3-15-2931/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedKinnipeetav Kirka Puistamaa esitas Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt jäeti taotlejale Tartu Vanglasse kinkelepingu alusel
Legislator headnote
AI generated3-15-2931/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt jäeti taotlejale Tartu Vanglasse kinkelepingu alusel
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi
Määruse tegemise aeg ja koht
13.01.2016, Tartu
Haldusasja number
3-15-2931
Haldusasi
Kirka Puistamaa taotlus riigi õigusabi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 24.11.2015. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kirka Puistamaa määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Kirka Puistamaa määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.11.2015. a
määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1. Kinnipeetav Kirka Puistamaa esitas Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.
Taotletava riigi õigusabi liigiks on avalduses märgitud isiku esindamine
halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt jäeti taotlejale Tartu Vanglasse kinkelepingu alusel
televiisor, mida tal ei lubata kasutada vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 57 lg 1 alusel.
Taotleja soovib riigi õigusabi VSkE § 57 lg 1 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse
algatamiseks. Taotleja on põhiharidusega ja piiratud kirjaoskusega. Seni on tal alati olnud
halduskohtus esindaja, mis tõendab, et ta pole võimeline ise halduskohtumenetluses osalema.
Käesoleva taotluse ja ka vaide antud asjas on taotleja soovil koostanud MTÜ Auxilio
nõustaja, kes suure töökoormuse ja piiratud ressursi tõttu ei saa edaspidi taotlejat esindada.
2. Tartu Halduskohus jättis 24.11.2015. a määrusega K. Puistamaa taotluse riigi õigusabi
saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
Määruse kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi, et saada kasutada talle vanglas kingitud
telerit. Taotluse kohaselt on kaebaja vanglale esitanud vaide. Vaide tagastamise, rahuldamata
jätmise või tähtaegselt lahendamata jätmise korral on kaebajal õigus esitada vangla haldusakti
või toimingu peale kaebus halduskohtule. Koos kaebusega saab kaebaja esitada halduskohtule
taotluse VSkE § 57 lg 1 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks.
Kohtu hinnangul on taotleja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotleja on riigi õigusabi
taotluses viidanud korrektselt õiguskantsleri seisukohale VSkE § 57 lg 1 põhiseadusvastasuse
kohta ning taotleja eesmärgid on kohtule arusaadavad. Samuti on taotleja kohtute
infosüsteemi andmetel varasemalt pöördunud halduskohtu poole mitme kaebusega, millest
ühes on saavutanud kaebuse osalise rahuldamise (haldusasi nr 3-14-52448, lahend jõustumise
ootel) ning teise raames kaitsnud oma õiguseid ka määruskaebemenetluses (haldusasi nr 3-15-
776). Kuigi viidatud asjades on taotlejal olnud esindaja, ei ole halduskohtumenetlus taotleja
jaoks võõras.
Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja
abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased
teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse
menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.
Kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks,
puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse
kindlakstegemiseks vastavalt RÕS § 6 lg-le 1.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. K. Puistamaa esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 24.11.2015. a määrus
tühistada ja teha uus määrus, millega anda riigi õigusabi.
Määruskaebuse kohaselt leidis halduskohus ekslikult, et seoses kahes haldusmenetluses
osalemisega on kaebaja võimeline ennast haldusasjas ise esindama. Kohus jättis tähelepanuta,
et nendes haldusasjades on kaebaja alati kasutanud nõustaja ja esindaja abi esitamata
iseseisvalt ühtki dokumenti. Sellest asjaolust järeldub, et kaebaja ei ole suuteline ennast ise
esindama.
Samuti jättis halduskohus tähelepanuta, et kaebaja on vaevaliselt omandatud põhiharidusega
isik, kelle kirjaoskus on väga piiratud.
Määruskaebuse koostas ja pani kirja MTÜ Auxilio nõustaja M. Villems.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et K. Puistamaa määruskaebus jääb rahuldamata ning Tartu
Halduskohtu 24.11.2015. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu
24.11.2015. a määruses toodud põhjenduste osas halduskohtu seisukohtadega ega pea
vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4).
Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
5. Riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele,
kellel on selle järele vajadus. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda
üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemisel. Halduskohtus valitsev
uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste
võimalikku puudumist. K. Puistamaa esitas halduskohtule loetavalt ja korrektselt vormistatud
ning piisavate selgitustega täidetud riigi õigusabi saamise blanketi. Ringkonnakohus leiab, et
kaebaja omab piisavalt erialaseid teadmisi ja kogemusi ning ta on suuteline esitama
halduskohtule ka taotlusega võrreldes sama sisuka kaebuse. Arvestades ka asjaolu, et tegemist
ei ole väga keerulise haldusasjaga, jõudis halduskohus põhjendatult seisukohale, et
K. Puistamaa on ise võimeline oma õigusi kaitsma.
Kaebaja väide, et tema õigused jäävad ilma advokaadita kaitseta, kuna ta on piiratud
kirjaoskusega, on tõendamata. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid enda kirjaoskuse
kohta, mistõttu ei saa kohus esitatud väitega arvestada.
6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebaja väited, et varasemates kohtuasjades
on tal olnud esindajaks MTÜ Auxilio nõustaja. Esindaja võtmine on kaebaja vaba valik.
Varasematest kohtuasjadest (3-14-52448, 3-15-776) nähtub, et K. Puistamaa ei ole taotlenud
riigi kulul advokaati, vaid tal on olnud lepingu alusel esindaja, mis tähendab, et kaebaja on ise
valinud endale esindaja. Asjaolud, mille tõttu kaebaja varasemalt endale esindaja võttis, ei ole
ringkonnakohtule teada. Tõendamata väited, et kaebaja on põhihariduse ja piiratud
kirjaoskusega, ei anna alust kaebajale riigi kulul advokaadi määramiseks. Kuna tegemist ei
ole keerulise haldusasjaga, leiab ringkonnakohus, et K. Puistamaa on ise võimeline enda
õigusi kaitsma.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
Tiina Pappel
Agu Timmi