2-15-8477/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-8477

Tsiviilasi

Avo Eero kaebus kohtutäituri 21.04.2014 ja 25.04.2014

otsuste ning Avo Eero 06.02.2014 avalduse suhtes tehtud

otsuse peale, kohtutäituri 03.02.2014 vara kontol arestimise

akti

tühistamiseks

ja

täiteasjas

nr

084/2015/201

täiemenetluse lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Avo Eero määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Avo Eero (isikukood

XXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat

Veljo Viilol

Puudutatud isik: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2015 määruse

resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse

põhjendusi.

2. Saata

Avo

Eero

hagi

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

(6.

juuli

2015

avaldus)

maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Avo Eero enda

kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Avo Eero (avaldaja) esitas 4. juunil 2015 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada

täitemenetlus täiteasjas nr 084/2015/201 nõude aegumise tõttu ning palus läbi vaadata küsimus

seoses kohtutäitur Oksana Kutšmei seadusevastase tegevusega.

2. Maakohus keeldus 25. juuni 2015 määrusega avalduse menetlusse võtmisest osast, milles

avaldaja palus täitemenetlus lõpetada nõude aegumise tõttu. Maakohus jättis kaebuse kohtutäituri

tegevuse peale käiguta ning andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (avalduse

täpsustamiseks ning riigilõivu tasumiseks).

3. A. Eero esitas 6. juulil 2015 maakohtule avalduse pealkirjastatud kui sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi, milles avaldaja soovis tema suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamist aegumist

tõttu ja põhjendusel, et täitmisele võetud kohtuotsust ei saa täita.

4. Maakohus jättis 25. augusti 2015 määrusega avalduse käiguta ning andis avaldaja tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks (täpsustamiseks, kas avaldaja soovib esitada määruskaebust maakohtu

25. juuni 2015 määruse peale).

5. A. Eero esitas 31. augustil 2015 taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille maakohus 3. septembri

2015 määrusega rahuldas.

6. Avaldaja esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol esitas 28. septembril 2015 maakohtule kaebuse

kohtutäitur Oksana Kutšmei 21. aprilli 2015 ja 25. aprilli 2015 otsuste ning avaldaja 6. veebruari

2015 avalduse suhtes tehtud otsuse peale, 3. veebruari 2015 akti vara kontol arestimise

tühistamiseks ja täiteasja lõpetamiseks.

Avalduses märgitu kohaselt algatati kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt A. Eero suhtes 15. jaanuaril

2015 täitemenetlus nr 084/2015/201. Kohtutäitur arestis 3. veebruaril 2015 avaldaja konto.

Avaldajale tekitas mitme täitemenetluse olemasolu, nende lõppemine, aegumine ja

mittealustamine segadust, mistõttu oli tal tekkinud arusaam, et 14 aastat vanad nõuded on kõik

lõpetatud või lõppenud. Avaldaja esitas kohtutäiturile 6. veebruaril 2015, 10. aprillil 2015 ja

17. aprillil 2015 kaebused kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur jättis 21. aprilli 2015 ja

25. aprilli 2015 otsustega avaldaja kaebused rahuldamata. Kohtutäitur on ebaõigesti ja

põhjendamatult jätnud avaldaja kaebuse sissetuleku arestimise kohta rahuldamata. Kohtutäituril

puudub õiguslik alus avaldaja suhtes täitetoimingute läbiviimiseks. Täitedokumendiks olevas

otsuse resolutsioonis puudub kahju suurus. Avaldaja palus kohtul ennistada TMS § 218 lg-s 1

sätestatud tähtaeg kohtutäituri 21. aprilli 2015 ja 25. aprilli 2015 tehtud otsuste ja avaldaja

6. veebruari 2015 avalduse suhtes tehtud otsuse peale kaebuse esitamiseks. Avaldaja ei saanud

tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

7. Kohtutäitur palus jätta kaebus TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel menetlusse võtmata. Kohtutäiturile

teadaolevalt ei ole A. Eero täiteasjas nr 084/2015/201 kohtutäituri tegevuse peale kaebust esitanud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

8. Tartu Maakohus keeldus 30. oktoobri 2015 määrusega TsMS § 371 lg 1 p 3 ja § 371 lg 2 p 2

alusel kaebuse menetlusse võtmisest ning jättis avaldaja menetluskulud avaldaja enda kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole täiteasja toimikust nähtuvalt kohtutäitur avaldaja

6. veebruari 2015 avaldusele midagi vastanud ning on tagastanud 5. veebruaril 2015 laekunud

52,24 eurot. Seega ei ole kohtutäituri otsust, mida tühistada, avaldajale on tema avalduse alusel

laekunud summa tagastatud.

Maakohus leidis, et 10. aprilli 2015 avaldust ei saa pidada kaebuseks kohtutäituri tegevuse peale.

Tegemist on avaldusega, mille kohtutäitur on lahendanud 25. aprilli 2015 otsusega. Otsuses on

kohtutäitur selgitanud, et otsuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule

kaevata ei saa. Seega ei ole 25. aprilli 2015 otsuse puhul järgitud kohustuslikku kohtueelset korda.

Osaliselt tugineb avaldaja 17. aprilli 2015 kohtutäiturile esitatud avalduses asjaoludele (nõude

aegumine, sissenõudjal nõude puudumine), millele ei saa tugineda kaebuses kohtutäituri tegevuse

peale, vaid tuleb esitada hagi sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Olenemata sellest, kas avaldaja on järginud kohtueelset korda, tuleks nende väidete osas avalduse

menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda, kuivõrd avaldusega ei ole võimalik

taotlevat eesmärki saavutada. Maakohus leidis, arvestades, et avaldaja ei ole 17. aprilli 2015

avalduses selgelt välja toonud, et esitab kaebuse selle peale, et kohtutäitur ei ole mittearestitavat

summat suurendanud ega raha tagastanud ning, et kohtutäitur on teinud 25. aprillil 2015 otsuse

avaldaja varasema 10. aprilli 2015 taotluse kohta, et avaldajal tuli kohtutäituri tegevuse

vaidlustamiseks järgida 25. aprillil 2015 otsuses selgitatud korda. Seega tuli avaldajal enne

kohtusse pöördumist esitada kohtutäiturile kaebus 25. aprilli 2015 otsuse peale. Isegi kui lugeda,

et 17. aprilli 2015 avalduse osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, on kaebus kohtule

esitatud hilinenult ning taotlus tähtaja ennistamiseks tuleks jätta rahuldamata. Avaldaja poolt välja

toodud asjaolud ei põhjenda, miks ei saanud avaldaja esitada tähtaegselt kaebust kohtutäituri

otsuse peale.

Täiteasja toimikust nähtuvalt ei ole avaldaja tuginenud kohtutäiturile esitatud avaldustes sellele,

et kohtutäitur ei oleks tohtinud Tartu Maakohtu 12. veebruari 2011 otsuse alusel kriminaalasjas

nr 1-660/2000 täitemenetlust alustada. TMS § 218 lg-st 2 tulenevalt ei saa avaldaja sellele

kaebuses kohtutäituri otsuse peale tugineda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

9. A. Eero esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2015 määruse

tühistamist, kohtutäituri 21. aprilli 2015 ja 25. aprilli 2015 otsuste kaebetähtaja ennistamist ning

asja saatmist maakohtule menetlusse võtmiseks ja lahendamiseks.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtuga selles, et määruskaebuse esitajal on läbimata

kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohtutäiturile 6. veebruaril 2015, 10. aprillil 2015 ja 17. aprillil

2015 esitatud avaldused kujutavad endast nii formaalselt kui sisuliselt kaebust kohtutäituri

tegevuse peale TMS § 217 mõttes. Maakohus on jätnud kõrvale kaebuse sisulise hindamise ning

ei arvestanud käesoleva vaidluse erilisi asjaolusid – kaebaja kõrget vanust, invaliidsust, segadust

tekitavat olukorda, arvestades, et nõue on 14 aastat vana, muutunud on aegumise regulatsioon jne.

Kohtutäituri otsustes välja toodud kohtueelne kord ei tähenda, et kaebajal on see läbimata:

2) määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtuga selles, et kohtutäituri 21. aprilli 2015 ja 25. aprilli

2015 otsuste kaebetähtaja ennistamiseks puudub õiguslik alus. A. Eero ei saanud tähtaega järgida

mõjuval põhjusel, kuivõrd õiguslik olukord oli talle segadust tekitav ja juriidiliselt hoomamatu.

Nõue on 14 aastat vana, muutunud on aegumise regulatsioon, vastava nõude osas on kohtutäitur

Reet Rosenthal 23. veebruaril 2015 täitemenetluse algatamisest keeldunud ning A. Eerole oli

tekkinud arusaam täitemenetluse lõppemisest tulenevalt kohtutäitur Anne Böckleri õiendist;

3) on A. Eero kaebus kohtutäituri tegevuse suhtes põhjendatud, sest kohtutäituril puudub õiguslik

alus

täitetoimingute

tegemiseks.

Kohtuotsuses

resolutiivosas

puudub

kahju

suurus.

Määruskaebuse esitaja viitab TsMS § 442 lg-le 5 ning Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-132-07 ja

nr 3-2-1-44-14. Otsus ei vasta täitedokumendi nõuetele TMS § 2 lg 1 ja § 23 lg 1 mõttes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2015 määruse resolutsioon tuleb jätta

muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt määruse põhjendusi. Ringkonnakohus saadab A. Eero

hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (6. juuli 2015 avaldus) määruskaebuse põhjendustest

olenemata maakohtu poolt olulise menetlusnormi rikkumise tõttu maakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks.

Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. Nähtuvalt maakohtule esitatud kaebusest (tl 76-79) taotles A. Eero kohtutäitur Oksana Kutšmei

21. aprilli 2015 ja 25. aprilli 2015 otsuste ning avaldaja 6. veebruari 2015 avalduse suhtes tehtud

kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, 3. veebruari 2015 akti vara kontol

arestimise kohta ja eelnimetatud kohtutäituri otsuste tühistamist ning täiteasjas nr 084/2015/201

menetluse lõpetamist. Maakohus keeldus vaidlustatud määrusega E. Eero kaebuse menetlusse

võtmisest.

12. Asja materjalide kohaselt esitas sissenõudja Lindorff Eesti AS kohtutäitur Oksana Kutšmeile

13.01.2015 täitmisavalduse, milles palus pöörata täitmisele kriminaalasjas nr 1-660/2000 tehtud

Tartu Maakohtu 12.02.2001 otsus (jõustus 23.02.2001) ning sisse nõuda võlgnikult A. Eerolt

5384,56 eurot. Kohtutäitur alustas 15.01.2015 sissenõudja avalduse ja kriminaalasjas

nr 1-660/2000 tehtud Tartu Maakohtu 12.02.2001 otsuse alusel täitemenetlust.

Kohtutäitur arestis 03.92.2015 A. Eero kontole laekuva sissetuleku (vara kontol arestimise akt –

tl 90).

A. Eero esitas 06.02.2015 kohtutäiturile avalduses (tl 91), milles taotles kohtutäituri poolt

05.06.2015 kinnipeetud 71,99 euro tagasikandmist. Kohtutäitur nimetatud avaldusele kirjalikult ei

vastanud (täiteasja nr 084/2015/201 toimikus 05.10.2015 e-kiri).

A. Eero esitas 10.04.2015 kohtutäiturile avalduse, milles palus tagasi kanda 2015 aprilli alguses

kohtutäituri poolt kinni peetud töötasu 25,56 eurot ning suurendada mittearestitavat summat

416,85 euroni (tl 92). Vastuses 10.04.2015 avaldusele on kohtutäitur 25.04.2015 (vastusel

märgitud ekslikult kuupäevaks 25.03.2015 – tl 18) jätnud avalduse rahuldamata, kuna võlgnikule

on võimaldatud seadusjärgne elatusmiinimum ühe kuupalga alammäära ulatuses.

A. Eero esitas 17.04.2015 kohtutäiturile avalduse, milles ta tugineb sellele, et ei ole Lindorff

AS-ile võlgu, et nõue on aegunud ning rikutud on TMS § 131 lg 1 p 2, mille kohaselt puudega

inimese sotsiaaltoetuse vastu nõuet kasutada ei tohi (tl 93). Vastuseks 17.04.2015 avaldusele on

kohtutäitur 21.04.2015 avaldajale selgitanud, et nõue on Lindorff AS-ile loovutatud (lisatud nõuete

loovutamise lepingu ärakiri), samuti, et kohtutäituri hinnangul ei ole nõue aegunud ning kontolt

mahavõetud summa läks maha töötasust, mitte pensionist ega sotsiaaltoetusest (tl 94-95).

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgniku TMS § 133 lg 1 kohane avaldus

kohtutäiturile ei ole käsitletav TMS § 217 lg 1 mõttes kaebusena kohtutäituri tegevuse või otsuse

peale.

