3-14-52250/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-52250 Haldusasi OÜ I.V.R. Trans kaebus Maksuja Tolliameti 23.09.2014 e-kirja „Teade menetluse alustamise kohta“ tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks ning Maksuja Tolliameti 01.10.2014 korralduse nr 12.2-3/026612-2 osaliseks tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ I.V.R. Trans, volitatud esindaja v.adv Monika Nõlv Vastustaja – Maksuja Tolliamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 8. jaanuari 2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ I.V.R. Trans apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ I.V.R. Trans apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. jaanuari 2015. a otsus asjas nr 3-14-52250 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.02.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-14-52250 2(7) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) teavitas 23.09.2014 e-kirjaga „Teade menetluse alustamise kohta“ OÜ-d I.V.R. Trans 2014. a juuli käibedeklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimenetluse alustamisest ning palus esitada kontrolliperioodi kohta teave ja dokumendid hiljemalt 25.09.2014.

2. OÜ I.V.R. Trans esitas 29.09.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 23.09.2014 ekirja tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 01.10.2014 määrusega menetlusse (haldusasi nr 3-14-52250).

3. MTA 01.10.2014 korraldusega nr 12.2-3/026612-2 alustas MTA OÜ I.V.R. Trans 2014. a augusti käibedeklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimist ja jätkas 23.09.2014 teatega alustatud 2014. a juuli käibedeklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrolli. Maksuhaldur märkis korralduses, et äriühing ei ole 2014. a juuli kohta vabatahtliku koostöö vormis teavet ja dokumente esitanud ning kohustas OÜ-d I.V.R. Trans andma 2014. a juulis ja augustis toimunud majandustehingute kohta suulisi seletusi ning esitama dokumente (ostuarved, müügiarved, kõikide pangakontode väljavõtted, kassadokumendid, raamatupidamise kõikide kontode väljavõtted, lepingud ning muud äriühingu jaoks olulised dokumendid). Seletuste andmiseks ja dokumentide esitamiseks paluti tulla 09.10.2014 maksuhalduri juurde.

4. OÜ I.V.R. Trans esitas 21.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 01.12.2014) MTA 01.10.2014 korralduse nr 12.2-3/026612-2 tühistamiseks 2014. a juuli kontrolli jätkamist ning selle kohta dokumentide ja teabe nõudmist puudutavas osas (haldusasi nr 3-14-52544). Halduskohus võttis kaebuse 22.10.2014 määrusega menetlusse ja liitis selle haldusasjaga nr 3-14-52250 ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-14-52250. OÜ I.V.R. Trans kaebuse põhiseisukohad olid järgnevad. MTA 23.09.2014 e-kiri on haldusakt, sest sellega kohustatakse kaebajat esitama teavet ja dokumente, kuid e-kiri ei vasta haldusmenetluse seaduses (HMS) ja maksukorralduse seaduses (MKS) haldusaktile kehtestatud nõuetele. MTA 23.09.2014 e-kiri on tühine, sest sellel puudub digitaalallkiri ning viited volituse või allkirjaõiguse kohta (MKS § 46 lg 2, lg 3 p-d 1-3, lg 5 ja lg 6, HMS § 55 lg-d 3 ja 4 ning § 63 lg-d 1-2, Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-21-03 ja 3-3-1-71-05). Nimetatud e-kirja ei ole kaebajale ka nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kui kohtu arvates ei ole 23.09.2014 e-kiri tühine, taotleb kaebaja selle tühistamist. MTA 23.09.2014 e-kiri on motiveerimata ega ole seetõttu kontrollitav (MKS § 46 lg 2; HMS § 54, §

55 lg 1, § 56 lg 2; Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-61-00, 3-3-1-13-02, 3-3-1-14-97, 3-3-1-30-97, 3-3-1-54-03), selles puudub vaidlustamisviide (MKS § 46 lg 2 ja 4; HMS § 57 lg 1), maksuhalduri antud tähtaeg on ebamõistlikult lühike (2 päeva) ja maksuhaldur ei ole selgitanud võimalust taotleda tähtaja pikendamist vastavalt MKS § 50 lg-le 5.

3-14-52250 3(7) MTA 01.10.2014 korraldus on õigusvastane ja tuleb tühistada osas, mis puudutab kontrolli jätkamist ning teabe ja dokumentide nõudmist 2014. a juuli kohta. Maksuhalduri seisukoht on ebajärjekindel. Kaebajal on õigus teada, millist kontrolli, millistel tingimustel ja millistel õiguslikel alustel tema suhtes läbi viiakse. Korraldus on 2014. a juuli kontrolli puudutavas osas motiveerimata ja pole seetõttu kontrollitav. MTA on 01.10.2014 korralduse täitmiseks andnud ebamõistlikult lühikese tähtaja (8 päeva) ning jätnud rahuldamata kaebaja taotluse pikendada tähtaega kuni 22.10.2014. Kui kohtu arvates lubavad õigusaktid maksuhalduril sellise e-kirjaga kaebajalt teavet ja dokumente nõuda, palub kaebaja jätta kirjaliku korralduse andmist välistavad normid kohaldamata ja alustada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust.

5. Maksuja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. MTA vastuväited olid kokkuvõtvalt järgnevad. MTA 23.09.2014 e-kiri ei ole haldusakt, sest sellega ei pandud kaebajale kohustusi. E-kirja eesmärk oli saada maksukohustuslaselt kiirelt, efektiivselt ja maksukohustuslast võimalikult vähe koormaval viisil teavet tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetluses. Kui maksukohustuslane maksuhalduri sarnasele palvele ei vasta, annab maksuhaldur korralduse teabe ja dokumentide esitamiseks. Selliselt toimis maksuhaldur ka praegusel juhul. Tulenevalt MKS § 60 lg-st 2 ja § 62 lg-st 4 peab maksukohustuslasele andma kirjaliku korralduse vaid juhul, kui ta kutsutakse teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks maksuhalduri ametiruumidesse, maksukohustuslane ei ole varasemat nõuet täitnud või muudel maksuhalduri poolt vajalikuks peetud juhtudel. MTA 23.09.2014 e-kirjaga ei kohustatud kaebajat maksuhalduri juurde ilmuma, vaid paluti esitada dokumendid elektrooniliselt. E-kirjas esitatud nõue on selge ja dokumentide seotus maksude tasumise õigsuse kontrolliga arusaadav. Kuna kaebaja ei esitanud e-kirjas palutud dokumente, koostas maksuhaldur MKS § 62 lg 4 p 3 kohaselt dokumentide esitamise nõude kirjaliku korraldusega. Seega olid õiguspärased nii 23.09.2014 e-kiri kui ka sellele järgnenud 01.10.2014 korraldus. Maksuhaldur ei pea üksikjuhtumi kontrolli (erinevalt revisjonist) alustama haldusaktiga. HMS § 35 lg 1 p 3 kohaselt algab haldusmenetlus esimese menetlustoimingu tegemisega ja HMS §

35 lg-s 2 sätestatud olukorda, kui haldusmenetluse alustamisest teavitamine on kohustuslik, käesoleval juhul ei esinenud. Kaebaja sai menetluse alustamisest teada MTA 23.09.2014 ekirjast. Kaebajale antud tähtaeg teabe ja dokumentide esitamiseks ei olnud ebamõistlikult lühike. Kaebaja 08.10.2014 taotluse alusel pikendas maksuhaldur 09.10.2014 korraldusega nr 12.2- 3/026612-2-2 kaebaja suulise seletuse esitamise tähtaega vastavalt taotlusele kuni 22.10.2014, kuid keeldus dokumentide esitamise tähtaja pikendamisest, sest äriühing peab oma kohustusi täitma ka juhatuse liikme äraolekul. Kaebajale dokumentide esitamiseks määratud tähtaeg on maksuhalduri praktikas tavapärane ja seda saab pikendada maksukohustuslase taotluse alusel ja objektiivsete asjaolude tõttu. Selliseid asjaolusid praeguses asjas ei esinenud. MKS § 57 lgst 3 ja KMS § 36 lg-st 4 tulenevalt peab maksukohustuslane korraldama oma raamatupidamise selliselt, et maksuhalduri nõudel saab kerge vaevaga vajalikke dokumente esitada. Vastustajale teadaolevalt ei teinud kaebaja juhatuse liige isiklikult raamatupidamisega seotud kandeid ja dokumenteerimist. MTA 23.09.2014 e-kiri on esimene menetlustoiming ja see on õiguspärane. MKS § 60 lg 2 ja § 62 lg 4 on põhiseadusega kooskõlas ega riku kaebaja õigusi.

6. Tallinna Halduskohus jättis 08.01.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

3-14-52250 4(7) Kaebaja nõuded MTA 23.09.2014 e-kirja tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks on võimalikud ja asjakohased vaid haldusakti puhul (HKMS § 5 lg 1 p 1 ja 6, §

37 lg 2 p 1 ja 6). Seega tuleb esmalt kontrollida, kas 23.09.2014 e-kiri on käsitatav haldusaktina, nagu väidab kaebaja, või pelgalt maksukohustuslast kaasaaitamisele suunava ja teda mittekohustava päringuna, nagu väidab vastustaja. MKS ei sätesta, et üksikjuhtumi kontrolli alustamisest teavitamiseks või maksukohustuslaselt teabe ja dokumentide küsimiseks peab maksuhaldur tingimata andma haldusakti, vaid seda võib teha ka muus vormis. Selliseks vormiks võib muu hulgas olla maksuhalduri e-kiri maksukohustuslasele, millest selgub, millise menetlusega seoses teavet ja dokumente küsitakse. Selline e-kiri ei tekita, muuda ega lõpeta maksukohustuslase õigusi või kohustusi, sest küsitud teabe ja dokumentide esitamine on maksukohustuslase jaoks vabatahtlik ning maksuhalduri palve täitmata jätmine sunnivahendite rakendamist või muid sanktsioone kaasa ei too. Ka kaebajale saadetud 23.09.20145 e-kiri on käsitatav sellise maksuhalduri toiminguna. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et MKS § 60 lg 2 ja § 62 lg 4 (või haldusaktiga teabe ja dokumentide küsimiseks asjakohase menetluskorra puudumine) oleks põhiseadusega vastuolus. Tihti võimaldab vabatahtlik koostöö menetluse kiiremat ja lihtsamat läbiviimist ning toob kaasa vähem kulusid ja ebamugavusi. Kuna 23.09.2014 e-kirjaga küsitud teabe ja dokumentide esitamine oli kaebaja jaoks vabatahtlik ning teabe ja dokumentide esitamata jätmine sunnivahendite kohaldamist kaasa ei too, ei saa sellist toimingut võimaldav regulatsioon ka kaebaja õigusi rikkuda. Kuna MTA 23.09.2014 e-kiri ei ole käsitatav haldusaktina, ei saa kohus tuvastada selle tühisust ega seda tühistada. Seega tuleb kaebus 23.09.2014 e-kirja puudutavas osas jätta rahuldamata ainuüksi ebaõige nõude valiku tõttu ja e-kirja (toimingu) sisulist õiguspärasust ei ole vaja kontrollida. Maksuhaldur on 01.10.2014 korralduse andmise õiguslikuks aluseks märkinud MKS § 46, §

59 lg 2 p 1, § 60 lg 1 ning § 62 lg 1 ja 3. Need normid annavad maksuhaldurile õiguse nõuda maksukohustuslaselt teavet ja dokumente. Maksuhaldur on 01.10.2014 korralduses selgitanud, et jätkab 2014. a juuli käibedeklaratsiooniga esitatud andmete õigsuse kontrollimenetlust vastavalt kaebajale 23.09.2014 saadetud teatele ning refereerinud lühidalt ka selle teate sisu. Korraldusest on võimalik mõistlikult aru saada, et kuna kaebaja teavet ja dokumente vabatahtlikult ei esitanud, kohustab maksuhaldur kaebajat nüüd haldusaktiga ja sunnivahendite ähvardusel esitama 2014. a juulis toimunud majandustegevuste kohta suulisi selgitusi ja dokumente. Seega ei ole alust korralduse tühistamiseks selle ebaselguse või motiveerimatuse tõttu. MKS ei täpsusta, kui pika tähtaja peab maksuhaldur maksukohustuslasele teabe ja dokumentide esitamiseks andma. Seega määrab maksuhaldur tähtaja kaalutlusõiguse alusel (MKS § 12), arvestades konkreetse juhtumi asjaolusid, sh seda, milliseid ja millises hulgas dokumente ja teavet maksukohustuslasel tuleb esitada. Maksuhaldur peab seejuures arvestama MKS § 10 lg-ga 3. Kaebajalt nõutud dokumentide olemust ja mahtu arvestades (ühe kuu majandustegevust kajastavad dokumendid) ei saa maksuhalduri antud tähtaega dokumentide esitamiseks lugeda ebamõistlikult lühikeseks (MKS § 57 lg 3). Maksukohustuslane peab korraldama oma raamatupidamise selliselt, et maksuhalduri nõudel saab kerge vaevaga vajalikke dokumente esitada. MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt peab juriidilise isiku seaduslik esindaja tagama MKS-st ja muudest maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. See kohustus kehtib ka juhatuse liikme välislähetuse korral ning vajadusel tuleb juhatuse liikmel äriühingu töö välislähetuse ajaks vastavalt ümber

3-14-52250 5(7) korraldada. Kaebaja ei ole vaielnud vastu maksuhalduri väitele, et välislähetuses viibiv kaebaja juhatuse liige isiklikult raamatupidamisega seotud kandeid ja dokumenteerimist ei teinud. Seega on mõistlik eeldada, et maksuhalduri nõutud dokumendid sai maksuhaldurile esitada ka muu isik peale juhatuse liikme, isegi kui suulisi seletusi oli pädev andma vaid juhatuse liige isiklikult. Seega ei tingi kaebuse väited 01.10.2014 korralduse tühistamist 2014. a juuli kontrollimenetlust puudutavas osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. OÜ I.V.R. Trans palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 08.01.2015 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud haldusakti mõistet ja jõudnud ebaõigele järeldusele, et e-kiri ei ole haldusakt. Vaidlusaluse e-kirjaga on kaebajale pandud kohustus esitada maksuhaldurile dokumendid. E-kiri vastab HMS § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti tunnustele. Kuna e-kirjaga pannakse maksukohustuslasele kohustus, on tegemist olemuslikult haldusaktiga, kuid kiri ei vasta haldusaktile esitatud nõuetele. Ebaõige on kohtu tõlgendus, et tegemist on vabatahtliku koostööga. E-kirja ei saa lugeda vaid menetlusest teavitamiseks. Selles ei viidata vabatahtlikkusele, vaid nõutakse konkreetseks tähtajaks teavet ja dokumente. Sunnivahendi kohaldamise viite puudumine ei tee kirja toiminguks. Isegi, kui selline nõue on käsitatav vabatahtlikuna, ei tulene see e-kirjast ning maksukohustuslane on õigustatud võtma seda kohustusena ning selle täitmata jätmisel võidakse talle ette heita kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmist. Haldusakti vorminõuete rikkumine muudab haldusakti õigusvastaseks, mitte ei muuda haldusakti toiminguks. Antud juhul tuleb lähtuda haldusmenetluse üldistest nõuetest. Ka juhul, kui seadus kirjaliku korralduse andmist ei sätesta, on isikule kohustusi panevad nõuded ilma kirjalikku vormi järgimata vastuolus hea halduse tavaga. E-kirjal allkirja puudumise tõttu ei ole kontrollitav, kas see on üldse saadetud MTA poolt. MTA 23.09.2014 e-kiri on tühine, sest sellel puudub digitaalallkiri ning viited volituse või allkirjaõiguse kohta (HMS § 55 lg-d 3 ja 4, § 63 lg-d 1 ja 2, MKS § 46 lg-d 5 ja 6 ning § 45 lg

