1-15-4931/104 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 14.01.2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-4931 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja

Prokurör

Kaitsja

Tõlk

Enn Pustak

Argo Küünemäe (määratud korras)

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid E.O vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla

Süüdimõistetu

E.O , i.k. , kannab XXX

karistust ru Vanglas, elukoht vabanemisel xxxx Vi : Karistuse kandmise algus 08.01.2015 ja lõpp 31.08.2017.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.01.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta E.O vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

Välja mõista E.O-lt menetluskuluna riigituludesse 84,30 eurot kaitsetasu van

deadvokaadi Argo Küünemäe poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA

PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700057899, selgitusse märkida: „1 , menetluskulu“. -15-4931

Kui r

ahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahendi Advokaadibüroo test

Küünemäe & Partnerid äibemaks 20%) vandeadvokaadi kasuks 84,30 eurot (sh k Argo Küünemäe poolt süüdimõistetu E.O kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk prokurörile saata Viru Vanglale, , E.O-le ja tema kaitsjale ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud

Viru Vangla esitas 20.11.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.O vangistusest tingimisi enne

. tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla

E.O tunnistatud Viru Maakohtu 30.09 menetluse on süüdi .2015 otsusega lühi korras KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks jäi 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja E.O

karistuseks ning mõistis ile lõplikult ärakandmisele kuuluvaks

aastat 7 kuud ja 23 . Karistuse kandmise aluseks luges kohus 08.01.2015. päeva vangistust

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta

Viru Vangla kinnipeetava vabastamist. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

E.O taotleb

enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ja selgitab, et kodus on väga tõsine olukord ning perekond vajab abi. Avaldab, et tahab olla koos lähedastega, kasvatada last, käia tööl ja peret pidada üleval. On arvamusel, et pidev narkootikumide tarvitaja ei ole, see diagnoos on jäänud eelmisest karistusest kirja ja tegelikult tal ei ole mingit sõltuvust. Elukutset ei ole, kuid vabanemisel on olemas töökoht ristiisa juures abitöölisena emisel kahe nädala , aga garantiikirja pole. Kinnitab, et on teadlik, et peab vaban jooksul töö leidma ja ei tohi tarvitada narkootikume ning peab alluma kontrollnõuetele.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma Enn Pustak

seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta. ennetähtaegset

Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust ja kuritegude arvukust, ei ole varasemad karistused E.O

. ile mõju avaldanud Eeltoodu tõttu ei ole prokuratuuril veendumust, et kinnipeetav ennetähtaegsel vabanemisel suudaks elada seaduskuulekat elu.

Lisaks juhib prokurör kohtu tähelepanu asjaolule, et E.O on ohtlik avalikkuse le

ning kriminaalhooldusega kaasnevad piirangud ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kaitsja on seisukohal, et eeldused ning tingimused kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole kõige soodsamad, kuid palub kohtul siiski kaaluda ennetähtaegse vabastamise võimalust, kuna isikul on olemas kindel elukoht, osaliselt töövõimetu elukaaslane ja ta on väljendanud soovi aidata oma peret Elektrooniline järelevalve piirab isiku liikumist .

ning taga

b kinnipeetava nähtavuse.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja

leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

E.O

ole olnud seaduskuulekas ja isikul on kaks kehtivat i ei käitumine vanglas

distsiplinaarkaristust. sele Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määru kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karista korral,

tud üheteistkümnel vanglas kannab karistust kolmandat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, need on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt elama kinnipeetav asuks

abikaasa juurde korter sobib elektroonilise

. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et valveseadme paigaldamiseks. Seega on isikul olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav osales vanglas riigikeele B2 taseme õppes, kuigi ei lõpetanud seda ning oli hõivatud majandustöödel.

Positiivseks ja m

itte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootab vabaduses tema abikaasa ja abikaasa alaealine laps. Suhted lähedastega on head.

Samas peab märkima, et kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, ka pereliikmeid (abikaasa). Kuna eelnevalt on kuriteod toime pandud grupis, siis kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Isik ise ei pea ennast mõjutatavaks.

Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene haridus ja puudub eriala, aga

samuti puudub tal töökogemus ja , seega on tema konkurentsivõime tööturul -harjumus

problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav enne vangistust ametlikult töötanud praktiliselt pole, sissetuleku moodustas kuritegelikul teel saadud tulu, mida isik hindab ise selliseks, et ta ei pidanud piirama oma väljaminekuid. Eeltoodu mõjutab ilmselgelt kinnipeetava iseseisva toimetuleku oskust ja seda olukorras, kus abikaasa on xxxx ulatuses töövõimetu ning kinnipeetavale endale on määratud ses töövõimetus. xxxx ulatu

Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav diagnoositud , mida saab pidada al narkosõltuvus

uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda v

kriminaalseid abaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks. Isik on Isik ise narkosõltuvust ei tunnista. olnud suunatud ravile rehabilitatsioonikeskusesse, kuid põgenes sealt ning ei jätkanud ravi.

Vangla hinnangul on üldise tõenäosus kahe aasta jooksul 72 korduva kuriteo toimepanemise %

ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jook sul 40%, mida saab lugeda

korduva kuriteo toimepanemise keskmisest märkimisväärselt kõrgemaks tõenäosuseks.

Ohustatud on . Oht on ühiskonnas kõik, nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, kellel on vara kõige tõenäolisem, ku jätkab sõltuvusainete ja/või kui tal tekivad

i isik tarvitamist majanduslikud raskused. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses aga u sissetulekuks enne vangistust oli kriminaalsel teel tõenäoline ja seda olukorras, kus isik saadu ja tal on tasumata hagisid umbes 6500 euro , vabanedes aga algselt töövõimetuspension ulatuses.

Vangla iseloomustuse kohaselt elt, intuitiivselt, probleemide

käitub kinnipeetav impulsiivs äratundmisja lahendamisoskus on madal, tegude tagajärgedele ei mõtle, kannatanute tunnetest aru ei saa, võib kasutada vägivalda ning ähvardada. Kinnipeetav on varem korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid pani katseajal toime uued kuriteod, seega varasemad ja tingimuslikud karistused ei ole E.O-le mõju avaldanud.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et E.O puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus)

ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal

(distsiplinaarkaristused) ning

isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Kristel Vedro Kohtunik