3-14-51383/76 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 14.01.2016, Tartu Haldusasja number 3-14-51383 Haldusasi Deniss Barantšukovi kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes ebainimlikes kinnipidamistingimustes hoidmise eest Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.05.2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Deniss Barantšukovi ja Tallinna Vangla apellatsioonkaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Deniss Barantšukov Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Halduskohtu 29.05.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus.

2. Tagastada O.Š. 22.09.2014 tasutud riigilõiv summas 220,95 eurot ja A.K. 28.10.2015 tasutud riigilõiv summas 75 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 22.01.2014 D. Barantšukovi kahju hüvitamise nõude, milles ta leidis, et teda on hoitud Tallinna Vanglas ebainimlikes kinnipidamistingimustes perioodil 08.02.2012-19.06.2013, kuna kambrid oli 6-kohalised, mis ei jätnud kinnipeetavale 4 m² isiklikku vaba ruumi. D. Barantšukovi väitel isikliku ruumi raamidesse ei kuulu tualettruum ega mööblialune pind. Vangla registreeris 25.03.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles D. Barantšukov märkis, et teda koheldi ebainimlikult kogu Tallinna Vanglas viibimise ajal ja kahju suurus 15 eurot päeva eest tugineb Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditele.

2. D. Barantšukov esitas 07.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus mõista talle välja hüvitisena 450 eurot iga kuu eest, mil ta oli sunnitud viibima Tallinna Vanglas inimväärikust alandavates tingimustes. Kaebaja märkis, et ta viibis Tallinna Vanglas 08.02.2012-19.06.2013, kus teda hoiti 6-kohalistes kambrites, milles oli vaba pinda vähem kui

1,5 m² inimese kohta, arvestades maha mööbli ja inventari alla jääva ruumi. Kaebaja tõi välja, et vangla nn vanas osas asuvad tualetid koridoris ja ajal, mil uksed on lukustatud, võib tualetti pääsemiseks ooteaeg olla tund või rohkem ning vahistatute kambrites ja kinnipeetavate ootekambrites olid uksed lukustatud 23 tundi ööpäevas ja päevas oli ette nähtud 1-tunnine jalutuskäik boksis, mille suurus jääb alla 15 m² ja mida jagatakse kambrikaaslastega. Veel tõi kaebaja välja järgmised puudused: riideid tuli pesta ja kuivatada kambris, mistõttu oli seal niiske ja seintel esines hallitust, millest võib järeldada, et ventilatsioon oli puudulik; kambrite kunstlik valgustus ei vastanud vangistusseaduse (VangS) § 45 lg-s 1 sätestatud nõuetele ja vähene valgus kurnas silmi; isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks võimaldati 20-minutiline duširuumi külastus nädalas ja seda olukorras, kus kambrites oli ainult külm vesi.

3. Tallinna Vangla teatas 13.10.2014. a vastuses nr 1-11/14/21799-4, et kuna D. Barantšukov on pöördunud kohtusse kaebusega hüvitise väljamõistmiseks, siis lõpetab vangla

D. Barantšukovi kahju hüvitamise nõude menetluse.

4. Tartu Halduskohus jättis 29.05.2015. a otsusega D. Barantšukovi kaebuse läbi vaatamata kahju osas seoses kambrite halva valgustatuse, liigniiskuse ja hallitusega kambris, duširuumi kasutamisega kord nädalas ja seda olukorras, kus kambrites on ainult külm vesi, jalutusbokside ruumipuudusega, stressi ja allasurutuse tunde tekitamise ning kinnipeetavate eluosakonnas öösel WC-sse saamise pika ooteajaga; rahuldas kaebuse osaliselt ja mõistis Tallinna Vanglalt