3 p-d 1-3). Kuna kaebajale antud nõue on esitatud kirjalikus vormis ja isikule on pandud kohustused, siis tuleb lähtuda kirjalikule haldusaktile kehtestatud nõuetest. Alternatiivse nõude (e-kirja tühistamise) osas jääb kaebaja esialgses kaebuses toodu juurde. Kirjas puudub vaidlustamisviide ning kohustuse täitmiseks on antud ebamõistlikult lühike tähtaeg. Kohus on jätnud ebaõigesti lahendamata kaebaja taotluse lahendada kaebus lähtuvalt sellest, milline peaks kohtu arvates olema põhiseaduspärane õiguslik regulatsioon. Kaebaja palus juhul, kui õiguslik regulatsioon lubab sellise e-kirjaga dokumentide nõudmist, jätta kirjaliku korralduse andmist välistavad normid kohaldamata. Ebapiisav regulatsioon on toonud kaasa põhiõiguste rikkumise (PS §-d 13 ja 14). MKS ei ole dokumentide ja teabe nõude kirjaliku vormi sätestamata jätmise osas kooskõlas HMS ega halduse üldiste põhimõtetega.

8. Maksuja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. MKS ei näe üksikjuhtumi kontrolli menetluse algatamisel ette haldusakti andmist. Kõnealuse e-kirjaga ei pandud maksukohustuslasele kohustust dokumente esitada. Teate eesmärk oli

3-14-52250 6(7) saada kiirelt ning efektiivselt teavet tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetluses. Alles seejärel, kui maksukohustuslane maksuhalduri palvele ei vasta, antakse maksukohustuslasele korraldus dokumentide ja teabe esitamiseks. E-kiri ei vasta haldusakti nõuetele, sest maksuhalduri teade ei olegi käsitatav haldusaktina. E-kirja iseloom oli pigem kaasaaitamisele suunav. Asjakohatu on kaebaja väide, et e-kirjast tuleneva nõude täitmata jätmisel võidakse talle ette heita kaasaaitamiskohustuse mittetäitmist. E-kirja täitmise vabatahtlikkust ja seda, et tegemist ei ole haldusaktiga, näitab asjaolu, et maksuhaldur ei saanud maksukohustuslast nõude mittetäitmisel kohustada ega sundida dokumente esitama, vaid küsis need korraldusega uuesti. E-kirja ei saa üksnes sellel allkirja puudumise tõttu pidada kahtlaseks. Ettevõtluses on digitaalselt allkirjastamata e-kirjade saatmine tavaline. Tavalise e-kirja allkirjastamise kohustust ei tulene ka ühestki seadusest. MKS § 60 lg 2 § 62 lg 4 on PS-ga kooskõlas ega riku kaebaja õigusi. Kaebaja ei ole põhistanud, kuidas nimetatud sätted tema põhiõigusi rikuvad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4 alusel. Ringkonnakohus märgib apellandi väidetele vastuseks järgmist.

10. Halduskohus on õigesti leidnud, et MTA 23.09.2014 kirja näol on tegemist toiminguga, mitte haldusaktiga. MKS ei kohusta MTA-d nõudma maksukohustuslaselt endalt teavet haldusaktiga. See, millises vormis maksuhaldur maksukohustuslaselt teavet küsib, on maksuhalduri korraldusõiguslik küsimus, mis tuleneb MKS § 10 lg-st 3. Viimane sätestab, et maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. MTA diskretsiooniõiguse toimingute liigi ja ulatuse valikul sätestab MKS § 11 lg 2 - maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid; ning MKS § 45 kaudu ka HMS § 107 lg 2 - toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. Üldise MTA kaalutlusõiguse kohta sätestab MKS § 12, et kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. MKS § 60 lg 2 teisest lausest ja § 62 lg-st 4 nähtub üheselt, et MTA ei pea maksukohustuslaselt teavet küsima vaid haldusaktiga (korraldusega), vaid võib seda teha ka muus vormis. Selliseks muuks vormiks võib olla ka maksuhalduri e-kiri (toiming) maksukohustuslasele, millest selgub, millise menetlusega seoses teavet ja dokumente nõutakse ning millist teavet ja milliseid dokumente nõutakse. Sellise teabe ja dokumentide esitamine on maksukohustuslase poolt vabatahtlik ning e-kirja täitmata jätmine sanktsioone kaasa ei too. Nii on kirjeldatud vabatahtlikkusel põhinev koostöömeetod MKS poolt aktsepteeritud. HMS § 107 lg 1 sätestab, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Et MKS lubab maksukohustuslaselt küsida teavet ja dokumente ka toiminguga, on MTA 23.09.2014 kiri õiguspärane – kirjast nähtus üheselt ja arusaadavalt menetlus, mida

3-14-52250 7(7) maksukohustuslase suhtes on alustatud, ning teave ja dokumendid, mida sellega seoses palutakse esitada.

11. Ringkonnakohtu arvates ei ole regulatsioon, mis lubab maksukohustuslaselt teavet küsida e-kirjaga ning sellise teabe esitamine on vabatahtlik, vastuolus ei põhiseadusega ega hea halduse tavaga. Apellant ei ole suutnud arusaadavalt selgitada, millist põhiõigust selline regulatsioon ja millisel moel riivab. Seepärast ei ole ringkonnakohtul seda väidet võimalik ka adekvaatselt hinnata. Kui haldusorgani toimingul puudub regulatiivne toime, nagu konkreetse kirja puhul ongi, ei saa seda kuidagi kunstlikult regulatiivseks (haldusaktiks) muuta. Ka ei kaitseks vabatahtliku dokumentide esitamise etapi vahelejätmine ja nende nõudmine koheselt korraldusega nn libakirjade eest ega oleks nendega kuidagi seoses.

12. Kuna MTA 23.09.2014 kiri on toiming, on asjassepuutumatud apellandi väited seonduvalt haldusakti puudustega ja õigusvastasusega. MTA 01.10.2014 korralduse selguse ja põhjendatuse osas nõustub ringkonnakohus täielikult halduskohtuga: korraldusest on võimalik mõistlikult aru saada, et kuna kaebaja teavet ja dokumente vabatahtlikult ei esitanud, kohustab maksuhaldur kaebajat nüüd haldusaktiga ja sunnivahendite ähvardusel esitama 2014. a juulis toimunud majandustegevuste kohta suulisi selgitusi ja dokumente (ostuarved, müügiarved, pangakontode väljavõtted, kassadokumendid, raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode väljavõtted, lepingud ja muud tähtsust omavad dokumendid). Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu arutlusega korralduse täitmise tähtaja pikkusest ega hakka seda üle kordama.

13. Apellant on apellatsiooniastmes kandnud menetluskulusid järgmiselt: riigilõiv 30 eurot ja kulutused õigusabile kokku 1831.95 eurot (tl 109-114). Menetluskulude kandmine on toimikusse esitatud dokumentidega tõendatud. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad aga apellandi menetluskulud tema enda kanda. Et vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks apellandilt, jäävad ka MTA menetluskulud vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 vastustaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe