1-14-394/61 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.01.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 06.01.2016 Kohtuasja number 1-14-394 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Prokurör Elle Karm Kaitsja Eduard Bulattšik Kohtuasi

Viru Vangla materjalid A.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ning karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu A.T, isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx

Karistuse kandmise algus 11.11.2012 ja lõpp 14.02.2016 RESOLUTSIOON

Vabastada A.T temale Viru Maakohtu 24.03.2015 kohtuotsusega mõistetud tähtaega, katseajaga 6 kuud alates liitkaristuse kandmisest tingimisi enne kohtumääruse jõustumisest, koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Kohustada A.T katseajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil: xxxx

; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohust

uste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohaldada A.T suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 2 1, 4 alusel järgmisi kohustusi: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada

või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuda tööle või omandama üldharidust või eriala nädala jooksul peale

2 (kahe) vabanemist.

Määrata A.T

kriminaalhooldusele Viru Vangla III üksuse

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada A.T

tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Välja mõista A.T-lt menetluskuluna riigituludesse 115,20 eurot kaitsetasu vandeadvokaat

bi osutamise eest. Eduard Bulattšiku poolt õigusa

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s

SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS

Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo

Bulattšik eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Eduard Bulattšiku kasuks 115,20 poolt süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õig A.T usabi eest.

Seoses A.T tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamisega jätta karistusjärgne käitumiskontroll A.T suhtes kohaldamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, ja prokurörile. A.T, kaitsjale

Asjaolud

Viru Vangla esitas 03.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.T vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ning karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

Viru Maakohtu 24.03.2014 otsusega tunnistati A.T süüdi KarS § 122, § 121 ja § 275 ning KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti järgi liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 17.12.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 7 kuud 3 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud 3 päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks loeti 11.11.2012.

A.T on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, vanglakaristust kannab ta teist korda.

Kuritegude laad on jäänud samaks, tegemist on tervisekahjustuse tekitamisega, piinamisega, mis tõi kaasa füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Varem on toime pannud nii varavastaseid kui ka vägivallaga seotud kuritegusid. Kuritegude soodusteguriks on agressiivsus, viha teistest erinevate inimeste vastu, impulsiivsus, mõjutatavus. Negatiivne suhtumine ametiisikutesse.

Vangistuse jooksul lõpetas kinnipeetav põhikooli alustas õpinguid 10. klassis, , kuid eemaldat i

korduvate distsiplinaarrikkumis , oateenindaja erialal, kuid te tõttu seejärel alustas õpinguid t

jättis pooleli, järel alustas õpinguid kutseharidussüsteemis puidupingitöölise erialal. On mis läbinud iaalprogrammi Eluviisitreening, Viha juhtimine, noorteprogrammi EQUIP, käinud sots

regulaar vestluse

kaplaniga, kinnipeetav ristiti vanglas. Samuti on selt l psühholoogiga ja

kinnipeetav osalenud vangla majandustöödel nii koristajana kui ka köögitöölisena, kust on eemaldatud seoses umisega. töödistsipliini rikk

Kinnipeetaval on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel elukoht oma ema juures aadressile xxxx, kus elavad ema, kasuisa, õde ning kasuisa vanemad. koos isaga juhutöid Enne vangistust tegi

ehitusel, metsas. Vabanemisel soovib tööle asuda, et tekitatud kahjud kannatanutele ise hüvitada. Ema kasuisa töötavad, seega on tagatud perekonnal regulaarne sissetulek. ja Ema sõnul on nad poega valmis vabanemisel igati toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Kindel töökoht vabanemisel puudub, kuid 2015. aasta algul on andnud praegugi kehtiva garantiikirja xxxx

, kes on nõus A.T vabanemisel tööle võtma.

Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, kasuisa ja õde. Suhted lähedastega on paranenud, enda sõnul on suhted lähedasega ülihead. Mõjutatavusele viitab kuriteo toimepanemine grupis. Vestluses väitis, et endal peab olema pea otsas, et otsuseid teha ning see, et ta on vanglas, ei tähenda veel, et ta on hoolimatu. Seni ei ole olnud tehtud otsustes piisavalt iseseisev. Varasemad kuriteod on toime pannud alkoholi tarvitanuna. Praegune kuritegu on pandud toime vanglas ilma sõltuvussaineid tarvitamata, kaaskinnipeetavate ja vanglaametniku suhtes. Ta on varem korduvalt olnud ravil xxxx. Tal on raske pikaajaliselt keskenduda ja teha tähelepanu vajavaid tegelusi. Isik on agressiivne, kergesti ärrituv. Käitumine võib olla ettearvamatu, kui miski asi on vastumeelt, vannub, ropenda

b, ähvardab. Kinnipidamisasutuses on ennast vigastanud.

Kinnipeetaval on puudulikud sotsiaalsed oskused. Vajab abi nende mõtestamisel ja nende elluviimiseks. Käitub mõtlematult ning emotsioonide ajendil, kasutades vägivalda. Teeb ametnikuga koostööd, kui näeb selles kasu. Vajab abi reeglitest kinnipidamiseks ning nende täitmiseks. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kuriteo analüüsimisel väitis, et tema ei olnud toimepandud kuriteo algataja, ta vaid vastas provokatsioonile. Tahab olla seaduskuulekas, kõik pidi olenema tahtmisest. Isik väljendas vestlusel soovi muutusteks, on motiveeritud vangistuse ajal õppima ja töötama, kuid töö suhtes on valiv (nt koristamist ei pea tööks). Teadvustab kuritegevusega seotud riske.

Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 70%,

vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 66%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta ennetähtaegset vangla kinnipeetava vabanemist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata äitumiskontrolli ajaks on isikule katseaeg 6 kuud ning k otstarbekas -des 2, 2 kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 1, 4 sätestatud lisakohustusi.

Maakohtu 06.01.2016 videokohtuistung

Süüdimõistetu avaldas, et on saab nagunii nõus vabanema enne tähtaega, kuna terve karistus kohe kantud On arvamusel, et saab hakkama, vajadusel . Käitumiskontrolliga ei ole nõus. aitavad vanemad. Karistust kannab hetkel vägivalla kasutamise eest, katseajal pani toime uue kuriteo. On kindel, et saab seaduskuulekalt hakkama, kuna on vanemaks saanud, teab kuidas peab elama, et midagi kriminaalset enam ei teeks. Kehtiva distsiplinaarkaristusi selgitab id sellega, et vanglas tehakse iga väiksema asja kohta distsiplinaarkaristus ning nende vältimiseks tuleks terve da mitte midagi tehes, päev kambris istu kuid ta on enda hinnangul noor väge täis inimene. Suhted emaga on head, saab kõikide pereliikmetega hästi läbi. Vabanedes lähe tööle b

ja kooli, tahab teha autojuhi load. Isikul ei ole oma perekonda, on 15. eluaastas saadik vanglas t olnud. Ema töö juures saab tööle asuda, ema on ülemuse rääkinud.

ga juba Kuna ametiisikud ei austa tema soove ning ei käitu temaga kui inimesega, siis käitub tema nendega samamoodi. On teadlik, et hel juhul tunnistab end osaliselt talle on kolmes kriminaalasjas kahtlustus esitatud, ü süüdi.

Prokurör on seisukohal, et kuna isiku vabanemiseni on , siis ei saa teda vähem kui 2 kuud

vabastada. Leiab, et k ne

Kinnipeetava puhul on aristusjärg käitumiskontroll on põhjendatud. kõrgendatud risk toime panna uusi kuritegusid. Isik on toime pannud 4 kuritegu, vangistuse ajal on palju distsiplinaarkaristusi, pooleli on kriminaalmenetlused, kus isik on kahtlustatav. See näitab, et perekond ei ole isiku toetamisel hakkama saanud, ta on toime pannud uusi kuritegusid, mistõttu vajab kinnipeetav . Prokurör kriminaalhoolduse abi seadusekuulekaks muutumisel toetab vangla tingimusi, valt vajadusele, samuti ei lisaks võiks olla sotsiaalabiprogramm vasta peaks kui miinimum, s.o 1 aasta. tähtaeg olema pikem

Kaitsja palub arvestada isiku vanust. Tegemist on 19-aastase targa poisiga, kes saab aru, mis toimub ja miks toimub. pikkusega Samuti ei ole nõus prokuröri taotletud käitumiskontrolli

12 kuud. Leiab, et karistusjärgne käitumiskontrolli kohaldamine ei ole vajalik.

Maakohtu määruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et A.T tuleb KarS § 76

1 lg 2 alusel vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Karistusseadustiku (KarS) § 761

lg 2 sätestab, et kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Viru Maakohtu 24.03.2014 otsusega tunnistati A.T süüdi teise astme kuritegude toimepanemise eest 2013. aastal, mil ta oli alaealine ning teda karistati 9 kuud vangistusega.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav ära kandnud üle poole talle Viru Maakohtu 24.03.2014 otsusega mõistetud karistusest, mis on rohkem kui 4 kuud. Seega, kuna KarS § 761 lg-s 2 toodud tingimused on täidetud, tuleb tingimisi enne tähtaega van A.T gistusest vabastada.

Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus A.T karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega koos tema katseajaga 6 kuud.

Seoses A.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, jätab kohus karistusjärgse käitumiskontrolli A.T suhtes kohaldamata.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 761, 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp