3-14-51652/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-51652

Haldusasi

Setu Põllud OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti peadirektori 8. aprilli 2014. a

otsuse nr 13-6/514 ja 1. juuli 2014. a vaideotsuse

nr 13-4/14/103-1 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 8. detsembri 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Setu Põllud OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Setu Põllud OÜ

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet (PRIA)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Setu Põllud OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

8. detsembri 2014. a otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 12. veebruaril 2016 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Setu Põllud OÜ-le (taotluse viitenr 310011821081) määrati põllumajandusministri

22. detsembri 2010. a määruse nr 119 “Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise

investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”

(määrus nr 119) raames PRIA peadirektori 12. jaanuari 2012. a otsuse nr 13-6/59 alusel toetus

kahe teisaldatava õhkküttesüsteemi Kozlusan 580 kW ostmiseks summas 100 000 eurot.

2. PRIA 8. aprilli 2014. a otsusega nr 13-6/514 otsustati jätta toetus summas 100 000 eurot

välja maksmata ja tunnistati 12. jaanuari 2012. a otsus nr 13-6/59 Setu Põllud OÜ osas

kehtetuks.

3. Setu Põllud OÜ esitas PRIA 8. aprilli 2014. a otsusele nr 13-6/514 vaide, mis jäeti 1. juuli

2014. a vaideotsusega nr 13-4/14/103-1 rahuldamata.

4. Setu Põllud OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 8. aprilli 2014. a otsuse

nr 13-6/514 ja 1. juuli 2014. a vaideotsuse nr 13-4/14/103-1 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt rikkus PRIA haldusmenetluse seaduse (HMS) §-e 4 ja 54, mis on viinud

ebaõigete järeldusteni otsuse tegemisel. Maksu- ja Tolliametilt (MTA) ning Lõuna

Ringkonnaprokuratuurilt saadud info ei saa olla haldusmenetluses tõendiks. Ebaõige ja

tõendamata on nii MTA kui ka Lõuna Ringkonnaprokuratuuri hinnang seadme maksumuse

kohta. Ekspert ei ole seadme turuhinda kindlaks määranud.

Hinnapakkumine ei ole põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt samase tegevuse ja

investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks esitatakse

toetuse tagasinõudmise otsuses väide, et taotleja on esitanud valeandmeid ja, et seadme hind

ei vastanud pakkumises esitatule. Arvestada tuleb, et toetuse saamiseks vajalik seade on

soetatud ja reaalselt olemas ning toetust on kasutatud sihipäraselt.

HALDUSKOHTU LAHEND

5. Tartu Halduskohus jättis 8. detsembri 2014. a otsusega kaebuse rahuldamata ja kaebaja

menetluskulud tema enda kanda.

Halduskohtu otsuse kohaselt seisneb vaidlus küsimuses, kas MTA-lt ja Lõuna

Ringprokuratuurilt saadud info võib olla tõendiks investeeringutoetuse taotluse läbivaatamise

asjas.

Nõustuda ei saa väitega, et MTA-lt ja Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt saadud info ei saa olla

haldusmenetluses tõendiks, sest komisjoni 27. jaanuari 2011. a määrus (EL) nr 65/2011,

millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad

seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu

toetusmeetmete osas, lg 9 sätestab, et liikmesriigid võivad abikõlblikkuse kriteeriumidele

vastavuse kontrollimiseks kasutada teistelt talitustelt, asutustelt või organisatsioonidelt saadud

tõendusmaterjali. Seega võivad tõenditeks haldusmenetluses olla nii haldusõiguserikkumise

asjas kui ka kriminaalasjas kogutud tõendid, kusjuures kriminaalmenetlus ei pea olema lõpule

viidud. Käesolevas asjas olid faktilised asjaolud kindlaks tehtud kriminaalmenetluses

kriminaalasjas nr 12930000527 kogutud tõenditega ja maksuhaldur hindas tõendeid kogumis.

Nõustuda ei saa ka väitega, et ebaõige ja tõendamata on nii MTA kui ka Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri hinnang seadme maksumuse kohta. Asja materjalidest nähtuvalt

tuvastas MTA, et OÜ Nordgrain soetas Türgist katla hinnaga 16 500 eurot (tl 23), seadistas ja

komplekteeris selle ise. Arvete ringlemise tulemusena läbi Loodushoiu OÜ, OÜ Eesti

Masinatööstus ja Uudismaa OÜ kerkis ühe seadme hind kunstlikult umbes kolm korda (tl 32).

Nimetatud katla hind koos kõikide muude kuludega, mida OÜ Nordgrain tegi, on arvete

alusel kokku 29 994,39 eurot (sh käibemaks 1 345,90 eurot), kuid Setu Põllud OÜ näitas

PRIA-le esitatavas kuludeklaratsioonis tegelikust investeeringu teostamise hinnast suuremat

hinda, mistõttu oli kaebajal võimalik teostada investeering sisuliselt ilma kohustusliku

omafinantseeringuta või minimaalse omafinantseeringuga. MTA jõudis järeldusele, et

tehingud Setu Põllud OÜ ja OÜ Eesti Masinatööstus ning OÜ Uudismaa ja OÜ Eesti

Masinatööstus vahel on olnud näilikud ning tegemist on vaid arvete väljastamisega seadmete

hinna kunstlikuks suurendamiseks. Tegelikult OÜ Eesti Masinatööstus mingeid töid ei teinud

ja õhkküttesüsteeme ei tootnud.

Kuna kaebaja on läbi mitmete tegevuste investeeringuobjekti maksumust näidanud kunstlikult

kõrgemana selle tegelikust hinnast (tl 22), ei ole toetusraha säästlikult ja otstarbekohaselt

kasutatud.

Nõustuda ei saa väitega, et vastustaja põhjendused vaide rahuldamata jätmiseks on otsitud.

MTA dokumendid tõendavad tegelikkuse ja hinnakujunduse tulemusena tekitatud olukordade

vahelist erinevust. PRIA, hinnates tõendeid kogumis, jõudis õigele järeldusele, et kuna

tegelikkuses ei ole toetuse saamiseks esitatud tingimustele vastavaid tegevusi näidatud

rahasumma eest ellu viidud, siis ei pea ka seadme turuhinda kindlaks määrama ekspert ega ole

vajalik tellida ekspertiisi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Setu Põllud OÜ esitas Tartu Halduskohtu 8. detsembri 2014. a otsusele

apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole õhkküttesüsteemi katla hind Türgis sama, mis on

samalaadse süsteemi hind Eestis. Süsteem koostatakse erinevatest komponentidest Eestis, sh

Türgist tellitud katlaosa. Kui leitakse, et võrdlevad hinnapakkumised toetuse saamiseks

kujundati taotleja poolt, tuleb välja selgitada, milline oli taotluse esitamise ajal samalaadse

süsteemi kohalik keskmine müügihind. Kaks katelt on juba toetuse eest ostetud ja MTA poolt

arestitud. Seadme tegelikku turuhinda Eestis ei ole välja selgitatud ja taotluse ekspertiisi

tegemiseks jättis kohus rahuldamata. Kõik väited seadme hinna kunstlikust kujundusest on

kohalikku müügihinda teadmata oletuslikud ja paljasõnalised. PRIA langetas otsuse seadme

hinda teadmata.

Toetuse maksmise aluseks on seadme keskmine kohalik müügihind, mitte selle hind Türgist

ostes. Tehinguid erinevate juriidiliste isikute vahel saab kunstliku hinnakujundusena käsitleda

üksnes juhul, kui taotletav summa on põhjendamatult suur võrreldes samalaadsete seadmete

kohaliku keskmise maksumusega ja ka siis vähendatakse makstavat toetust vastavalt seadme

tegelikule maksumusele. Toetuse saamiseks vajalikud eeltingimused on täidetud ja kaebaja

lähtus määruse nr 19 § 4 lg 3 sõnastusest.

Halduskohus rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-t 1, kuna otsuses

toodud põhjendused ei ole piisavad ja otsus on seetõttu motiveerimata. Kohus tegi tegelikest

asjaoludest ebaõiged järeldused ning ei hinnanud õiglaselt ja mõistlikult haldusorgani

kaalutlusõiguse piire ja eesmärke. Teistelt asutustelt saadud materjal tunnistajate ütluste jm

näol ei ole kõlblik tõendusmaterjal, mis annab aluse väljamakse peatamiseks ja makstud

toetuse tagasinõudmiseks. Arusaamatuks jääb väide, et tegelikkuses ei ole toetuse saamiseks

esitatud tingimustele vastavaid tegevusi näidatud rahasumma eest ellu viidud, mistõttu ei pea

ka seadme turuhinda kindlaks määrama ekspert ega ole vaja tellida ekspertiisi.

7. PRIA palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja kanda.

Vastuse kohaselt tuvastati seadme kunstlik hinnakujundus MTA ja kriminaalasja materjalide

põhjal. Kulutusi seadmele Eestis ei tehtud. Lähtuda ei saa seadme turuhinnast. Tõendiks

haldusmenetluses võivad olla ka haldusõiguserikkumise asjas või kriminaalasjas kogutud

tõendid. Vastustajal pole põhjust anda nendes menetlustes kindlakstehtud faktilistele

asjaoludele teistsugust hinnangut. Tõendeid hinnatakse kogumis. Puudub vajadus tellida

täiendavat eksperthinnangut seadme maksumuse kohta, kuna kriminaalmenetluses on juba

faktilised asjaolud kindlaks tehtud. MTA poolt kogutud dokumendid tõendavad tegelikkuse ja

hinnakujunduse tulemusena tekitatud olukordade vahelist erinevust ning arvestatud ei ole

mitte ainult tunnistajate ütlustega vaid ka kõikide teiste kriminaalasjas nr 12930000527

kogutud tõenditega. Tegemist ei ole toetusraha majanduslikult otstarbeka ega säästliku

kasutamisega.

Setu Põllud OÜ-lt ei nõuta toetust tagasi, kuna seda ei ole välja makstudki. Setu Põllud OÜ-le

jäetakse määratud toetus vaidlustatud haldusakti alusel täielikult välja maksmata.

Väljamakstava toetuse vähendamine s.o taotletud toetuse osaline väljamaksmine vastavalt

soetusmaksumusele, ei ole antud juhul kohaldatav. Asjaolu, et kaebaja on kasutanud

toetussummat eesmärgipäraselt s.o seadme ostmiseks, ei oma kaasuse asjaoludest lähtuvalt

tähtsust.

Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 lg-le 9 võivad liikmesriigid abikõlblikkuse

kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks kasutada teistelt talitustelt, asutustelt või

organisatsioonidelt saadud tõendusmaterjali. Seega saab Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt ja

MTA-lt saadud tõendusmaterjal olla toetuse tagasinõudmise ja välja maksmata jätmise otsuse

tegemisel aluseks. Juba tuvastatud faktilisi asjaolusid ei pea haldusmenetluses uuesti

tuvastama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Setu Põllud OÜ apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 8. detsembri 2014. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud

seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on

õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid

korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

9. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse peamise väitega, et vastustajal puudus

õigus haldusakti andmisel kasutada teiste asutuste poolt kogutud tõendeid. Komisjoni määrus

(EL) nr 65/2011 lg 9 kohaselt võivad liikmesriigid abikõlbulikkuse kriteeriumide vastavuse

kontrollimiseks kasutada teistelt talitlustelt, asutustelt või organisatsioonidelt saadud

tõendusmaterjali. Seega oli vastustajal õigus kasutada MTA-lt ja Lõuna

Ringkonnaprokuratuurilt saadud tõendeid, et otsustada küsimus, kas maksta kaebajale toetus

välja või mitte. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 966/2012 art 135 p 3 c sätestab,

et kui pärast toetuse andmist selgub, et toetuse andmise menetluses või toetuse rakendamisel

on esinenud olulisi vigu, eeskirjade eiramist või pettust või kohustuste täitmata jätmist, võib

vastav eelarvevahendite käsutaja sõltuvalt sellest, millisesse etappi menetlus on jõudnud ning

eeldusel, et taotlejale või toetusesaajale on antud võimalus oma seisukohtade esitamiseks,

lõpetada vajaduse korral toetusleping või toetuse andmise otsus. Halduskohtu otsuse tegemise

ajaks ei olnud kaebaja suhtes seoses sama toetuse taotlemisega algatatud kriminaalasi veel

lahendatud. Praeguseks momendiks on kaebaja suhtes tehtud kohtuotsus jõustunud Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 17.06.2015. a otsusega nr 3-1-1-54-15. Kuigi kaebaja suhtes lõpetati

menetlus KrMS § 274 lg 1 alusel, leiti antud lahendis, et kaebaja koos teiste süüalustega on

süüdi sooduskelmuse katses. Seega puudub alus vaidlustatud haldusakti tühistamiseks.

10. Kaebaja on apellatsioonkaebuses leidnud ka seda, et oleks tulnud määrata ekspertiis, et

tuvastada seadme turuhind. Sisuliselt on sama väidet korratud ka kriminaalasjas.

Põllumajandusministri 22.12.2010. a määruse nr 119 „Maapiirkonna majandustegevuse

mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise täpsem kord“ § 6 lg-d 1-3 seovad toetuse määra otsesõnu investeeringuobjekti

maksumuse, mitte selle turuväärtusega. Seega puudus vajadus ekspertiisi teostamiseks, kuna

nimetatud seadme keskmine müügihind Eestis ei omanud mingit tähtsust.

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Einar Vene

Agu Timmi