4-15-10429/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 14.01.2016.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär

Menetlusalune isik

G.S, isikukood xxx, elukoht xxx , töökoht puudub

Väärtegu NPALS § 151 lg 1 järgi (väärteoasi nr 2317,15,010100) Istungil osalenud isikud

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna esindaja Ivo Tamla

LÕPPOSA

Tunnistada süüdi G.S Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 järgi ja määrata talle karistusena arest 5 päeva.

Arest tuleb ära kanda hiljemalt 15.02.2016.a. Tallinna Arestimajas. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada G.S-i suhtes sundtoomist.

Välja mõista G.S-ilt joobeseisundi tuvastamise kulu summas 35.- eurot. Makseinfo menetluskulude tasumise kohta edastatakse eraldi.

Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 14.01.2016.a. Harju Maakohtus.

Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.

Tuvastatud asjaolud

Vastavalt väärteoprotokollile nr. AB 1460309 04.10.2015 oli isik eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet – fentanüüli, amfetamiini ja metamfetamiini ilma arsti ettekirjutuseta.

Oma tegevusega pani ta toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Väärteoasi nr.4-15-10429

Kohtu seisukoht

Menetlusalune isik on teadlik asja arutamise ajast ja kohast, ta on kohtukutse isiklikult kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, seega on alust vastavalt V™S § 90 lg 1 arutada asja tema osavõtuta.

Menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud joobeseisundi tuvastamise saatekirjauuringuaktiga, mille kohaselt tuvastati isikul narkojoove fentanüüli, amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamisest; menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et ta tarvitas amfetamiini ja teiste toimiku materjalidega.

Karistuse määramisel kohus arvestab, et G.S on varem korduvalt karistatud väärteo korras samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, sh arestiga, kuid ei teinud sellest vajalikke järeldusi. Seega ei mõjutanud teda eelmised karistused elama seaduskuulekalt ning kergemaliigiliste karistusega ei ole võimalik karistuse eripreventiivset eesmärki saavutada. G.S ei oma kindlat töökohta ja sissetulekut, varem määratud rahatrahvid on tal tasumata, mistõttu on alust arvata, et karistusena määratav rahatrahv jäetakse tema poolt järjekordselt tasumata. Tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Seega kohus ei pea võimalikuks karistada G.S-i rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga. Aresti määramisel arvestab kohus isiku süü suurust, karistust kergendavate asjaolude puudumist, karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke ning peab otstarbekaks karistada menetlusalust isikut sanktsiooni miinimummäära lähedale jääva arestiga.

Kohus juhindub V™S § 107 lg 1 p 1, § 109-111.

Julia Vernikova Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)