D. Barantšukovi kasuks välja hüvitise 1040 eurot ja riigilõivu 40 eurot. Otsuse põhjendused: 1) Kohtule esitatud kaebusega ei saa kaebaja enda nõuet laiendada ega sisustada asjaoludega, mis ei ole olnud vanglale kahju hüvitamise nõude esitamise aluseks, mistõttu jääb kaebus selles osas läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel. Alates 08.02.2012 oli kaebaja vahistatu staatuses ja viibis ööpäev läbi lukustatud kambris, v.a jalutuskäigu aeg. Vastustaja tegevus ei olnud kehtiva õigusega vastuolus. Samas ei ole kaebaja väitnud, et talle ei olnud tagatud igapäevane ühe tunni pikkune jalutuskäik vastavalt VangS § 55 lg-le 2. Alates 07.06.2013 viibis kaebaja avatud eluosakonnas, kus tal oli vähemalt 4 tundi ööpäevas vaba aega osakonnas liikumiseks. Lisaks oli kaebaja hõivatud erinevate programmidega – eesti keele motivatsioonikursus, üldhariduskool, sotsiaalsete oskuste treening, riigikeele õpe A2 tasemel ja suitsetamisest loobumise nõustamine, mis on täiendavalt vähendanud kaebaja kambris viibimise aega. 3) Kambri põrandapinnast tuleb maha arvata kambri inventari (mööbli) alla jääv põrandapind. Ka tualetti ei saa kambri põrandapinna määramisel arvesse võtta. Kaebaja viibis 218 päeva kambrites, kus pinda kinnipeetava kohta oli 3 m² või rohkem. Kambrites, kus pinda kinnipeetava kohta oli 2,5 m², kuid alla 3 m², viibis kaebaja 80 päeva ja kambrites pindalaga inimese kohta alla 2,5 m² viibis kaebaja 200 päeva. Arvestades, et kambrit oli akna kaudu võimalik õhutada, kaebajal oli võimalik tunni jooksul päevas viibida vabas õhus, tagatud oli duši kasutamise võimalus kord nädalas ja tualeti privaatse kasutamise võimalus, ei saa kinnipidamistingimusi pidada kaebaja väärikust alandavateks ja vastustaja tegevus 218 päeva osas ei ole õigusvastane. 200 päeva viibis kaebaja kambrites, kus tema isiklik ruum jäi alla 2,5 m², mistõttu on põhjendatud välja mõista 4 eurot päeva kohta, kokku 800 eurot. 80 päeva viibis kaebaja kambrites, kus põrandapinda oli rohkem kui 2,5 m², kuid vähem kui 3 m², mistõttu on põhjendatud välja mõista 3 eurot päeva kohta, kokku 240 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Tallinna Vangla esitas 19.06.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.05.2015. a otsus osas, millega kohus rahuldas kaebuse osaliselt ja mõistis Tallinna Vanglalt D. Barantšukovi kasuks välja hüvitise 1040 eurot ja riigilõivu 40 eurot ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus täielikult rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja leiab, et kohus on ebaõigesti arvestanud põrandapinna arvutamisel kambri üldpindalast maha WC aluse pindala ning WC pinna üldpinna hulka arvutamisel on kaebajale tagatud kõikidel Tallinna Vanglas viibitud päevadel vähemalt 2,65 m², seega ei ole vangla rikkunud siseriikliku õiguse norme. Vastustaja märgib, et kohus on arvestanud EIK praktikat valikuliselt ja jätnud arvestamata olulised seisukohad, mis välistavad võimaluse lugeda alla 3 m² põrandapinda isiku kohta kambris automaatselt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumiseks. Vastustaja märgib, et kohus on jätnud tähelepanuta vangla poolt väljatoodu, mille kohaselt ei ole D. Barantšukov püüdnud mittevaralise kahju tekkimist ära hoida ega seda vähendada.

6. D. Barantšukov esitas 25.06.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.05.2015. a otsus ja rahuldada tema kaebus. Kaebaja märgib, et ta ei ole olnud Tallinna Vanglas avatud kambris 4 tundi ööpäevas, vaid ta viibis alates 07.06.2013 süüdimõistetute ootekambris, kus režiim on identne vahistatutega, ning ülejäänud pretensioonid on nimetatud esimeses kaebuses, mille juurde ta jääb. D. Barantšukov esitas 06.07.2015 apellatsioonkaebuse täienduse, milles ta märgib, et kohus on otsuse põhjendamisel teinud abstraktseid viiteid varasemale kohtupraktikale, mis aga ei asenda põhjendamiskohustust (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7-14). Kaebaja viitab Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-10-14, mille kohaselt õiglane hüvitis inimväärikust alandavate kinnipidamistingimuste eest võiks olla vahemikus 7-14 eurot päevas.

7. D. Barantšukov esitas 29.06.2015 vastuse Tallinna Vangla apellatsioonkaebusele, milles ta märgib, et kohus on tuvastanud, et kaebaja ainus võimalus kambriväliseks liikumiseks oli 1-tunnine jalutuskäik päevas. Olukorras, kus kaebaja pidi kambris veetma 23 tundi ööpäevas, on kaebaja hinnangul kohus õigesti tuvastanud EIÕK art 3 rikkumise.

8. Tallinna Vangla esitas 24.11.2015 vastuse D. Barantšukovi apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta D. Barantšukovi apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et olenemata kaebaja režiimist perioodil 07.06.-19.06.2013 ei muuda see kohtuotsust, sest nimetatud perioodil oli kaebaja kambris nr 231, kus WC pindala üldpinnast välja arvutamise korral oli kinnipeetavale tagatud vähemalt 4,96 m² vaba põrandapinda, mis oli oluliselt suurem õigusaktides ettenähtud normist. Vastustaja leiab, et välja mõistetud 4 eurot on ebamõistlikult suur.

9. Tallinna Vangla esitas 14.12.2015 seisukoha kaebuse esitamise tähtaja osas, milles ta on seisukohal, et halduskohus on võtnud kaebaja kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes. Vastustaja palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.05.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus ning jätta menetluskulud kaebaja enda kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 29.05.2015. a otsus tuleb tühistada olenemata kaebaja ja vastustaja apellatsioonkaebuste sisust ja lõpetada asja menetlus.

11. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 3-3-1-26-08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.2002. a otsus nr 3-3-1-41-02, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on D. Barantšukovi hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

12. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud kaebaja poolt esitatud kahju hüvitamise nõude 22.01.2014 ning seejärel on registreerinud 25.03.2014 puuduste kõrvaldamise taotluse. Kaebuse halduskohtusse on kaebaja esitanud 07.07.2014 (koostamise kuupäevana märgitud 06.07.2014).

13. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb VangS § 1¹ lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2-kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg.

RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Kaebajal oli kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudes puuduste kõrvaldamise taotluse esitamise aega, hiljemalt 25.06.2014, kuid kaebaja on kaebuse halduskohtusse esitanud alles 07.07.2014.

Seega on D. Barantšukov esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt. Kaebuses ei ole kaebaja tähtaja ennistamise taotlust esitanud. Ringkonnakohus kohustas kaebajat 26.11.2015. a määrusega (tl 131-131p) esitama ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse hiljemalt 10.12.2015. Kuna ringkonnakohtule tagastati 26.11.2015. a määrus Soome Vangla poolt 16.12.2015, kus kaebaja enda teatatud andmetel asus, siis pikendas ringkonnakohus 16.12.2015. a määrusega (tl 142-143) muuhulgas kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaega kuni 08.01.2016 ning toimetas ringkonnakohtu 26.11.2015. a ja 16.12.2015. a määrused kaebajale avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Vastav teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 16.12.2015 (tl 145) ning juhinduvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317 lg-st 5 loetakse kaebajale määrus kättetoimetatuks 31.12.2015. Käesoleva määruse koostamise seisuga ei ole kaebaja tähtaja ennistamise taotlust ringkonnakohtule esitanud. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kuigi ringkonnakohus andis kaebajale võimaluse taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, esitamaks ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistuse, ei ole kaebaja ringkonnakohtule taotlust esitanud, mistõttu ei ole ringkonnakohtule teada põhjuseid, mis takistasid kaebajal esitada kaebust halduskohtule tähtaegselt.

Kuna kaebus on esitatud halduskohtusse mittetähtaegselt, siis on halduskohus võtnud D. Barantšukovi kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.

14. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse.

15. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või p 4 alusel. Tartu Halduskohus jättis 17.09.2014. a määrusega (tl 24-24p) rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning andis kaebajale puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu 220,95 eurot tasumiseks

5 päeva. Nõutud riigilõiv on Kohtute Infosüsteemi andmetel tasutud 22.09.2014 O.Š. poolt. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 14.10.2015. a määrusega (tl 115-116) osaliselt kaebaja menetlusabi taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas kaebajat apellatsioonkaebuselt tasuma riigilõivu osaliselt summas 75 eurot. Nõutud riigilõiv on tasutud 28.10.2015 A.K. poolt. Kuna ringkonnakohus lõpetab menetluse HKMS §

152 lg 1 p 2 alusel, siis kuulub asjas tasutud riigilõiv summas 220,95 eurot tagastamisele O.Š. le ja riigilõiv summas 75 eurot tagastamisele A.K. le.

16. Tallinna Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud. Eeltoodut arvestades puudub alus antud osas menetluskulude jaotamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel