2-15-122768/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-15-122768

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 13. jaanuar 2016 Tsiviilasja number 2-15-122768 Tsiviilasi AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal hagiavaldus A G vastu võla nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal (registrikood 12831829, asukoht: Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn), lepinguline esindaja: Kadri Ojamaa (e-post: kadriojamaa1@gmail.com); Kostja: A G (isikukood xxxx, elukoht: xxxx).

Resolutsioon

1. Keelduda AB Lietuvos draudimas Eesti filiaali hagi A G vastu võla nõudes menetlusse võtmisest.

2. Saata kohtumäärus hagejale teadmiseks.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal esitas 23.10.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 970.86 euro saamiseks. Kohus tegi 03.11.2015 võlgnikule makseettepaneku, mida ei ole õnnestunud võlgnikule aadressile xxxx ning e-posti aadressidele xxxx ja xxxx kätte toimetada. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 28.12.2015 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2-15-122768

2 (3)

2. Viru Maakohtu 08.01.2016 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2) hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. 11.01.2015 esitas hageja hagiavalduse.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

4. TsMS § 372 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus

5. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Äriseadustiku (ÄS) § 2 lg 1 kohaselt on äriühing täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu, seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. ÄS § 2 lg 3 sätestab, et äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Käesolevas vaidluses on hagiavalduse esitanud AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal, registrikood 12831829. 13.01.2016 kohus tegi järelpäringu äriregistri elektroonilise andmebaasi. Saadud vastuse kohaselt on AB Lietuvos draudimas Eesti filiaali õiguslik vorm välismaa äriühingu (Leedu Vabariigi äriühingu AB Lietuvos draudimas, registrikood 110051834) filiaal. Sellega on tuvastatud, et hageja ei vasta ÄS § 2 lg 1 toodud äriühingute tunnustele. ÄS § 384 lg 2 kohaselt ei ole välismaa äriühingu filiaal juriidiline isik ning äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest.

6. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on TsMS § 201 lg 1 kohaselt on isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 26 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Kuna AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal ei ole juriidiline isik, siis puudub tal tsiviilkohtumenetlusõigusvõime. ÄS § 384 lg 2 tulenevalt tekivad filiaali tehtud tehingutest õigused välismaa äriühingule. Seega antud juhul saaks hagejaks olla AB Lietuvos draudimas ise, kelle õiguslik vorm on aktsiaselts ning kes võiks menetluses osaleda hagejana Eesti filiaali kaudu (vt ka Riigikohtu 23.02.2010 otsuse 3-2-1-3-10 p 10 ja 21.10.2010 määruse 3-2-1-98-10 p 13). Kuna käesolevas menetluses hagiavalduse on esitanud isik, kellel puudub tsiviilkohtumenetlusõigusvõime, siis ei vasta hageja TsMS § 205 lg 1, lg 2 sätestatud poole (hageja) tunnustele. Menetluses hageja puudumise tõttu ei ole võimalik hagejat asendada ega tema asemele välismaa äriühingut menetlusse lubada. Sellepärast keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest.

7. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

2-15-122768

3 (3)

8. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist sama paragrahvi lg 6 sätestatud tähtaja jooksul (kahe aasta jooksul selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti).

9. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 463 lg 1, § 465, §

372 lg 5, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov Kohtunik