4-15-9837/19 · 4-15-9837/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-15-9837

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-9837 Kohtukoosseis eesistuja Orvi Tali, liikmed

Meelika Aava ja Ivi Kesküla Väärteoasi

K.K (ik XXX)

väärteoasi liiklusseaduse (LS)

§ 203 ja § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 20. novembri 2015. a otsus Kaebuse esitaja

kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lääne - prefektuur esindaja Kristi Kostenok, apellatsioon i

RESOLUTSIOON

1. 20. novembri 2015. a otsus -15-9837 osas, Tühistada Pärnu Maakohtu väärteoasjas nr 4

millega jäeti (isikukood XXX) mopeed Romet Motors OGAR 202 K.K registrimärgiga kui süüteo XXX X toimepanemise vahend konfiskeerimata.

2. K.K-le KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendina

(isikukood XXX) kuuluv mootorsõiduk Romet Motors OGAR 202 registreerimismärgiga VIN-kood LY4YAGAC1EK00747. XXXX

Konfiskeeritud

vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise,

arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite

hinda

mise, võõrandamise ja hävitamise korra (edaspidi Kord) § 2 kohaselt väärteoasjas

kohtuotsusega konfiskeeritud vara valitsejaks on konfiskeeritud vara asukohajärgne maavalitsus.

KrMS § 126 lg 6 ja Korra § 3 lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel edastada konfiskeerimisele kuuluv mootorsõiduk – Romet Motors OGAR 202 registreerimismärgiga – sõiduki

XXXX

asukohajärgsele omavalitsusele ning Maavalitsusel korraldada eelnimetatud sõiduki

võõrandamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale.

4-15-9837

2

3. Edastada

kohtuotsus täitmiseks Politsei ääne - ja Piirivalveameti L prefektuurile ning K.K-le.

4. apellatsioon rahuldada. Kohtuvälise menetleja

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullpolitseiniku MM

poolt 14.11.2015 koostatud väärteoprotokolli 2700.15.002960 kohaselt juhtis K.K

14.11.2015 kella 03:53 paiku Raplas XXXXXXXX XX X kehtestatud korras registreerimata mopeedi Romet Ogar 202 liiklussea

duse § 69 lg 3 vastases seisundis – tema poolt välja hingatud õhus leidus ühe liitri kohta 0,73 milligrammi alkoholi.

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna koerajuhi MH poolt koostatud v 2700.15.002991 kohaselt juhtis K.K 18.11.2015 kella 12:43 ajal äärteoprotokolli Rapla ma mopeedi Romet Motors Ogar 20 iga akonnas Raikküla vallas Raela külas 2 registrimärg XXXX 3 vastases seisundis - liiklusseaduse § 69 lg tema poolt välja hingatud õhus leidus ühe liitri kohta 0,25 milligrammi alkoholi.

K.K teod on kvalifitseeritud vastavalt LS § 203 ja § 224 lg 2 ette nähtud väärtegudena.

Kohtuväline menetleja väärteoasja saat is lahendamiseks kohtusse, kuna pidas vajalikuks

karistusena aresti kohaldamist ja KarS mopeedi kui süüteo § 83 lg 1 alusel K.K toimepanemise vahendi konfiskeerimist.

2. 203 ja

süüdi LS § P 20.11.2015 kohtuotsusega tunnistati K.K ärnu Maakohtu § 224 lg 2 järgi § 63 lg päeva ning teda karistati KarS 1 alusel 10 pikkuse arestiga. Seoses kinnipidamisega 14.11.2015 kuni 15.11.2015 loeti arestist 1 ööpäev kantuks. Aresti ülejäänud osa 9 ööpäeva kuulus

koheselt kandmisele j K.K kinnipidamisest 18.11.2015 kell a karistuse tähtaega arvestati 13:51.

Kohus jättis rahuldamata kohtuvälise süüteo toimepanemise menetleja taotluse konfiskeerida vahendina mopeed Romet XXX X. K.K registrimärgiga Kohus asus seisukohale, et s ektiivsed tunnused on K.K üüks arvatud väärtegude objektiivsed ja subj tegevuses tõendatud. Küsimust süüd ja õigusvastasust välistavate asjaolude esinemisest ei

tõusetu väärteoprotokollides märgitud aegadel ja

nud. Puudus vaidlus, et kohtades K.K mootorsõidukit juhtis ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollide kohaselt oli tema poolt välja hingatud õhus 0,7

3 milligrammi ja 0,25 milligrammi alkoholi. 14. novembril k.a asus K.K mopeedi juhtima mist. Tema organismis kindlaks tehtud alkoholi vahetult pärast alkoholi tarvita sisaldust arvestades pidi ta sel korral oma seisundist ja mopeedi juhtimise keelust teadlik olema. Seepärast luges kohus 14. novembri k.a väärtegu toimepanduks KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetult.

18. novembril k.a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli K.K reaktsioon normaalne, kõne selge ja koordinatsioon häiret organismis leitud alkoholi eta. K.K kogust arvestades leidis maakohus, et novembril k.a väärteo toimepaneku mopeedi juhtimisel 18. saab lugeda toimepanduks KarS § mõttes hooletusest. K.K käis samal päeval Rapla 18 lg 3

politseijaoskonnas ja talle anti tagasi 14. novembril eed. leidis ära võetud mop Neil põhjustel maakohus, et 18. v ohtu ja tema novembril k.a ei põhjustanud K.K äärteoga teistele liiklejatele süü sel korral ei olnud suur.

4-15-9837

3 K.K on karistatud liiklusseaduse § 224 lg 02.01.2015 rahatrahviga. 2 ette nähtud väärteo eest

04.07. süüdi KarS § 424 järgi, s.o 2015 mõistis kohus K.K mootorsõiduki juhtimise eest

alkoholjoobe seisundis ja karistas 10-kuulise vangistusega, mille asendas üldkasuliku tööga. Karistus ei ole kustunud. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et süü 14. novembri k.a K.K väärteo toimepanemisel lugeda keskmisest suuremaks. KarS §§ 57 ja 58 nimetatud karistust tuleb raskendavaid ega kergendavaid asjaol leidis usid kummagi väärteo osas ei olnud. Neil põhjustel

maakohus poolt sama liiki väärtegude toimepaneku , et õiguskorra kaitse huvides ja K.K

ärahoidmiseks tuleb mõista karistuseks liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi arest. Maakohus asus

seisukohale, et k ioonis ette aristuse määr võib piirduda ühe kolmandikuga sankts nähtust, sest mopeed on liikluses

võrreldes teiste mootorsõidukitega vähem kaitstud ja ohu põhjustas K.K eelkõige enda elule ja tervisele. 14. ühe teoga toime kaks väärtegu ja novembril k.a pani K.K karistus mõisteti rS § 63 lg 1 kohaselt raskema Ka eest. Maakohus märkis, et mitme sama liiki liiklusalase süüteo toimepanek 2015. aastal tõstatab

küsimuse K.K mopeedi kui süüteo toimepanemise isest KarS § 83 lg vahendi konfiskeerim 1

alusel. emat liiki karistus, siis ei pidanud kohus Kuna väärtegude eest on mõistetud kõige rask mopeedi konfiskeerimist ega seeläbi K.K materiaalse olukorra raskendamist otstarbekaks. Esmaseks abinõuks õiguskorra kaitsel peab olema

karistus.

3. Pärn kohtuväline menetleja P u Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni olitsei- ja

Piirivalveameti Lääne prefektuur, kes ei nõustu kohtuotsusega väärteo toimepanemise vahendi konfiskeerimata jätmise osas ja seda järgmisel põhjustel.

Kohtuotsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik K.K mootorsõidukit mopeed Romet registreeri

mismärgiga XXXX mõlema väärteo toimepanemise ajal, s.o 14.11.2015 ja 18.11.2015. Kohus leidis, et kõige raskemat liiki karistuse, s.o aresti kohaldamisel ei pea konfiskeerimist ega

seeläbi isiku materiaalse olukorra raskendamist otstarbekaks. Kohus pidas õiguskorra kaitsel esmaseks abinõuks karistust, mitte konfiskeerimist.

Kohtuväline menetleja leiab, et kohtu arutluskäik ei ole selgesti jälgitav ning konfiskeerimata jätmine ei ole menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegusid arvestades põhjendatud. Menetlusalune isik on 2015. aastal alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimiselt tabatud neljal korral: 02.01, 04.07, 14.11 ja 18.11. Ühel korral, s.o 04. juulil oli alkoholi piirmäära ületatud nii kõrgelt, et päädis kriminaalmenetlusega (kriminaalasi nr 1 533). Ka antud kaasuses on ühel korral n -15-5 -

ö kriminaalse joobe piir lähedal. Kohtuväline menetleja järeldab selles, et alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimine on menetlusaluse isiku käitumisharjumus, mitte juhuslikku laadi.

Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-37-07 on öelnud: „Kuivõrd süüteo toimepanemise vahendi

konfiskeerimine on üldkogu arvates materiaalses mõttes karistus, ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut

kuritegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks, tuleb kohtul arvestada süüdlasele kõiki

kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis. Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma.“.

Käesoleval juhul on kohtuvälise menetleja hinnangul võimalik öelda, et ka kriminaalasjas

määratud tingimuslikult vangistusega karistamine ei ole mõjutanud menetlusalust isikut samalaadiliste süütegude toimepanemisest hoiduma ning on tõenäoline, et see ei muutu ka pärast vaidlustatava kohtuotsusega määratud aresti kandmist. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta ei mõista oma tegude tõsidust. Ka maakohus ei ole seda

mõistnud, viidates tagajärje puudumisele. LS § 224 lg 2 alusel karistamine ei eelda tagajärje saabumist, kuid on liiklusseaduses sätestatutest raskeima karistusliigi ja suurima karistusmääraga

karistatav tegu, kuna teol võivad olla liiklusohutust mõjutavad tagajärjed. Maanteeamet kogub

4-15-9837

4

statistikat, milles on eraldi märgitud joobeseisundis sõidukit juhtinud juhi poolt põhjustatud

liiklusõnnetuste arv. Sama statistika ning ka kohtuvälise menetleja parktika näitab, et alkoholi

tarvitamisel on juhtimise kindluse kadumisel oluline mõju. Tuntud psühhiaater ja spordiarst

Jüri M. Ennet on märkinud oma koostatud nomogrammis

- O.

(http://www.hot.ee/kainus/doc/nomogramm_tavaline.pdf), et juba rahva keeles 0,5 promillise

joobe puhul peetakse end praktiliselt kaineks, kuid tegelikult alaneb enesekriitika ning paljud

liiklusavariid ongi põhjustatud „praktiliselt kaine“ juhi poolt. Võrdluseks nomogrammiga, 14.11.2015 juhtimisel tuvastati menetlusaluse isiku organismis 0,73 mg/l kohta (~1,46 promilli). Menetlusalune isik on avaldanud kahetsust, mis võib seejuures olla tõesti siiras, kuid tema teod näitavad, et ta ei suuda kontrollida alkoholi tarvitanuna oma käitumist. Maakohus küll leidis, et

konfiskeerimist välistab teo tagajärje puudumine, kuid kohtuvälise menetleja seiskohalt on liiklusohutuse seisukohalt konfiskeerimine fataalsete tagajärgede ennetusena vajalik.

Juhindudes eeltoodust ning väärteomenetluse eadustiku § 147 lg 1 p 4 palub kohtuväline s

menetleja maakohtu otsuse tühistada sõiduki mopeed Romet registreerimismärgiga XXXX konfiskeerimata jätmise osas ning otsustada sõiduki konfiskeerimine.

4. Kuivõrd kohtuväline menetleja õustub asja lahendamisega teatas ringkonnakohtule, et n kirjalikus menetluses -le 1 apellatsiooni koopia , saatis ringkonnakohus vastavalt VTMS § 145 lg

menetlusalusele isikule K.K-le menetlusaluse isiku seisukoha kaebuse ning selgitas välja

suhtes. palus mopeedi mitte ära võtta. K.K, et K.K Ühtlasi teatas on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu lahendab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 kirjalikus menetluses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, kohtuvälise menetleja apellatsiooni motiividega ning menetlusaluse isiku seisukohaga, leiab, et apellatsioonis märgitu väärib tähelepanu.

5.1. Kohtuväline menetleja on põhjendatult viidanud Riigikohtu seisukohale, et kuivõrd süüteo

toimepanemise vahendi konfiskeerimine on materiaalses mõttes karistus, ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut

kuritegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks, tuleb kohtul arvestada süüdlasele kõiki kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis. Kuigi maakohus luges K.K süü 14.11.2015 väärteo

osas keskmisest suuremaks ega tuvastanud kummagi väärteo (14.11.2015 ja 18.11.2015) osas

kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, pidas maakohus põhjendatuks piirduda ühe

kolmandikuga sanktsioonis ettenähtud karistuse määrast, s.o 10 päeva arestiga. Samas ei saa ringkonnakohtu hinnangul jätta tähelepanuta K.K süü poolt toimepandud tegude asjaolusid ja

raskust. Nimelt oli K.K 14.11.2015 tuvastatud ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus

mitte vähem kui 0,73 mg/l kohta, s.o väärteona arvestatava rikkumise ülemises

piiris. Seejuures pani K.K rikkumise toime kehtestatud korras registreerimata mootorsõidukiga. taas mopeedi Romet Motors Ogar 20 18.11.2015 juh K.K tis 2 registrimärgiga

XXXX 3 vastases seisundis, millise rikkumise luges maakohus liiklusseaduse § 69 lg

toimepanduks KarS § 18 lg 3 mõttes hooletusest. Riigikohus on asunud seisukohale, et ka olukorras, kus isik juhib sõidukit alkoholi piirmäära ületades esimest korda, saab sarnast rikkumist tulevikus pidada piisavalt tõenäoliseks juhul, kui rikkuja süü on suur: nt kui isik ületab piirmäära

oluliselt, eksib muudegi liiklusnõuete vastu või suhtub toimepandud teosse hoolimatult (vt RKKKo 3-1-1-122-13, p 11).

4-15-9837

5

5.2. Ringkonnakohus nõustub KarS § 83 lg 1 kohaldamata apellandiga, et maakohtu motiivid

jätmise osas on ebapiisavad

, mistõttu on tegemist KrMS § 150 lõike 2 nimetatud

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega, kuid mida on võimalik apellatsioonimenetluses

kõrvaldada. Ringkonnakohus märgib, et kui isik on oma süstemaatilise õigusvastase käitumisega

näidanud, et tema valduses olev mootorsõiduk on tema enda käitumise iseärasuse tõttu kaasliiklejatele jätkuvalt ohtlik, siis on see selge argument tema omandiõiguse riive lubatavuse kasuks.

Alkoholi tarvitamise tagajärjel halveneb isiku võime hoida mootorsõidukit oma kontrolli all, mistõttu suureneb liiklusõnnetuse oht. Seega ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et kuivõrd mopeed on liikluses võrreldes teiste mootorsõidukitega vähem kaitstud, siis põhjustas K.K ohu eelkõige enda elule ja tervisele. juhtimine alkoholi piirmäära ületavas seisundis võib Ka mopeedi

kaasa tuua raske liiklusõnnetuse ning seada seeläbi ohtu kaasliiklejate elu, tervist ja vara.

5.3. Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena)

pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Kuivõrd

kohtupraktika kohaselt tõstatatakse konfiskeerimise võimalus üldjuhul alates kolmandast samalaadsest rikkumisest, siis võib juba kolmanda samalaadse süüteo üldjuhul näha toimepanijas

sellist isikut, kellele vähem radikaalsed meetmed ei mõju.

K.K on varem samalaadse rikkumise eest karistatud rahatrahviga 300 trahviühikut (1200 eurot). süüdi KarS § 424 järgi ja talle Pärnu Maakohtu 06.07.2015 otsusega tunnistati K.K

mõisteti vangistus 10 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga. Seega tuleb nõustuda kohtuvälise menetlejaga, et ka kriminaalkorras karistamine ja 10-

kuulise vangistuse täitmisele pööramise oht ei ole mõjutanud menetlusalust isikut samalaad süütegude toimepanemisest hoiduma ning on sete tõenäoline, et see ei muutu ka pärast vaidlustatava kohtuotsusega määratud aresti kandmist.

5.4. Arvestades eeltoodut - lisaks ning silmas pidades nii üld kui eripreventiivset eesmärki on

arestile süüteo , mis käesoleval juhul jääb alla keskmise määra, põhjendatud

K.K-lt

toimepanemise vahendi konfiskeerimine. Arvestades konfiskeerimise märkimisväärset

preventiivset toimet, võib pidada süüteo toimepanemise vahendiks oleva mootorsõiduki konfiskeerimist teole vastavaks.

6. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p 4, § 148 p 3, 4, § 151 lg 3 p 3 rahuldab

ringkonnakohus kohtuvälise menetleja apellatsiooni ja tühistab Pärnu Maakohtu 20.11.2015 otsuse osas, millega jäeti K.K mopeed Romet Motors OGAR 202 registrimärgiga XXX X kui süüteo toimepanemise vahend konfiskeerimata. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali Meelika Aava Ivi Kesküla