TMS § 217 lg 1 järgi võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale

täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse

kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või

toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

13.1. A. Eero 06.02.2015 avaldus, milles ta taotles kohtutäituri poolt 05.02.2015 kinnipeetud

71,99 euro tagasikandmist, on avalduseks TMS § 133 lg 1 mõttes. Kui A. Eero leidis, et kohtutäitur

jättis ebaõigesti mingis osas ta 06.02.2015 avalduse rahuldamata, siis oleks ta pidanud esitama

TMS § 217 lg 1 kohase kaebuse seaduses märgitud tähtaja jooksul, kuid A. Eero ei ole

kohtutäiturile vastavat kaebust esitanud.

Seega ei ole A. Eero kinni pidanud eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud

kohustuslikust korrast ning maakohus on õigesti keeldunud A. Eero 06.02.2015 avalduse suhtes

tehtud otsuse peale esitatud kaebuse menetlusse võtmisest (TsMS §371 lg 1 p 3). Siinkohal märgib

ringkonnakohus, et täitemenetluse osalisel on õigus vaidlustada TMS § 217 lg 1 kohaselt ka

kohtutäituri tegevusetust, s.o juhul, kui kohtutäitur ei vasta avaldusele, siis on menetlusosalisel

mõistliku aja jooksul võimalik esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale täitedokumendi täitmisel

või täitetoimingu tegemisest keeldumisel ilma kohtutäituri vastuseta.

13.2. A. Eero 10.04.2015 avaldus kohtutäiturile, milles ta palus tagasi kanda 2015 aprilli alguses

kohtutäituri poolt kinni peetud töötasu 25,56 eurot ning suurendada mittearestitavat summat

416,85 euroni, on samuti käsitletav avaldusena TMS § 133 lg 1 mõttes. Vastuses 10.04.2015

avaldusele on kohtutäitur 25.04.2015 teatanud, et jätab avalduse rahuldamata. Ka kohtutäituri

25.04.2015 vastuse puhul oleks A. Eero pidanud mittenõustumisel esitama kohtutäiturile TsMS

§ 217 lg 1 kohase kaebuse ning kuna ta seda ei teinud, siis ole järgitud kohtuväliseks

lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikku korda ja maakohus on õigesti keeldunud selles

osas kaebuse menetlusse võtmisest.

13.3. A. Eero 17.04.2015 avaldus kohtutäiturile, milles ta tugineb sellele, et ei ole Lindorff

AS-ile võlgu, et nõue on aegunud ning, et rikutud on TMS § 131 lg 1 p-i 2, mille kohaselt puudega

inimese sotsiaaltoetuse vastu nõuet kasutada ei tohi, on TsMS § 217 lg 1 järgi kaebuseks

kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur on A. Eerole vastanud 21.04.2015 ning kuna antud juhul

on järgitud eelnevat kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikku korda, siis

oli A. Eerol õigus esitada kaebus maakohtule kohtutäituri otsuse peale otsuse kättetoimetamisest

arvates kümne päeva jooksul (TMS § 218 lg 1).

Asja materjalide hulgas puuduvad andmed, millal A. Eero on kohtutäituri 21.04.2015 vastuse kätte

saanud, kuid menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et A. Eero poolt 04.06.2015 maakohtule

esitatud kaebus kohtutäituri 21.04.2015 vastuse peale on esitatud hilinemisega, s.o ei ole järgitud

TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaega.

TMS § 218 lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline

esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle

tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub.

A. Eero on taotlenud maakohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjusel, et õiguslik

olukord oli talle segadust tekitav ja juriidiliselt hoomamatu, nõue on 14 aastat vana, muutunud on

aegumise regulatsioon, vastava nõude osas on kohtutäitur Reet Rosenthal 23. veebruaril 2015

täitemenetluse algatamisest keeldunud ning tal oli tekkinud arusaam täitemenetluse lõppemisest

tulenevalt kohtutäitur Anne Böckleri õiendist. Samuti on A. Eero tuginenud tähtaja ennistamise

taotluses kõrgele eale ja invaliidsusele.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ükski A. Eero poolt esitatud asjaolu ei anna alust

kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

TsMS § 67 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega

järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha.

Mõjuvaks põhjuseks, mis takistas A. Eerol maakohtule kaebuse tähtaegset esitamist, ei ole tema

iga (sünd 17.02.1952), samuti invaliidsus ja õigusalaste teadmiste puudumine (sh nõude aegumise

regulatsiooni muutus). Kaebuse tähtaegset esitamist takistanud mõjuvaks põhjuseks ei saa olla

võlgniku arusaam täitemenetluse lõppemisest tulenevalt kohtutäitur Anne Böckleri õiendist ning

tema arvamus, et nõue on aegunud. Antud täiteasjas on algatatud täitemenetlus kohtutäitur

O. Kutšmei poolt 15.01.2015 (s.o täitemenetlust viib läbi erinev kohtutäitur) ning kohtutäitur on

A. Eerole korduvalt selgitanud, et kohtutäituri arvates ei ole nõue aegunud. Lisaks nähtub

kohtutäitur Anne Böckleri täitemenetluse lõpetamise otsusest selgelt, et täitemenetlus on lõpetatud

Eesti Vabariigi nõudes A. Eero vastu, mitte aga täiteasjas nr 084/2015/201 täitmisel olevas nõudes.

Lähtudes asjaolust, et kaebus kohtutäituri 21.04.2015 otsuse peale on esitatud tähtaega rikkudes

ning puudub mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, on maakohus õigesti keeldunud ka selles osas

kaebust menetlusse võtmast.

13.4. A. Eero taotluse osas tühistada kohtutäituri 03.02.2015 vara kontol arestimise akt märgib

ringkonnakohus järgmist.

Juhul, kui võlgnik leidis, et kohtutäitur on seadusevastaselt arestinud 03.02.2015 vara võlgniku

kontol, oleks ta pidanud esitama TMS § 217 lg 1 kohaselt kaebuse kohtutäiturile 03.02.2015 vara

arestimise akti peale. Kuna A. Eero ei ole vastavat kaebust kohtutäiturile esitanud, siis ei ole ta

järginud eelnevat kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikku korda ja ta ei

saa esitada kaebust maakohtule kohtutäituri 03.02.2015 vara kontol arestimise akti tühistamiseks.

Seetõttu on maakohus õigesti keeldunud kaebust 03.02.2015 vara kontol arestimise akt

tühistamiseks menetlusse võtmast.

13.5. Määruskaebuse esitaja on taotlenud täiteasjas nr 084/2015/201 täitemenetluse lõpetamist

seetõttu, et puudub täitedokument. Ka selles osas ei ole A. Eero järginud kohtuväliseks

lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikku korda, sest ta ei ole esitanud eelnevalt vastavat

kaebust kohtutäiturile, ning maakohus on õigesti keeldunud kaebuse menetlusse võtmisest.

14. Asja materjalide kohaselt esitas A. Eero 06.07.2015 avalduse Tartu Maakohtule, mis on

pealkirjastatud kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ning milles avaldaja on soovinud

tema suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu ja samuti põhjusel, et kohtutäituri

poolt täitmisele võetud kohtuotsust ei saa täita, kuivõrd selle resolutsioonis ei ole täitmisele võetud

summat temalt välja mõistetud (tl 33-34). Maakohus on jätnud nimetatud avalduse käiguta ning

palunud A. Eerot täpsustada, kas ta soovib esitada määruskaebust Tartu Maakohtu 25. juuni 2015

määruse peale (tl 52-53). Toimikus puudub maakohtu seisukoht A. Eero 06.07.2015 avalduse

suhtes.

Ringkonnakohtu arvates tuleb A. Eero poolt 06.07.2015 esitatud avaldust, mis on pealkirjastatud

hagina sundtäitmiseks lubamatuks tunnistamiseks, käsitleda TSM § 221 lg 1 alusel esitatud hagina.

Maakohus ei ole A. Eero poolt esitatud hagi menetlemisest keeldunud (s.o maakohus ei ole selget

seisukohta A. Eero poolt maakohtule 06.07.2015 esitatud avalduse kohta võtnud) ning seetõttu

tuleb see saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule, kuna avalduse suhtes seisukoha

mittevõtmisega on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi (TsMS § 372).

Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus

vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate

puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks, jättes avaldus seniks käiguta. Sama paragrahvi 2. lõike järgi, kui puudusi ei

kõrvaldata kohtu määratud tähtpäevaks, jätab maakohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab

selle avalduse esitajale.

15. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse esitaja menetluskulud tema

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson