4-15-10869/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-15-10869

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2016. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-15-10869 Kohtukoosseis Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21. detsembri 2015. a määrus, millega jäeti

N.M kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

30. oktoobri 2015. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 410115026963 läbi vaatamata ning tagastati kaebus selle esitajale Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N.M (registrikood xxx) seaduslik esindaja V R , määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 21. detsembri 2015. a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (V™S § 198).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei 11.12.2015. a saabus Harju Maakohtule N.M

Ameti 30.10.2015. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 410115026963. Vaidlustatud otsusega karistati N.M jäätmeseaduse (JäätS) § 120

1 lg 2 alusel rahatrahviga 300 eurot.

2. kaebuse läbi vaatamata ning Harju Maakohus jättis 21.12.2015. a määrusega N.M tagastas kaebuse selle esitajale.

Kohus märkis, et V™S § 114 lg 4 kohaselt võib kaebuse üldmenetluses tehtud otsuse peale

esitada maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

N.M juhatuse liikmele V R ile väljastati 25.09.2015. a kutse koos menetlusaluse isiku

õiguste ja kohustustega ilmuda menetlusaluse isiku esindajana Tallinna Munitsipaalpolitsei

Ametisse 30.09.2015. a kell 10.00. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt toimus ülekuulamine 30.09.2015. a ning N.M juhatuse liige V. R andis ülekuulamise protokollile

allkirja selle kohta, et talle on selgitatud ja ta on tutvunud protokolli pöördele märgitud

menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega vastavalt V™S §-le 19. 14.10.2015. a väärteoprotokollist nähtuvalt on N.M-ile selgitatud õigusi ja kohustusi väärteomenetluses

V™S § 19 kohaselt ning menetlusaluse isiku õigused ja kohustused lisatud eraldi lehena

4-15-10869

2(3)

väärteoprotokolli juurde. Samuti on eelnimetatud väärteoprotokollis märgitud, et kohtuvälise

menetleja lahend on menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale tutvumiseks kättesaadav alates

13.11.2015. a Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis ning protokolli esimese lehe ülaosas on ära toodud kohtuvälise menetleja aadress ja telefoninumber. Eeltoodust nähtub, et menetlusaluse isiku

seaduslikku esindajat V. R on väärteomenetluses kolmel korral teavitatud tema õigustest ja

kohustustest ning kahel korral (ülekuulamisel ja väärteoprotokolli koostamisel) on neid talle ka

eraldi selgitatud. Samuti on N.M seaduslik esindaja saanud 14.10.2015. a

väärteoprotokolli vastu võttes teadlikuks sellest, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsus on kättesaadav alates 13.11.2015. a kohtuvälise menetleja juures aadressil Pärnu mnt 139c/1 Tallinn.

Sealjuures on menetlusaluse isiku seaduslik esindaja märkinud väärteoprotokollile selle

kättesaamisel, et ta tuleb otsusele ise järgi. Väärteotoimikust nähtuvalt käis menetlusaluse isiku esindaja otsusel järgi 02.12.2015. a. Maakohus märkis, et Riigikohtu otsuste nr 3-1-1-84-13 p-s 8.1 ja 3-1-1-99-10 p-s 16 ning V™S

§ 114 lg-s 4 sedastatu kohaselt tuleb kaebetähtaja alguseks lugeda kuupäev, mis oli väärteoprotokollis teatavaks tehtud ehk kuupäev, millal kohtuvälise menetleja otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Antud juhul tuleb seega kaebetähtaega lugeda alates 13.11.2015. a,

mistõttu 15-päevane kaebetähtaeg möödus V™S § 38 lg-s 1 ja KrMS § 171 lg-s 3 sätestatust tulenevalt 30.11.2015. a. Käesoleval juhul esitas N.M maakohtule kaebuse 11.12.2015. a ehk 11 päeva peale selleks ettenähtud kaebetähtaja lõppemist. Kohus märkis, et menetlusalune isik ei ole taotlenud tähtaja ennistamist ega põhjendanud kaebuse hilinenult esitamist.

Kuivõrd N.M esitas kaebuse pärast kaebetähtaja möödumist ning ta ei ole esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust, jättis kohus N.M kaebuse VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata ning tagastas selle kaebajale.

3. Harju Maakohtu 21. detsembri 2015. a määrusele esitas määruskaebuse menetlusaluse isiku

N.M seaduslik esindaja V. R , kes palub ennistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

30.10.2015 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 410115026963 kaebuse esitamise tähtaeg ning võtta kaebus menetlusse. N.M seaduslik esindaja märgib, et kaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada tema haiguse

tõttu. Kaebusele on lisatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte ambulatoorsest kaardist,

millest nähtuvalt on V. R il krooniline perifeerse närvisüsteemi haigus ning ta on viibinud neurokirurgi uuringutel ja ravil alates 2015. a septembrist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja väärteotoimiku materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.

6. Vastavalt V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 172 lg 1 ennistab kohus kaebetähtaja, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus tähendab seda, et esines objektiivne takistus, mille tõttu ei olnud kaebuse tähtaegne esitamine võimalik. Ka haigus on mõjuv põhjus üksnes juhul, kui

selle iseloomust tulenevalt on selge, et isikul ei olnud võimalik tähtaegselt kaebust esitada. Käesoleval juhul kaebusele lisatud tõend seda ei kinnita. Kaebusele lisatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse kaardi väljavõttest nähtub, et V. R il on krooniline perifeerse närvisüsteemi haigus ning ta on viibinud neurokirurgi uuringutel ja ravil alates 2015. a septembrist. Seega nähtub tõendist see, et V. R il esineb krooniline haigus. Samas ei ole selles tõendis andmeid, millest saaks kohus järeldada, et V. R il ei olnud võimalik tähtaegselt kaebust esitada: ei ole andmeid nt selle kohta, et ta oleks viibinud statsionaarsel ravil (tegemist on

väljavõttega ambulatoorsest kaardist) või et V. R il oleks 13.11.2015 – 30.11.2015 esinenud haigusest tulenevalt selliseid vaevusi, mis ei võimaldanud tal kaebust esitada. Ambulatoorse kaardi

4-15-10869

3(3)

väljavõtte kohaselt on V. R viibinud uuringutel ja ravil alates 2015. a septembrist. Samas on 30.09.2015 toimunud V. R i ülekuulamine ning 14.10.2015 sai ta kätte väärteoprotokolli koopia. Seega ei näita see, et V. R on käinud alates 2015. a septembrist uuringutel ja ravil, et tal ei olnud võimalik osaleda väärteomenetluses.

Eespool nimetatud asjaolusid kogumis arvesse võttes ei ole tõendatud see, et V. R il ei olnud võimalik haiguse tõttu esitada kaebust varem kui 11.12.2015. a, s.o sisuliselt kuu aega pärast seda,

kui otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav oli. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et V. R il ei esinenud objektiivset takistust, mis oleks tal kaebuse tähtaegse esitamise võimatuks teinud.

7. V™S § 118 lg 2 p 1 sätestab üheselt, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei

ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Seega jättis maakohus kaebetähtaja möödalaskmise tõttu kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-st 2 ja §-st 198

jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 21. detsembri 2015. a määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sten Lind kohtunik