Legislator Case Law & Legislation
3-15-2931/7 AI generated

3-15-2931/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-2931/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnipeetav Kirka Puistamaa esitas Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt jäeti taotlejale Tartu Vanglasse kinkelepingu alusel

Legislator headnote

AI generated

3-15-2931/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt jäeti taotlejale Tartu Vanglasse kinkelepingu alusel

Keywords

AI generated
lack of prosecutorial standing insufficiently substantiated grievance privileged rights of access standing against building permit illegible pleading authorization to sue
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

13.01.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2931

Haldusasi

Kirka Puistamaa taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 24.11.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kirka Puistamaa määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Kirka Puistamaa määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.11.2015. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav Kirka Puistamaa esitas Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Taotletava riigi õigusabi liigiks on avalduses märgitud isiku esindamine

halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt jäeti taotlejale Tartu Vanglasse kinkelepingu alusel

televiisor, mida tal ei lubata kasutada vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 57 lg 1 alusel.

Taotleja soovib riigi õigusabi VSkE § 57 lg 1 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks. Taotleja on põhiharidusega ja piiratud kirjaoskusega. Seni on tal alati olnud

halduskohtus esindaja, mis tõendab, et ta pole võimeline ise halduskohtumenetluses osalema.

Käesoleva taotluse ja ka vaide antud asjas on taotleja soovil koostanud MTÜ Auxilio

nõustaja, kes suure töökoormuse ja piiratud ressursi tõttu ei saa edaspidi taotlejat esindada.

2. Tartu Halduskohus jättis 24.11.2015. a määrusega K. Puistamaa taotluse riigi õigusabi

saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

Määruse kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi, et saada kasutada talle vanglas kingitud

telerit. Taotluse kohaselt on kaebaja vanglale esitanud vaide. Vaide tagastamise, rahuldamata

jätmise või tähtaegselt lahendamata jätmise korral on kaebajal õigus esitada vangla haldusakti

või toimingu peale kaebus halduskohtule. Koos kaebusega saab kaebaja esitada halduskohtule

taotluse VSkE § 57 lg 1 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks.

Kohtu hinnangul on taotleja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotleja on riigi õigusabi

taotluses viidanud korrektselt õiguskantsleri seisukohale VSkE § 57 lg 1 põhiseadusvastasuse

kohta ning taotleja eesmärgid on kohtule arusaadavad. Samuti on taotleja kohtute

infosüsteemi andmetel varasemalt pöördunud halduskohtu poole mitme kaebusega, millest

ühes on saavutanud kaebuse osalise rahuldamise (haldusasi nr 3-14-52448, lahend jõustumise

ootel) ning teise raames kaitsnud oma õiguseid ka määruskaebemenetluses (haldusasi nr 3-15-

776). Kuigi viidatud asjades on taotlejal olnud esindaja, ei ole halduskohtumenetlus taotleja

jaoks võõras.

Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja

abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased

teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

Kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks,

puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse

kindlakstegemiseks vastavalt RÕS § 6 lg-le 1.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. K. Puistamaa esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 24.11.2015. a määrus

tühistada ja teha uus määrus, millega anda riigi õigusabi.

Määruskaebuse kohaselt leidis halduskohus ekslikult, et seoses kahes haldusmenetluses

osalemisega on kaebaja võimeline ennast haldusasjas ise esindama. Kohus jättis tähelepanuta,

et nendes haldusasjades on kaebaja alati kasutanud nõustaja ja esindaja abi esitamata

iseseisvalt ühtki dokumenti. Sellest asjaolust järeldub, et kaebaja ei ole suuteline ennast ise

esindama.

Samuti jättis halduskohus tähelepanuta, et kaebaja on vaevaliselt omandatud põhiharidusega

isik, kelle kirjaoskus on väga piiratud.

Määruskaebuse koostas ja pani kirja MTÜ Auxilio nõustaja M. Villems.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et K. Puistamaa määruskaebus jääb rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 24.11.2015. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu

24.11.2015. a määruses toodud põhjenduste osas halduskohtu seisukohtadega ega pea

vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4).

Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

5. Riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele,

kellel on selle järele vajadus. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda

üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemisel. Halduskohtus valitsev

uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste

võimalikku puudumist. K. Puistamaa esitas halduskohtule loetavalt ja korrektselt vormistatud

ning piisavate selgitustega täidetud riigi õigusabi saamise blanketi. Ringkonnakohus leiab, et

kaebaja omab piisavalt erialaseid teadmisi ja kogemusi ning ta on suuteline esitama

halduskohtule ka taotlusega võrreldes sama sisuka kaebuse. Arvestades ka asjaolu, et tegemist

ei ole väga keerulise haldusasjaga, jõudis halduskohus põhjendatult seisukohale, et

K. Puistamaa on ise võimeline oma õigusi kaitsma.

Kaebaja väide, et tema õigused jäävad ilma advokaadita kaitseta, kuna ta on piiratud

kirjaoskusega, on tõendamata. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid enda kirjaoskuse

kohta, mistõttu ei saa kohus esitatud väitega arvestada.

6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebaja väited, et varasemates kohtuasjades

on tal olnud esindajaks MTÜ Auxilio nõustaja. Esindaja võtmine on kaebaja vaba valik.

Varasematest kohtuasjadest (3-14-52448, 3-15-776) nähtub, et K. Puistamaa ei ole taotlenud

riigi kulul advokaati, vaid tal on olnud lepingu alusel esindaja, mis tähendab, et kaebaja on ise

valinud endale esindaja. Asjaolud, mille tõttu kaebaja varasemalt endale esindaja võttis, ei ole

ringkonnakohtule teada. Tõendamata väited, et kaebaja on põhihariduse ja piiratud

kirjaoskusega, ei anna alust kaebajale riigi kulul advokaadi määramiseks. Kuna tegemist ei

ole keerulise haldusasjaga, leiab ringkonnakohus, et K. Puistamaa on ise võimeline enda

õigusi kaitsma.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Tiina Pappel

Agu Timmi