3-16-73/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 14.01.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-73 Haldusasi R.P.i esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised Taotleja — R.P. Vastustaja — Tallinna Vangla Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine Resolutsioon 1. Jätta R.P.i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata. 2. Tagastada R.P.i Tallinna Vangla Maardu üksuse vabastuskontole (viitenumber 10588001898723) esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot. 3. Määruse ärakiri saata taotluse esitajale koos riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise blanketiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT 1. 11.01.2016 esitas R.P. Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse paludes taastada oma olukord, et taotluse esitaja saaks jätkata tööl käimist. Taotluse esitaja on lisanud taotlusele Tallinna Vangla distsiplinaarmenetluse alustamise teate 31.12.2015. Samuti teatab taotleja, et on tasunud riigilõivu. Taotluse esitaja palub kõik dokumendid välja nõuda Tallinna Vanglalt. Lisaks on taotluse esitaja märkinud, et soovib endale esindajat.

2 2. Kohus palus 12.01.2016 kohtunõudega Tallinna Vanglal kohtule teatada, millise haldusaktiga on R.P. töölt kõrvaldatud ning kas R.P. on vaidlustanud vaide korras vastava haldusakti. Samuti palus kohus esitada R.P.i K-Raha väljavõtte. 3. 14.01.2016 teatas Tallinna Vangla kohtule, et Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglas kannab karistust kinnipeetav R.P.. 24.12.2015 koostas Tallinna vangla Maardu üksuse valvur Isrid Luik ettekande nr 352-M. Ettekande kohaselt, teostades 24.12.2015 kell 07:25 hommikust loendust toas nr 617 ja kontrollides alkomeetriga kinnipeetavate alkoholijoovet, ütles kinnipeetav R.P., et oleme nagu lambad, kes panevad neid hommikuti puhuma. Ametnikuna tundis valvur I. Luik ennast sellisest märkusest solvatuna. Justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 967 lg 2 p 1 sätestab, et loa kehtivuse võib peatada tähtajaliselt ning kinnipeetava võib ajutiselt töölt kõrvaldada distsiplinaar-, kriminaal-, või väärteomenetluse ajaks. Tallinna Vangla Maardu üksuse juhi 29.12.2015 käskkirja nr 5-1/3079 alusel peatati Tallinna Vangla Maardu üksuse juhi 26.08.2015 käskkiri nr 5-1/2162 „Kinnipeetavale R.P. loa andmine järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat“ kehtivus. Käskkiri on peatatud alates 29.12.2015 kuni distsiplinaarmenetluse lõpuni või kuni 24.01.2016. Kinnipeetav R.P. ei ole kõnealuse haldusakti (Tallinna Vangla Maardu üksuse juhi 29.12.2015 käskkiri nr 5-1/3079) kohta vaiet esitanud. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Käesoleval juhul on taotluse esitaja eesmärgiks taotlusest nähtuvalt Tallinna Vangla Maardu üksuse juhi 29.12.2015 käskkirja nr 5-1/3079 kehtivuse peatamine. Samas ei ole taotluse esitaja vaidlustanud nimetatud haldusakti vaide korras (vt vangistusseaduse (VangS) 11 lg 5 ja HKMS § 47 lg 1), samuti ei ole R.P. esitanud kaebust kohtule (vastava kaebuse esitamine ei ole ka ilma vaidemenetlust läbimata lubatav). Eeltoodust tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine kohtule lubatav ning R.P.i esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. 5. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 5 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata. Kuivõrd kohus jättis taotluse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis tuleb taotluse esitajale tagastada esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv. Kohtu selgitused 6. Vaatamata R.P.i esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmisele peab kohus vajalikuks selgitada taotluse esitajale lühidalt vangla haldusaktide vaidlustamise (sh esialgse õiguskaitse taotlemise korda) ja riigi õigusabi taotlemisega seonduvat. VangS § 11 lg 5 ja HKMS § 47 lg 1 sätestavad kohustusliku kohtueelse menetluse vangla haldusaktide vaidlustamisele. Seega juhul kui kinnipeetav ei nõustu vangla mõne haldusaktiga ja vastav haldusakt puudutab kinnipeetava subjektiivseid õigusi, siis selle vaidlustamiseks tuleb tal esmalt esitada vaie vanglale või Justiitsministeeriumile (vt täpsemalt VangS § 11). Alles peale seda, kui haldusorgan on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud, tekib kinnipeetaval õigus pöörduda vastava kaebusega kohtu poole. Vaide ja kaebuse esitamisel tuleb järgida vaidlustamise tähtaegu. Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama (haldusmenetluse seaduse § 75). Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1). Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti (HKMS § 47 lg 2).

3 7. Nagu kohus ka eelpool märkis, siis esialgse õiguskaitse taotluse saab esitada kohtule kas vaidevõi kohtumenetluse ajal. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega tuleb taotluse esitajal alati selgitada, miks ta leiab, et vaidlusaluse haldusakti täitmise või kehtivuse peatamata jätmisel muutuks kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. (Käesoleval juhul kohus sellist ohtu ei näe, eriti arvestades asjaoluga, et kaebuse esitaja luba väljaspool vanglat töötamiseks on peatatud hetkel 29.12.2015 käskkirjaga nr 5-1/3079 tähtajaliselt. Kui vastav olukord peaks muutuma st vangla peaks loa tühistama, siis tuleks vaidlustada vastavat otsust). HKMS § 250 lg 1 p 1-3 tulenevalt tuleb esialgse õiguskaitse taotluses märkida vaidluse ese, esialgse õiguskaitse aluseks olevad asjaolud ning soovitav esialgse õiguskaitse abinõu. Sama paragrahvi lg 2 esimene lause sätestab, et esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada. Kohus märgib, et lisaks on kaebajal võimalus esitada vaidemenetluses vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 81 ja § 82 p 6 taotlus haldusakti täitmise peatamiseks otse vanglale. Arvestades vaidemenetluse olemust ja eesmärki oleks vastava taotluse esitamine vaide esitamise korral kaebaja õiguste tagamiseks kõige kiirem võimalus. 8. Taotluse esitaja märkis oma taotluses veel lakooniliselt, et soovib riigi poolset kaitsjat. Kohus selgitab, et kuivõrd taotluse esitajal on esmalt vajalik läbida kohustuslik kohteelne menetlus (vaidemenetlus, mis on haldusmenetlus), siis tuleb tal vastav menetlusabitaotlus endale riigi õigusabi korras esindaja määramiseks esitada Harju Maakohtule (vt riigi õigusabi seaduse § 10 lg 1 ja lg 3). Kohus ei pea vajalikuks sellest tulenevalt hakata jätma taotluse esitaja menetlusabi taotlust, mis on oluliste puudutega, käiguta vaid selgitab taotlejale, kuidas tuleks taotlejal toimida. Kohus edastab käesolevaga taotluse esitajale riigi õigusabi taotluse blanketi ja majandusliku seisundi teatise blanketi, mis tuleb tal korrektselt täidetult esitada Harju Maakohtule juhul, kui taotluse esitaja soovib endale esindaja määramist vaidemenetluse jaoks. Lisaks selgitab kohus, et kui näiteks maakohus peaks taotluse rahuldama ning määrama riigi õigusabi haldusmenetluse jaoks, siis arvestades riigiõigusabi jätkuvuse põhimõtet (vt RÕS § 17) jätkub taotlejale riigi õigusabi osutamine ka juhul kui taotleja haldusmenetluse tulemusena tehtud otsusega ei nõustu ning soovib selle vaidlustada halduskohtus. Seoses riigi õigusabi taotlusega märgib kohus veel, et vastava taotluse esitamine ei peata muude menetlustähtaegade kulgemist. Seega tuleb taotluse esitajal käskkirjaga mittenõustumisel esitada Vangla Maardu üksuse juhi käskkirjale nr 5-1/3079 vaie hiljemalt 30 päeva jooksul arvates sellest käskkirjast teada saamisest.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik