1-15-1288/53 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-1288

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2016. a Tallinn Kriminaalasja number 1-15-1288 Kohtukoosseis

Eesistuja , liikmed Meelika Aava ja Ivi

Pavel Gontšarov Kesküla Kriminaalasi

Lenur Tšilingirov’i süüdistuses KarS § 389

1

lg 2 (alates 01.01.2015 kehtiv KarS § 3891

lg 1) järgi. Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 3. septembri 2015. a otsus menetluses üld Apellatsiooni esitajad

Vandeadvokaat rei Jaak Siim, ringkonnaprokurör And Voronin Prokurör Andrei Voronin Süüdistatav Lenur Tšilingirov

Isikukood: 36507062732, emakeeleks X , valdab vabalt XX

vene keelt, X X XX XXXXXX, , kõrgharidusega, elukoht:

XXXXXX XXX X- P XX; töökoht: OÜ, varem

kriminaalkorras karistatud 01.06.2011 Harju Maakohtu

otsusega KarS § 201 lg 2 p 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud tingimisi KarS § 74 alusel 1 aasta 6 kuulise katseajaga; oli kahtlustatavana kinni peetud 29-30.03.2012 Kaitsja Vandeadvokaat Jaak Siim Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. KarS Tühistada Harju Maakohtu 3. septembri 2015. a kohtuotsus Lenur Tšilingirovile

§ 3891

lg 2 (alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 3891

lg 1) järgi karistuse mõistmise

ja ärakandmisele kuuluva vangistuse osas.

2(30)

2. Teha uus otsus, millega m karistuseks

õista Lenur Tšilingirovile KarS § 3891 lg 2

(käesoleval ajal kehtiva KarS § 3891

lg 1) järgi 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud

vangistust 3 (kolm , seega ärakandmisele kuulub ) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

3.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. osaliselt. Prokuröri apellatsioon rahuldada

5. Kaitsja apellatsioon .

jätta rahuldamata

6. kaitsjale vandeadvokaat Jaak Siimule makstud tasu 1276,60 (tuhat Süüdistatava

kakssada seitsekümme kümmend) senti

nd kuus) eurot ja 60 (kuus

apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest, jätta riigi kanda ning mõista see

summa

välja Eesti Vabariigilt Lenur Tšilingirovi kasuks.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE K

ÄIK

1

. selles, et tema tegutsed Lenur Tšilingirov on kohtu alla antud ja süüdistatakse es ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos A.V’iga ning olles koos A.V´iga äriühingute Damianto

OÜ Marianna Ljahhovetškaja (reg.kood 11435190, juhatuse liige , juriidiline aadress Akadeemia

tee 4- 12.2007 kuni 28.06.2012 nr EE101194572) 15, Tallinn; käibemaksukohustuslane alates 06. ,

OÜ Scanland Group (uue ärinimega OÜ Baltic Fruit Line, reg.kood 11256990 juhatuse liige

Oleg Gurin, juriidiline aadress Sinimäe 11 18, Tallinn; käibemaksukohustuslane alates 01.05.2011 -

kuni 30.04.2012 nr EE101069597 reg.kood XXX; juhatuse liige ), ( E.E Kristina

Fjodorova V.S , kuni 27.02.2012 ; juriidiline aadress K.Kärberi 41-10, Tallinn;

käibemaksukohustuslane alates 15.09.2007 kuni 31.05.2012 nr EE101173726) ja

T.T

(

reg.kood XXX; juhatuse liige -18. Tallinn; H.T ; juriidiline aadress Õismäe tee 125

käibemaksukohustuslane alates 06.12.2011 kuni 15.04.2012 nr EE101499824) faktilisteks juhtideks rahade , kes korraldasid, juhtisid ja kontrollisid nimetatud äriühingute majandustegevust,

ja materiaalsete väärtuste liikumist, esitas maksukohustuse vähendamise ja varalise kasu saamise

eesmärgil maksuhaldurile vahendusliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega

raamatupidajaid ja NL JF, nimetatud äriühingute maksudeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt:

Lenur Tšilingirov ja A.V koos äriühingute juhatuse liikmete Marianna Ljahhovetškaja, Oleg Gurin´i, Kristina Fjodorova, V.S´i ja H.T kaasabil korraldasid OÜ´de

Damianto, Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line), E.E ja T.T

majandustegevust, mille tulemusel väljastati OÜ´de Damianto, Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line), E.E ja T.T nimel käibemaksuga arveid kulla faktiliselt aset leidnud müügi kohta.

Kuna kuld soetati faktiliselt teise liikmesriigi maksukohustuslaselt (käibemaksuseaduse § 8

kohaselt ühendusesisene soetamine) või mittemaksukohustuslaselt, siis tekkis osaühingutel

käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus ning puudus alus sisendkäibemaksu arvestamiseks. Ent OÜ´de Damianto, Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line), E.E ja T.T

poolt maksukohustuse vähendamise eesmärgil suurendati maksustamisperioodide oktoober 2011

kuni veebruar 2012 käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu, mille tulemusena jäi

käibemaksu laekumata kokku eurot järgmiselt: 359 370,84

3(30)

I.

Nimelt (reg.kood 11435190, juriidiline aadress Akadeemia tee 4-15, Tallinn, Damianto OÜ käibemaksukohustuslane alates 06.12.2007 kuni 28.06.2012 registrinumbriga EE101194572) esitas maksuhaldurile Damianto OÜ maksudeklaratsioonides valeandmeid, ja nimelt:

A.V, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Damianto OÜ juhatuse liikme Marianna

Ljahhovetškaja ja Lenur Tšilingirov’iga, korraldas Damianto OÜ majandustegevust, mille tulemusel väljastati Damianto OÜ nimel käibemaksuga arveid kulla müügi kohta. Faktiliselt soetati

kuld teise liikmesriigi maksukohustuslaselt (käibemaksuseaduse § 8 kohaselt ühendusesisene

soetamine) või mittemaksukohustuslaselt. Müügi tulemusena tekkis äriühingul käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus. Kuid Damianto OÜ maksukohustuse vähendamise eesmärgil,

suurendati maksustamisperioodide oktoober 2011 kuni veebruar 2012 käibedeklaratsioonides

alusetult sis eurot. endkäibemaksu, mille tulemusena jäi käibemaksu laekumata kokku 242 109,84 Eelmainitu toimus järgmiselt:

A.V organiseeris Damianto OÜ´le võltsitud soetusarved OÜ´de Mazatar Puit, Denalla,

Dalider, Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line) ja Kaubanduse Ekspert, (endise

ärinimega Taumant) nimel, andis korraldusi M.Ljahhovetškaja´le müügiarvete ja lepingute

allkirjastamiseks ning äriühingu kontolt raha võtmiseks. Samuti andis A.V korraldusi

raamatupidajale egeles deklaratsioonide koostamise ja esitamisega maksuhaldurile. NL

’ile, kes t

L.Tšilingirov andis korraldusi raamatupidajale ´ile, kes koostas müügiarveid ja teostas SK pangaülekandeid.

Damianto OÜ juhatuse liige M.Ljahhovetškaja tegutses üksnes L.Tšilingirov´i ja A.V´i

korralduste alusel. Damianto OÜ raamatupidamises kajastati maksustamisperioodidel oktoober 2011 kuni veebruar 2012 alusetult sisendkäibemaksu hulgas OÜ Mazatar Puit (reg.kood 11980639), OÜ Denalla (reg.kood 11111808), OÜ Dalider (reg.kood 11072190), OÜ Scanland Group (reg.kood 11256990, uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) ja OÜ Taumant (reg.kood 12396701, uue ärinimega OÜ Kaubanduse Ekspert) käibemaksuga soetuse arveid, tegelikult nimetatud äriühingud Damianto OÜ´le kulda ning teisi kaupu ja teenuseid ei müünud.

Käibemaksuseaduse (KMS) [vastu võetud 10.12.2003, RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate

muudatuste ja täiendustega] § 29 lg st 1 ning § 31 lg -st 1 ja lg 3 p- -st 1 tulenevalt, on sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse eeldused järgmised: tegemist on käibemaksukohustuslase maksustatava käibe jaoks tehtud kulutusega;

maksustatava käibe jaoks soetatud kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt; kaup või teenus on ka reaalselt soetatud;

esitatud arved vastavad KMS § 37 sätestatud nõuetele. -s

Oma tegevusega rikkus M.Ljahhovetškaja L.Tšilingirovi ja A.V korraldusel Damianto OÜ

juhatuse liikmena -t 1, mille kohaselt peab isik maksukohustuslasena

muuhulgas KMS § 24 lg registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava

kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva

käibemaksusumma käesoleva seaduse § s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu § s 38 sätestatud - -

korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust § s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37

- nõuetele vastavaid arveid.

Damianto OÜ müügikäibemaks:

Damianto OÜ raamatupidamises on kajastatud kauba/kulla müügiarveid maksustamisperioodidel

oktoober 2011 - -

– veebruar 2012 OÜ Stafkling Gadsten ja OÜ le Unico Gold järgmiselt: le

4(30)

Periood Äriühingu nimi Netokogus grammides Summa Käibemaks Kokku oktoober 2011 Stafkling- Gadsten 5 038,89 179 384,48 35 876,89 215 261,37 november 2011 Stafkling- Gadsten 6 029,79 227 810,82 45 562,19 273 373,01 detsember 2011 Stafkling- Gadsten 8 080,08 293 057,36 58 611,44 351 668,80 jaanuar 2012 Stafkling- Gadsten 9 172,40 326 366,17 65 273,24 391 639,41 veebruar 2012 Unico Gold 6 043,77 236 876,82 47 375,36 284 252,18 KOKKU

1 263 495,65 252 699,12 1 516 194,77

Damianto OÜ sisendkäibemaks:

Damianto OÜ raamatupidamises on sisendkäibemaksu hulgas maksustamisperioodidel oktoober

2011 – veebruar 2012 kajastanud OÜ Denalla (reg.kood 11111808), OÜ Mazatar Puit (reg.kood

11980639), OÜ Taumant (reg.kood 12396701, uue ärinimega OÜ Kaubanduse Ekspert), OÜ

Dalider (reg.kood 11072190) ja OÜ Scanland Group (reg.kood 11256990, uue ärinimega Baltic

Fruit Line OÜ) rekvisiitidega ostuarveid kogusummas 1 452 403 eurot alljärgnevalt:

Kuupäev Müüja Arve nr Arve sisu Kokku Käibemaks Summa kokku 10.10.2011 Denalla 514 romukuld 47 000 9 400 56 400 17.10.2011 Denalla 116208 romukuld 42 056 8 411,2 50 467,2 24.10.2011 Mazatar Puit 110801 romukuld 88 388 17 677,6 106 065,6 okt 2011 kokku 177 444 35 488,8 212 932,8

2.11.2011 Denalla 116507 romukuld 31 952,28 6 390,46 38 342,73 4.11.2011 Denalla 116509 romukuld 32 174,46 6 434,89 38 609,35 8.11.2011 Denalla 116510 romukuld 33 690,54 6 738,11 40 428,64 14.11.2011 Denalla 116512 romukuld 31 322,72 6 264,54 37 587,26 17.11.2011 Denalla 116515 romukuld 32 192,22 6 438,44 38 630,66 21.11.2011 Denalla 116517 romukuld 31 668,49 6 333,7 38 002,18 25.11.2011 Denalla 116518 romukuld 32 538,54 6 507,71 39 046,25 nov 2011 kokku 225 539,25 45 107,85 270 647,07

5.12.2011 Denalla 116601 romukuld 26 100 5 220 31 320 5.12.2011 Taumant 08 reklaam 4 165 833 4 998 7.12.2011 Taumant 09 reklaam 3 874,96 774,99 4 649,95 7 12 2011 Denalla 116603 romukuld 27 579 5 515 8 33 094 80 8.12.2011 Taumant 10 reklaam 175 35 210,00 8.12.2011 Denalla 116604 romukuld 26 680 5 336 32 016 16.12.2011 Taumant 11 reklaam 3 000 600 3 600 12.12.2011 Denalla 116606 romukuld 34 800 6 960 4 1760 15.12.2011 Denalla 116609 romukuld 15 080 3 016 18 096 19.12.2011 Denalla 116610 romukuld 22 620 4 524 27 144 21.12.2011 Denalla 116612 romukuld 42 630 8 526 51 156 27.12.2011 Taumant 12 voldik 4 000 800 4 800

5(30) 27.12.2011 Denalla 116615 romukuld 44 225 8 845 5 3070 28.12.2011 Denalla 116617 romukuld 18 270 3 654 21 924 30.12.2011 Denalla 116618 romukuld 17 806 3 561,2 21 367,2 dets kokku 291 004,96 58 200,99 349 205,95

1.01.2012 Dalider A01-1 kuld 65 968,5 13 193,7 79 162,2 2.01.2012 Dalider A02-1 kuld 51 450 10 290 61 740 3.01.2012 Dalider A03-1 kuld 46 350 9 270 55 620 5.01.2012 Dalider A05-1 kuld 40 560 8 112 48 672 6.01.2012 Dalider A06-1 kuld 39 690 7 938 47 628 10.01.2012 Dalider A10-1 kuld 37 800 7 560 45 360 jaan 2012 kokku 281 818,5 56 363,7 338 182,2

2.02.2012 Scanland Group D12A kuld 29 720 5 944 35 664 3.02.2012 Scanland Group D13A kuld 29 311,35 5 862,27 35 173,62 6.02.2012 Scanland Group D14A kuld 29 720 5 944 35 664 7.02.2012 Scanland Group D15A kuld 32 005 6 401 38 406 9.02.2012 Scanland Group D16A kuld 32 885,5 6 577,1 39 462,6 9.02.2012 Scanland Group D17A kuld 25 113,95 5 022,79 30 136,74 16.02.2012 Scanland Group D18A kuld 31 003,55 6 200,71 37 204,26 20.02.2012 Scanland Group D19A kuld 24 769,8 4 953,96 29 723,76 veebr 2012 kokku 234 529,15 46 905,83 281 434,98

Kokku 1 210 335,86 242 067,17 1 452 403

Damianto OÜ ei ole OÜ de Denalla, Mazatar Puit, Taumant (uue ärinimega Kaubanduse Ekspert), -

Dalider ja Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line) arvete alusel kaupu ja teenuseid

soetanud ning Damianto OÜ juhatuse liige M.Ljahhovetškaja on esitanud maksuhaldurile

deklaratsioonides valeandmeid, deklareerides sisendkäibemaksu, mis seaduse alusel on lubatud

maha arvata suuremana, kui see tegelikult oli, jättes seeläbi riigieelarvesse tasumata tegelikult tasumisele kuuluvad summad.

Damianto OÜ nimel maksustamisperioodidel oktoober 2011 kuni veebruar 2012 esitatud

käibedeklaratsioonides deklareeriti 20% list käivet kokku , käibemaksu summas - 2 386 512,92 eurot

477 302,58 eurot 475 854,24 eurot , sisendkäibemaksu ühendusesisest soetamist summas ja kauba

1 122 590,61 eurot 263 192,77 . Tegelikkuses kuulus deklareerimisele sisendkäibemaksu eurot (sh

ühendusesiseselt soetuselt arvestatud käibemaks 253 923,82 eurot). Seega deklareeriti tasumisele

kuuluvat käibemaksu summas 1 448,34 eurot, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele tasumisele

kuuluvat käibemaksu summas jäi maksudena tasumata

243 558,18 eurot. Selle tulemusel

242 109,84 eurot

.

Karistusseadustiku rakendamise seaduse (KarSRS) § 8 lg 2 kohaselt on kuritegu toime pandud

suures ulatuses, kui maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmeid esitades maksukohustuse

vähendamise eesmärgil tekitatud kahju ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“, vastu võetud 11.06.2009, RT I 2009, 31, 192, oli kuutasu alamääraks täistööajaga töötamise korral 2011. aastal 278,02 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 169 „Töötasu alammäära kehtestamine“,

6(30) vastu võetud 22.12.2011, RT I, 28.12.2011, 55, oli kuutasu alamääraks täistööajaga töötamise korral 2012. aastal 290 eurot.

Seega KarSRS kohaselt oli suur ulatus 2011. aastal 27 802 eurot ja 2012. aastal 29 000 eurot. L.Tšilingirov´i ja A.V´i, M.Ljahhovetškaja tegevuse tulemusena jäi maksudena tasumata 242 109,84 eurot.

Damianto OÜ nimel maksustamisperioodidel oktoober 2011 kuni veebruar 2012 esitas valeandmeid

sisaldanud käibedeklaratsioonid maksuhaldurile Damianto OÜ eest juhatuse liikme nimel

L.Tšilingirov´i, A.V´i ja M.Ljahhovetškaja korralduste alusel äriühingu raamatupidaja

NL, kes ei olnud teadlik, et soetusarvetes kajastatud andmed tegelikkusele ei vasta.

II. A.V organiseeris

OÜ Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) võltsitud soetusarvete hankimise OÜ Tantum Group, OÜ Nikoma, OÜ Dalider, OÜ Denalla ja OÜ Taumant

(uue ärinimega Kaubanduse Ekspert) nimel, andis korraldusi OÜ Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) juhatuse liikmele Oleg Gurin müügiarvete ja lepingute allkirjastamiseks ning

äriühingu kontolt raha võtmiseks, andis korraldusi raamatupidajale ’ile ebaõige sisuga NL soetusarvete raamatupidamises arvestamise kohta. Tegelikult kuna soetati kuld faktiliselt teise liikmesriigi maksukohustuslaselt (käibemaksuseaduse §

8 kohaselt ühendusesisene soetamine) või mittemaksukohustuslaselt, siis tekkisid äriühingutel

käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustused ning reeglina puudus alus sisendkäibemaksu arvestamise kohta.

Raamatupidaja , kes i NL se ei olnud teadlik sellest, et esitatud soetusarved sisaldavad ebaõigeid

andmeid, arvestas nende andmete põhjal sisendkäibemaksu, kajastas selle eelpoolnimetatud

ettevõtete käibemaksudeklaratsioonides ja esitas e Maksuameti süsteemi kaudu deklaratsioonid -

maksuhaldurile.

OÜ Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) juhatuse liige Oleg Gurin tegutses üksnes A.V´i ja Lenur Tšilingirov´i korralduste alusel. OÜ Scanland Group (uue ärinimega Baltic

Fruit Line OÜ) raamatupidamises kajastati perioodil november 2011 kuni veebruar 2012 alusetult

sisendkäibemaksu hulgas OÜ Tantum Group, OÜ Nikoma, OÜ Dalider, OÜ Denalla ja OÜ

Taumant (uue ärinimega Kaubanduse Ekspert) käibemaksuga soetuse arveid, tegelikult nimetatud äriühingud OÜ´le Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) kulda ning teisi kaupu ja teenuseid ei müünud.

OÜ Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) raamatupidamises on kajastatud kauba müügiarveid perioodil detsember 2011 kuni veebruar 2012 OÜ´le Stafkling Gadsten, OÜ´le Unico Gold, OÜ´le Kuldekspert , OÜ´le Dankor Grupp ja OÜ´le Tessuti Di Carinas järgmiselt:

Periood Äriühingu nimi Netokogus grammides Summa Käibemaks Kokku Dets 2011 Stafkling- Gadsten Konsultats. 250 50 300 Dets 2011 Unico Gold 1 551,05 56 668,76 11 333,75 68 002,50 Jaan 2012 Unico Gold 2 252,61 85 163,28 17 032,65 102 195,94 Jaan 2012 Kuldekspert Reklaam 1500 300 1 800 Jaan 2012 Tessuti DI Carinas Reklaam 10 200 2 040 12 240 Jaan 2012 Dankor Grupp Veebileht 8 000 1 600 9 600 KOKKU

161 782,04 32 356,40 194 138,44

7(30) Lisaks on deklareeritud veebruar 2012 fiktiivset müüki Damianto OÜ´le kokku summas 281 434,98 eurot millest käibemaks on 46 905,83 eurot.

OÜ Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) nimel perioodil november 2011 kuni

veebruar 2012 esitatud käibedeklaratsioonides deklareeriti 20% list käivet kokku - eurot, 396 311,19

käibemaksu summas eurot ja sisendkäibemaksu 79 262,24 78 404,41

eurot.

Tegelikkuses kuulus deklareerimisele sisendkäibemaksu 28,71 eurot. Seega deklareeriti tasumisele

kuuluvat käibemaksu summas 857,83 eurot, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele tasumisele

kuuluvat käibemaksu summas tulemusel jäi tasumata 32 327,70 eurot. Selle eurot. 31 469,87

III. E.E

(reg.kood 11405483, juriidiline aadre -10, Tallinn, ss K.Kärberi 41

käibemaksukohustuslane alates 15.09.2007 kuni 31.05.2012 registrinumbriga EE101173726),

juhatuse liige 07.12.2011 kuni 02.03.2012 V.S (ik XXX), juhatuse liige alates

07.12.2011 kuni käesolevani ajani Kristina Fjodorova (ik 48706040229) nimel, esitasid juhatuse

liikmed V.S ja K.Fjodorova ühiselt ja kooskõlastatult koos Lenur Tšilingirov’i (ik

36507062732) ja A.V ´iga (ik XXX), kes koos V.S´i ja K.Fjodorova´ga

omasid kontrolli nimetatud äriühingu majandustegevuse ja rahade liikumise üle, maksukohustuse

vähendamise ja varalise kasu saamise eesmärgil, maksuhaldurile E.E

maksudeklaratsioonides raamatupidajate vahendusel valeandmeid, ja nimelt:

K.Fjodorova, V.S, L.Tšilingirov, A.V korraldasid E.E majandustegevust, mille

tulemusel väljastati E.E nimel käibemaksuga arveid kulla müügi kohta. Kuna faktiliselt

soetati kuld teise liikmesriigi maksukohustuslaselt (Käibemaksuseaduse § 8 kohaselt

ühendusesisene soetamine) või mittemaksukohustuslaselt, siis tekkis äriühingul käibemaksu

deklareerimise ja tasumise kohustus. E.E maksukohustuse vähendamise eesmärgil

suurendati maksustamisperioodide detsember 2011 kuni veebruar 2012 käibedeklaratsioonides

alusetult si

sendkäibemaksu, mille tulemusena jäi käibemaksu laekumata kokku 43 443,99 eurot. Eelmainitu toimus järgmiselt:

Nimelt A.V organiseeris OÜ´le E.E võltsitud soetusarved OÜ´de Anchor Group, Incaroni ja Taumant (uue ärinimega Kaubanduse Ekspert) nimel, andis korraldusi K.Fjodorova´le ja

V.S´ile müügiarvete ja lepingute allkirjastamiseks ning äriühingu kontolt raha võtmiseks,

andis korraldusi raamatupidajale eks, NL JF ’ile ja ’le soetusarvete raamatupidamises arvele võtmis

deklaratsioonides kajastamiseks ja hiljem maksuhaldurile esitamiseks. L.Tšilingirov andis

korraldusi K.Fjodorova´le ja V.S´ile dokumentide allakirjutamiseks ja vajalike toimingute

tegemiseks, samuti raamatupidajale

SK ON ´ile, kes koostas müügiarveid ja teostas ülekandeid. aitas organiseerida kulla soetamist ühendusesiseselt ja mittekäibemaksukohustuslastelt.

E.E juhatuse liikmed K.Fjodorova ja V.S tegutsesid üksnes L.Tšilingirov´i ja

A.V´i korralduste alu . E.E raamatupidamises kajastati maksustamisperioodidel sel

detsember 2011 kuni veebruar 2012 alusetult sisendkäibemaksu hulgas OÜ´de Anchor Group, Incaroni ja Taumant (uue ärinimega Kaubanduse Ekspert) käibemaksuga soetuse arveid, tegelikult nimetatud äriühingud OÜ´le E.E kulda ning teisi kaupu ja teenuseid ei müünud. Deklareerimata jäeti tegelik ühendusesisene kulla soetamine Läti äriühingutelt.

E.E sisendkäibemaks:

E.E raamatupidamises sisendkäibemaksu hulgas on maksustamisperioodidel detsember

2011 – veebruar 2012 kajastanud OÜ Anchor Group (reg.kood 12167544) ja OÜ Incaroni (reg.kood 11552062) rekvisiitidega ostuarveid kogusummas 205 642,97 eurot alljärgnevalt:

8(30)

Kuupäev Müüja Arve nr Arve sisu Kokku Käibemaks Summa kokku 16.01.2012 Anchor Group OÜ 16.01 Kuld 21 679,12 4 335,82 26 014,94 20.01.2012 Anchor Group OÜ 20.01 Kuld 18 396,75 3 679,35 22 076,10 30.01.2012 Anchor Group OÜ 30.01-2 Kuld 9 182,25 1 836,45 11 018,70 31.01.2012 Anchor Group OÜ 31.01-2 Kuld 17 830,12 3 566,02 21 396,14

Jaan 2012 kokku

67 088,24 13 417,64 80 505,88

03.02.2012 Incaroni OÜ 2012005 Kuld 13 777,20 2 755,44 16 532,64 09.02.2012 Incaroni OÜ 2012006 Kuld 17 987,92 3 597,58 21 585,50 10.02.2012 Incaroni OÜ 2012010 Kuld 38 185,47 7 637,09 45 822,56 15.02.2012 Incaroni OÜ 2012007 Kuld 17 647,92 3 529,58 21 177,50 27.02.2012 Incaroni OÜ 2012009 Kuld 16 682,41 3 336,48 20 018,89

Veebr 2012 kokku

104 280,92 20 856,17 125 137,09

KOKKU

171 369,16 34 273,81 205 642,97

Kriminaalmenetluse käigus kogutud materjalide alusel on kindlaks tehtud, et E.E ei ole

OÜ´de Anchor Group ja Incaroni arvete alusel kaupu ja teenuseid soetanud ning E.E on

esitanud maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmeid, deklareerides sisendkäibemaksu, mis

seaduse alusel on lubatud maha arvata suuremana, kui see tegelikult oli, jättes seeläbi riigieelarvesse tasumata tegelikult tasumisele kuuluvad summad.

Käibemaksuseaduse (KMS) [vastu võetud 10.12.2003, RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate

muu -st 1 ja lg 3 p- -st 1 tulenevalt, on datuste ja täiendustega] § 29 lg st 1 ning § 31 lg sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse eeldused järgmised: tegemist on käibemaksukohustuslase maksustatava käibe jaoks tehtud kulutusega;

maksustatava käibe jaoks soetatud kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt; kaup või teenus on ka reaalselt soetatud;

esitatud arved vastavad KMS § s 37 sätestatud nõuetele. -

Oma tegevusega rikkus E.E (juhatuse liige 07.12.2011 kuni 02.03.2012 V.S ja

juhatuse liige alates 07.12.2011 K. Fjodorova) -t 1, mille kohaselt peab muuhulgas KMS § 24 lg

isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu,

arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse § s 29 sätestatud korras, tasuma -

käibemaksu § s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust § s 36 sätestatu - - kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus on sõltuvuses nõuetekohase arve olemasolust, kuid sellise regulatsiooni eelduseks ja eesmärgiks on arvele märgitud andmete vastavus tegelikule tehingu sisule. Kui kaupa või teenust ei ole reaalselt saadud või arvele märgitud kauba müüja ei ole tegelik

müüja, siis ei ole tegemist nõuetekohase dokumendiga sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kuna E.E ei ole tegelikult OÜ´de Anchor Group ja Incaroni arvete alusel kulda (kaupa) saanud,

vaid kuld (kaup) on soetatud ühendusesiseselt Läti äriühingult, siis on E.E juhatuse liige

K.Fjodorova koos V.S´ga alusetult 2011 detsembrist kuni 2012 veebruarikuuni esitanud käibedeklaratsioonides raamatupidajate vahendusel valeandmeid, mille tulemusel jäi riigieelarvesse

tasumata tegelikult tasumisele kuuluv summa . 43 443,99 eurot

9(30)

E.E raamatupidamises on kajastatud kauba/kulla müügiarveid maksustamisperioodide

detsember 2011 veebruar 2012

– OÜ´dele Unico Gold, Eproff ja Dankor Grupp järgmiselt:

Periood Äriühingu nimi Netokogus Summa Käibemaks Kokku detsember 2011 Eproff Tööd 13 460 2 692 16 152 detsember 2011 Dankor Grupp Tööd 1 240 420 1 660 jaanuar 2012 Unico Gold 1 770,31 68 478,54 13 695,71 82 174,25 veebruar 2012 Unico Gold 4 015,59 158 202,01 31 640,40 189 842,41 KOKKU:

241 380,55 48 448,11 289 828,66

E.E nimel maksustamisperioodidel detsember 2011 kuni veebruar 2012 esitatud

käibedeklaratsioonides deklareeriti 20% list käivet kokku eurot, käibemaksu summas - 193 023,39 38

604,68 37 919,62 1 122 eurot,

sisendkäibemaksu eurot ja kauba ühendusesisest soetamist summas

590,61 17 351,10 eurot. Tegelikkuses kuulus deklareerimisele sisendkäibemaksu eurot (sh

ühendusesiseselt soetuselt arvestatud käibemaks 13 204,00 eurot). Seega deklareeriti tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 685,06 eurot, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele tasumisele

kuuluvat käibemaksu summas tulemusel jäi tasumata 44 129,05 eurot. Selle eurot. 43 443,99

Karistusseadustiku rakendamise seaduse (KarSRS) § 8 lg 2 kohaselt on kuritegu toime pandud

suures ulatuses, kui maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmeid esitades maksukohustuse

vähendamise eesmärgil tekitatud kahju ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“, vastu võetud

11.06.2009, RT I 2009, 31, 192, oli kuutasu alamääraks täistööajaga töötamise korral 2011. aastal 278,02 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 169 „Töötasu alammäära kehtestamine“, vastu võetud 22.12.2011, RT I, 28.12.2011, 55, oli kuutasu alamääraks täistööajaga töötamise korral 2012. aastal 290 eurot.

Seega KarSRS kohaselt oli suur ulatus 2011. aastal 27 802 eurot ja 2012. aastal 29 000 eurot. E.E

, juhatuse liige 07.12.2011 kuni 02.03.2012 V.S ja juhatuse liige alates 07.12.2011

kuni käesolevani ajani K.Fjodorova ja nendele korralduste andnud L.Tšilingirov´i ja A.V´i

tegevuse tulemusena eurot. jäi maksudena tasumata 43 443,99

E.E nimel maksustamisperioodidel detsember 2011 kuni veebruar 2012 esitas valeandmeid

sisaldanud käibedeklaratsioonid maksuhaldurile E.E eest juhatuse liikmete K.Fjodorova, V.S´i (juhatuse liige alates 07.12.2011 kuni 02.03.2012) nimel, L.Tšilingirov´i ja A.V´i,

K.Fjodorova, S.K ja , kes ise ei olnud angur´i korralduste alusel, äriühingu raamatupidajad NL JF teadlikud, et soetusarvetes kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele.

IV. T.T -18, Tallinn; (reg.kood ; juriidiline aadress Õismäe tee 125

käibemaksukohustuslane alates 06.12.2011 kuni 15.04.2012 registrinumbriga EE101499824)

juhatuse liige alates 13.01.2012 kuni käesolevani (ik XXX) esitas ühiselt ja H.T kooskõlastatult koos A.V´i ja Lenur Tšilingirov’iga, kes omasid koos H.T´ga faktilist

kontrolli T.T majandustegevuse ja rahade liikumise üle, maksukohustuse

vähendamise ja varalise kasu saamise eesmärgil maksuhaldurile T.T

maksudeklaratsioonides raamatupidaja kaudu valeandmeid, ja nimelt:

H.T T.T juhatuse liikmena, koos L.Tšilingirov’i ja A.V’iga, korraldas T.T

majandustegevust, mille tulemusel väljastati T.T nimel käibemaksuga

arveid kulla müügi kohta. Kuna kuld soetati eraisikutelt või mittemaksukohustuslaselt, tekkis

äriühingul käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus. Kuid T.T

10(30)

maksukohustuse vähendamise eesmärgil suurendati maksustamisperioodide jaanuar 2012 kuni veebruar 2012 käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu, mille tulemusena jäi käibemaksu

laekumata kokku

42 347,14 eurot ja seda järgmiselt:

A.V organiseeris T.T ´le võltsitud soetusarved OÜ´de Anchor Group ja

Taumant (uue ärinimega Kaubanduse Ekspert) nimel, andis korraldusi H.T´le müügiarvete ja lepingute allkirjastamiseks ning äriühingu kontolt raha võtmiseks, andis korraldusi raamatupidajale

NL’ile soetusarvete raamatupidamises arvestamiseks ja nendes arvetes kajastatud andmete põhjal

koostatud deklaratsioonide esitamiseks maksuhaldurile. Samuti H.T ja L.Tšilingirov andsid korraldusi raamatupidajale SK

´ile, kes koostas müügiarveid ja teostas ülekandeid.

T.T juhatuse liige H.T tegutses L.Tšilingirov´i ja A.V´i korralduste alusel.

T.T raamatupidamises kajastati maksustamisperioodidel jaanuar 2012 kuni veebruar

2012 alusetult sisendkäibemaksu hulgas OÜ´de Anchor Group ja Taumant (uue ärinimega Kaubanduse Ekspert) käibemaksuga soetuse arveid, tegelikult nimetatud äriühingud T.T ´le kulda ning teisi kaupu ja teenuseid ei müünud.

Käibemaksuseaduse (KMS) [vastu võetud 10.12.2003, RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate

muudatuste ja täiendustega] § 29 lg st 1 ning § 31 lg -st 1 ja lg 3 p- -st 1 tulenevalt, on sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse eeldused järgmised: tegemist on käibemaksukohustuslase maksustatava käibe jaoks tehtud kulutusega;

maksustatava käibe jaoks soetatud kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt; kaup või teenus on ka reaalselt soetatud;

esitatud arved vastavad KMS § s 37 sätestatud nõuetele. -

Oma tegevusega rikkus H.T

T.T juhatuse liikmena L.Tšilingirov´i ja A.V´i

ja korraldusel -t 1, mille kohaselt peab isik maksukohustuslasena

muuhulgas KMS§ 24 lg registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava

kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva

käibemaksusumma käesoleva seaduse § s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu § s 38 sätestatud - -

korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust § s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 - nõuetele vastavaid arveid.

T.T nimel maksustamisperioodidel jaanuar 2012 kuni veebruar 2012 esitatud

käibedeklaratsioonides list käivet kokku eurot, käibemaksu summas

deklareeriti 20%- 214 959,51

42 991,90 42 707,77 eurot ja sisendkäibemaksu eurot. Tegelikkuses kuulus deklareerimisele

sisendkäibemaksu . Seega deklareeriti tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 0 eurot 284,13 eurot, kuid tegelikult kuulus deklareerimisele ja riigile tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 42

631,27 42 347,14 eurot. Selle tulemusel jäi tasumata maksudena tasumata eurot.

T.T maksustatav müügikäive:

T.T

raamatupidamises on kajastatud kauba/kulla müügiarveid

maksustamisperioodidel jaanuar 2012 – veebruar 2012 OÜ´le Unico Gold järgmiselt:

Periood Äriühingu nimi Netokogus grammides Summa Käibemaks Kokku jaanuar 2012 Unico Gold 636,97 24 958,96 4 991,79 29 950,75 veebruar 2012 Unico Gold 4 764,53 188 197,39 37 639,46 225 836,85 KOKKU

213 156,35 42 631,25 255 787,60

11(30) T.T raamatupidamises kajastatud Anchor Group OÜ ostuarved: T.T ostuarvete hulgas on kajastatud soetus Anchor Group OÜ´lt (reg.kood 12167544) 2012 jaanuarija veebruarikuus alljärgnevalt:

Kulla ostuarved

Kuupäev Arve nr Proov Netokogus grammide s Maksustata v summa Eurodes Käibemak s 20% Summa 1 2 3 4 5 6 7 8 Anchor Group OÜ 30.01.201 2 30.01

221,13 8 513,50 1 702,70 10 216,20 Anchor Group OÜ 31.01.201 2 31.01

415,84 16 009,84 3 201,96 19 211,80 Anchor Group OÜ 01.02.201 2 01.02 593 1 109,92 42 731,92 8 546,38 51 278,30 Anchor Group OÜ 03.02.201 2 03.02 588 491,51 18 991,95 3 798,39 22 790,34 Anchor Group OÜ 03.02.201 2 03.02-2 584 481,74 18 580,71 3 716,14 22 296,85 Anchor Group OÜ 07.02.201 2 07.02 erineva d 254,33 9 698,10 1 939,62 11 637,72 Anchor Group OÜ 14.02.201 2 14.02 559/576 432,61 16 482,44 3 296,48 19 778,92 Anchor Group OÜ 21.02.201 2 21.02 252,36 600 9 698,19 1 939,63 11 637,82

KOKKU 140 706,65 28 141,30 168 847,9 5

T.T raamatupidamises kajastatud Taumant OÜ (uue ärinimega Kaubanduse Ekspert OÜ) ostuarved:

T.T ostuarvete hulgas on kajastatud soetus Taumant OÜ´lt (reg.kood 12106672,

ala

tes 19.12.2012 ärinimega Kaubanduse Ekspert OÜ) 2012 veebruarikuus alljärgnevalt:

Jrk. nr. Kuupäev Arve number Müüja Maksustatav summa Eurodes Käibemaks Summa kokku 1 02.02.2012 20 Taumant OÜ 2 600 520 3 120 2 22.02.2012 23 Taumant OÜ 1 875 370 2 250

T.T nimel maksustamisperioodidel jaanuar 2012 kuni veebruar 2012 esitas valeandmeid sisaldanud käibedeklaratsioonid maksuhaldurile juhatuse liikme nimel L.Tšilingirov´i,

A.V´i ja H.T korralduste alusel äriühingu raamatupidaja , kes ei olnud teadlik, et NL soetusarvetes kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele.

Karistusseadustiku rakendamise seaduse (KarSRS) § 8 lg 2 kohaselt on kuritegu toime pandud

suures ulatuses, kui maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmeid esitades maksukohustuse

vähendamise eesmärgil tekitatud kahju ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“, vastu võetud

12(30) 11.06.2009, RT I 2009, 31, 192, oli kuutasu alamääraks täistööajaga töötamise korral 2011. aastal 278,02 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 169 „Töötasu alammäära kehtestamine“, vastu võetud 22.12.2011, RT I, 28.12.2011, 55, oli kuutasu alamääraks täistööajaga töötamise korral 2012. aastal 290 eurot.

Seega KarSRS kohaselt oli suur ulatus 2011. aastal 27 802 eurot ja 2012. aastal 29 000 eurot. T.T

i tegevuse eurot. , juhatuse liige J.Gursk tulemusena jäi maksudena tasumata 42 347,14

T.T , juhatuse liige H.T, esitas koos Lenur Tsilingirov´i ja A.V´iga

ettevõtte üldise juhtimise kaudu ja andes vahetult korraldusi raamatupidajale ´ile, NL

maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille

tulemusel jäi maksudena laekumata 42 347,14

eurot.

Seega Lenur Tšilingirov, vahendliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega

raamatupidajaid NL JF ’i ja ’t, tegutsedes grupis koos A.V´i, Marianna Ljahovetškaja, V.S ´i, Kristina Fjodorova, H.T´ga ja esitades Damianto OÜ, T.T ,

E.E , OÜ Scanland Group (uue ärinimega Baltic Fruit Line OÜ) nimel raamatupidajate

kaudu maksuhaldurile valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi

maksudena laekumata 359 370,84 - eurot, so pani toime KarS § 389 1 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo

(Karistusseadustiku redaktsioonis RT I 2010, 22, 108-jõust.01.01.2011)

Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 3891

lg 1 [välja kuulutatud 03.07.2014 otsusega nr 486; RT I, 12.07.2014, 1, avaldamismärge RT I, 23.12.2014, 16] kui:

lg 1) Maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksu või -

kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega

varjatakse maksuvõi kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam.

KarS § 121

lg 2 kohaselt on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot.

Alat

es 01.01.2015 on Lenur Tšilingirov´i tegu kvalifitseeritav järgmiselt:

Seega, Lenur Tšilingirov, vahendliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega

raamatupidajaid ja nna NL JF, tegutsedes grupis koos A.V ´iga, Maria

Ljahovetškajaga, V.S ´i, Kristina Fjodorova, H.T ´ga, jättis

maksudeklaratsioonis, maksuhaldurile (Maksuja Tolliametile), esitamata andmeid 0%

määraga maksustatava käibe kohta ning esitas valeandmeid tagastusnõude suurendamise

eesmärgil, suurendas alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam,

mille tulemusena jäi riigile maksudena laekumata 359 eurot, so pani toime KarS § 389 370,84 1 lg 1 sätestatud kuriteo.

Maakohtu otsus

2. Harju Maakohtu 3. septembri 2015. otsusega tunnistati a. Lenur Tšilingirov süüdi KarS § 389 1 lg 2 (käesoleval ajal kehtiva KarS § 3891 lg 1) järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.-30.03.2012, so

kaks päeva ning määrati, et kandmisele kuulub vangistus 5 kuud 28 päeva. KarS § 65 lg 2 kohaselt

suurenda ti mõistetud karistust 01.06.2011 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa 1 aasta ja 6 kuu võrra ning mõisteti s Lenur Tšilingirovile vangistus 1 liitkaristusek

aasta 11 kuud 28 päeva. Määrati, et Lenur Tšilingirovil tuleb asuda karistust kandma kohtuotsuse

jõustumisel.

Sama otsusega eti

riigieelarve tuludesse menetluskulud

mõist Lenur Tšilingirovilt välja –

13(30) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot.

ESITATUD APELLATSIOONID

3. Apellatsiooni esitas Jaak Siim, kes leiab, et maakohus on süüdistatava kaitsja vandeadvokaat kriminaalasjas nr 1-15-1288 süüdimõistvat otsust tehes hinnanud ebaõigesti asjas kogutud ja uuritud

tõendeid, rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes ning kohaldanud selle tulemusena ebaõigesti materiaalõigust.

Ülaltoodust tulenevalt esinevad käesoleval juhul KrMS § s 338 sätestatud alused apellatsiooni - korras vaidlustatava kohtuotsuse tühistamiseks Lenur Tšilingirov’it süüdimõistvas ja menetluskulu hüvitamiseks kohustavas osas. Vastavalt senisele kohtupraktikale kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lg

1 mõttes tuleb alama astme kohtu otsus tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule (vt RKKKo 19.10.2007 nr 3-1-1-46-07, p 6.2; 28.12.2009 nr 3-1-1-100-09, p 16 jt). Seega

juhul, kui apellatsiooni lahendav ringkonnakohus leiab, et kohtul puudub apellatsiooni

läbivaatamisel võimalus ja pädevus KrMS § 339 lg 1 p s 7 sätestatud rikkumise tuvastamise korral -

seda ise kõrvaldada, palub apellant saata apellatsiooni rahuldamise korral kriminaalasi kaevatava kohtuotsuse tühistatud osas KrMS § 341 lg 2 alusel uueks arutamiseks Harju Maakohtule.

3.1. Kaitsja leiab, et vastupidiselt maakohtu ebaõigele järeldusele ei nähtu kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel uuritud tõenditest ning neist nähtuvatest faktilistest asjaoludest, et süüdistatav

Lenur Tšilingirov oleks andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse isikute ühise teoplaani

realiseerimisse ehk süüdistuses nimetatud äriühingute maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisse.

Riigikoh kriminaalkolleegium on selgitanud, et maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise kui tu

tegevusdelikti subjektiks saab olla nii maksukohustuslane ise (tema pädev esindaja) kui ka isik,

kellel ei ole volitusi maksudeklaratsiooni esitamiseks (vt RKKKo 12.02.2007 nr 3-1-1-94-06, p 11.5). Riigikohtu kriminaalkolleegium on 9. aprilli 2007. a kohtuasjas nr 3-1-1-108-06 tehtud

kohtulahendi p-des 9 ja 10 selgitanud, et teovalitsemise teooriast tuleb lähtuda ka spetsiifilise

teokirjeldusega süüteokoosseisude puhul, kus seadusandja on suuremal või vähemal määral määratlenud, milliste tegude toimepanemisel saab lugeda koosseisu realiseerituks. Seetõttu võib ja saab maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise kui süüteo eest (kaas)täideviijana vastutada isik,

kes ise valeandmeid sisaldavat deklaratsiooni ei allkirjasta, kuid kelle kaalukas teopanus

valeandmete esitamisse väljendub mingis muus teos. Tunnistamaks isikut süüdi kaastäideviijana, peab kohus sellist järeldust põhjendama ning ära näitama need faktilised asjaolud, mille põhjal saab väita, et isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (vt RKKKo 04.06.2007 nr 3-1-1-11-07, p 38; 28.01.2008 nr 3-1-1-60-07, p 25 jt). Riigikohus on ühtlasi märkinud, et kriminaalmenetluse käigus tuleb süüteo faktilised asjaolud tuvastada tõsikindlalt, mitte aga hüpoteetiliselt (vt RKKKo 07.05.2009 nr 3-1-1-15-09). Seoses teovalitsemise teooriaga on Riigikohus aga selgitanud, et sellest tulenevalt ei ole nõutav, et

kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse

koosseisu. Objektiivsest küljest on aga oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse

teoühtsust silmas pidades omalt poolt olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine seega kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust. Kuna teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik paneks ise toime süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava

sündmuste kulgemise enda kontrolli all, siis võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani

väljatöötaja, samuti ühise teopaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja (vt nt RKKKo 18.01.2005 nr 3-1-1-97-04 p 21; 09.04.2007 nr 3-1-1-108-06, p 8; 28.01.2008 nr 3-1-1-60-07, p 24).

Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohast tulenevalt ei saa vaidlust ei saa olla selles, et

14(30)

süüdistusega hõlmatud ajaperioodil puudus Lenur Tšilingirov’il igasugune juriidiline side

kaassüüdistatavateks olnud osaühingutega Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T . Süüdistatav ei olnud neis osaühingutes osanikuks ega juhatuse liikmeks. Samuti ei olnud talle antud

volitust nende juriidiliste isikute nimel tehingute tegemiseks ja/või maksudeklaratsioonide

esitamiseks. Tulenevalt MKS § 8 lg st 1 ja § 87 lg - -st 1 on just juriidilise isiku seaduslik esindaja

(kelleks äriühingute puhul on juhatuse liige) kohustatud tagama esindatava MKS-st ja

maksuseadusest tulenevate rahaliste ning mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise

ning alla kirjutama maksudeklaratsioonile. Viimast võib teha volituse olemasolul ka volitatud

esindaja. Kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud, et süüdistatav oleks ise ülalnimetatud osaühingute nimel maksudeklaratsioone esitanud. Eeltoodut arvesse võttes saab Lenur Tšilingirov’i karistusõiguslik vastutus KarS § 3891 lg 2 alusel

kõne alla tulla üksnes juhul, kui kriminaalasjas kogutud, uuritud ja kohtu poolt hinnatud tõendite

põhjal leiaks tõendamist süüdistatava oluline teopanus osaühingute Damianto, Scanland Group,

E.E ja T.T nimel esitatud maksudeklaratsioonides väidetavalt ebaõigete andmete

deklareerimisel. Süüdistatava kaalukas teopanus maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisse

saaks seisneda maksudeklaratsioonide allkirjastamise ja esitamise asemel mingis muus teos, nt

raamatupidajale ebaõigeid andmeid sisaldavate arvete edastamises, kui nendel arvetel kajastatud

andmete alusel esitatud deklaratsioonides varjati maksukohustust või suurendati alusetult

tagastusnõuet (vt RKKKo 28.01.2008 nr 3 07, p 26); samuti juhul, kui süüdis -1-1- - 60 tatav oleks

koos deklaratsioonide esitajaga ühiselt ja kooskõlastatud kandnud neisse ebaõigeid andmeid või andnud selleks korraldusi (vt RKKKo 02.11.2010 nr 3-1-1-85-10, p 16).

Kaitsja ei saa nõustuda kohtu järeldusega, et Lenur Tšilingirov on toime pannud KarS § 389

1 -s 2 lg (käesoleval ajal kehtiva KarS § 3891

- lg s 1) sätestatud kuriteo vahendliku täideviimise kaudu ning

tema kaalukas teopanus seisneb selles, et ta omas kontrolli süüdistuses nimetatud osaühingute Damianto, T.T, E.E ja Scanland Group majandustegevuse ning rahade liikumise üle.

Antud kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõendid ei võimalda jõuda kohtu tõdemuseni, mille

kohaselt on tõendatud, et Lenur Tšilingirov’i juhendamisel ja korraldamisel esitati nimetatud

osaühingute käibedeklaratsioonides maksuhaldurile tagastusnõude tekitamise eesmärgil tahtlikult valeandmeid, tekitades alusetud tagastusnõuded suures ulatuses. Isegi kui hüpoteetiliselt nõustuda käsitlusega, mille kohaselt saab kohtu poolt tõendatuks loetud asjaoludest järeldada, et süüdistatav oli või pidi olema teadlik osaühingute Damianto, T.T, E.E ja Scanland Group nimelt esitatud maksudeklaratsioonides sisalduvatest valeandmetest, ei piisa sellest talle kaaluka teopanuse

omistamiseks. Riigikohus on asunud praktikas nimelt seisukohale, et isiku teadlikkus asjaolust, et osaühingu juhatuse liige esitab ühingu käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid, ei saa

moodustada teopanust, mis annaks alust pidada valeandmete esitamisest teadlikku isikut

maksukuriteo k -1-1-60-07, p 26). aastäideviijaks (vt RKKKo 28.01.2008 nr 3

Maakohus on kaevatavas otsuses süüdistuses nimetatud osaühingute lõikes välja toonud terve rea tõendeid, mille pinnalt saab kohtu arvates asuda seisukohale, et Lenur Tšilingirov oli üks nimetatud

osaühingute faktilistest juhtidest, kes omas kontrolli äriühingu majandustegevuse ja rahade

liikumise üle, kuid ei ole samas selgitanud, kuidas tõendavad loetletud tõendid konkreetselt

kõnealuse süüdistatava kaastäideviimise kvaliteediga teopanust ühise teoplaani realiseerimisse,

milleks süüdistuse kohaselt oli maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine. Väidetav kontroll osaühingute majandustegevuse üle ei samastatav kontrolliga kõnealuste äriühingute maksuarvestuse

pidamise ja maksudeklaratsioonide koos

tamise ning esitamise üle.

Apellant on seisukohal, et kriminaalasjas esitatud ja kohtulikul uurimisel uuritud tõenditest ning

neist nähtuvatest faktilistest asjaoludest ei ilmne, et süüdistatav Lenur Tšilingirov oleks andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse ehk maksudeklaratsioonides

valeandmete esitamisse. Süüdistusversiooni ei kinnita ei isikulised ega dokumentaalsed tõendid,

mida saab kogumis ning vastastikuses seoses täielikult, igakülgset ja objektiivselt hinnates

usaldusväärseks pidada ning mida apellant analüüsib põhjalikult apellatsiooni alljärgnevates

15(30) alajaotustes. Kohtu vastupidine järeldus ei põhine tõenditel ning ühtlasi ei ole kavatava kohtuotsuse puhul jälgitav, kuidas on kohtu siseveendumus kujunenud.

3.1.1. Riigikohtu kriminaalkolleegium on praktikas selgitanud, et kohus ei või tulenevalt KrMS §- dest 7 ja 14 võtta endale süüdistaja rolli ning asuda täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest

tulenevat tühimikku enda siseveendumusega. Juhul kui kohus seda siiski peaks tegema, rikutakse

seeläbi tõendite hindamise ja kohtuotsuse põhistamise nõudeid, samuti PS § st 22 ja KrMS § - -st 7

tulenevat süütuse presumptsiooni. See aga omakorda tähendaks, et kohus rikub ühtlasi oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes (vt RKKKo 01.07.2011 nr 3-1-1-10-

11, p 26; 16.03.2015 nr 3-1-1-10-15, p 15). Apellandi arvates on maakohus kaevatavat

süüdimõistvat lahendit tehes nimetatud põhimõtet eiranud, minnes seeläbi vastuollu tõendite

hindamise ja k

ohtuotsuse põhistamise nõuetega.

Ühtlasi on kaevatavale kohtuotsusele etteheidetav, et selle põhjendavas osas on jäetud hindamata

tõendite pinnalt esitatud kaitseväited. Konkreetsetel tõenditel ja väidetel peatub apellant põhjalikumalt apellatsiooni järgnevates alajaotustes. Seoses kõnealuse minetusega osundab kaitsja

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas korduvalt avaldatud seisukohale, mille kohaselt keelab KrMS § 61 lg 1 ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis ja vastastikuses seoses

hindamata. Riigikohus on märkinud, et kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu

korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt RKKKo 12.10.2006 nr 3-1-1-88-06, p 11; 07.03.2007 nr 3-1-1-127-06, p 6 jt). Kohtuotsusest peab selgesõnaliselt tulenema, et kohus on kõiki

asjaolusid, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada

tõendite hindamist, ka arvestanud. Kaevatavast kohtuotsusest nähtuvalt käesoleva kriminaalasja

menetlemisel nimetatud nõudeid järgitud ei ole, sest tõendeid on hinnatud selektiivselt ja

ühekülgselt. Riigikohus on selgitanud, et tõendite selektiivne hindamine on ühelt poolt kohtu põhistamiskohustuse rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 ja teisalt kohtuliku uurimise ühekülgsus KrMS

§ 338 p 1 tähenduses. Need minetused on aga käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes (vt nt RKKKo 19.12.2011 nr 3-1-1-92-11, p 13 jt). Lisaks eeltoodud kriitikale tuleneb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

(edaspidi EIÕK) art 6 lg 3 p st a muuhulgas nõue, et siseriiklik kohus peab ära näitama piisavalt -

selged põhjendused, millele kohus oma otsuse rajab. See võimaldab muuhulgas isiku

edasikaebeõiguse tõhusat teostamist (vt EIKo 16.12.1992 nr 12945/87 asjas Hadjianastassiou vs Kreeka; 28.05.2009 nr 72839/01, nr 74124/01 ja nr 15625/02 asjas Karyagin, Matveyev ja Korolev vs Venemaa jm). Kohtuotsuse põhjendamise kohustus eeldab EIK praktika kohaselt seda, et kohtu

poolt otsuses esiletoodud motiivid on adekvaatsed (vt EIKo 04.10.2007 nr 12148/03 otsus asjas

Sanchez Cardenas vs Norra jm). Neid põhimõtteid kaevatava kohtuotsuse puhul täiesti ilmselt järgitud ei ole.

Maakohus on rajanud süüdimõistva kohtuotsuse paljuski süüdistuse versiooniga kokkulangevale

siseveendumusele, samas kui kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõendid süüdistuses kirjeldatud

asjaolude esinemist ei tõenda. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et süüdistust kinnitavad osad

kriminaalasjas kogutud ja uuritud kaudsed tõendid, tulnuks kohtul kohtulahendit tehes silmas

pidada, et kaudsete tõendite kasutamine tõendamisel eeldab, et kohtuotsuses tuleb ära näidata,

kuidas kaudsete tõendite abil tuvastatu võimaldab kogumis teha järeldusi tõendamiseseme mingi asjaolu suhtes (vt RKKKo 07.05.2009 nr 3-1-1-29-09, p 8 jt). Maakohus seda teinud ei ole.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites mitmel korral selgitanud, et kohtuotsuse

põhistatus tähendab nõuet, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale

jälgitav. Sisuliselt tähendab kõnesolev nõue seda, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised

asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures

tugines. Seeläbi on tagatud kohtuotsuse mõistetavuse ja põhjendatuse kontrollitavus (vt RKKKo

12.04.2010 nr 3-1-1-21-10, p 8; 07.06.2010 nr 3-1-1-118-09, p 9 jt). Tõendite hindamine nende

16(30)

kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse

konteksti sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega (vt RKKKo 05.12.2008 nr 3-1-1-63-08, p 12.2; 17.12.2006 nr 3-1-1-100-06, p 18; 01.04.2004 nr 3-1-1-16-04 jt). Riigikohus on viidatud praktikas

ühtlasi märkinud, et KrMS § 339 lg 1 p st 7 tulenevalt on põhjenduse puudumine kohtuotsuses -

kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise

kõrgemalseisva kohtu poolt. Eeltoodust tulenevalt tingivad maakohtu kaevatava otsuse puhul

ilmne

vad minetused selle tühistamise apellatsiooni korras. Appellant rajab oma eelnevalt avaldatud järelduse süüdistuse tõendamatuse ning maakohtu ebaõige

ja nõuetekohaselt põhist mata seisukoha kohta alltoodud tõendite analüüsile. a

3.2. Süüdistuse saanud osaühingute juhatuse liikmete ütlused ei kinnita, et Lenur Tšilingirov oleks andnud kaastäideviimise kvaliteedile vastava teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse seonduvalt KarS § 3891 lg 2 objektiivse koosseisu tunnustega.

Kaitsja on seisukohal, et antud kriminaalasja kohtulikul uurimisel ütlusi andnud

kaassüüdistatavateks olnud isikute vastused süüdistaja, kait ja ja kohtu küsimustele ei kinnita s

kasvõi kaudselt süüdistuses esitatud väiteid Lenur Tšelingirov’i rollist ja panusest osaühingute

Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T nimel esitatud maksudeklaratsioonides väidetavalt ebaõigete andmete esitamisel.

23. aprillil 2015. a kohtuistungil süüdistatav na ütlusi andnud Damianto OÜ juhatuse liikme a

Marianna Ljahhovetškaja vastustest selgus, et ta käis koos Lenur Tšilingirov’iga Unico Gold OÜ

kontoris kulla müügitehingut vormistamist ja pidi viimase palvel arveid allkirjastama. Viimane näitas talle väidetavalt ka dokumente ja selgitas, milliste äriühingutega Damianto OÜ on kulla ostuja müügitehinguid teinud. Tunnistaja ütles vastuseks kaitsja küsimusele, et tal ei ole olnud Lenur

Tšilingirov’iga juttu Damianto OÜ maksudeklaratsioonide esitamisest. Süüdistaja küsimustele vastates selgitas aga tunnistaja, et Damianto OÜ-s tegeles maksude arvutamisega raamatupidaja ja tema ise puutus äriühingu maksualaste teemadega kokku ainult siis, kui teda kutsuti maksuhalduri juurde seletusi andma. E.E juhatuse liige Kristina Fjodorova selgitas 23. aprillil 2015. a kohtus ütlusi andes, et on käinud koos Lenur Tšlingirov’iga Unico Gold OÜ kontoris ja näinud kulda, mille nad tõid ja mida

kaaluti. Kristina Fjodorova väitel koostas ja esitas E.E maksudeklaratsioonid

maksuhaldurile raamatupidaja et JF

. Kaitsja küsimustele vastates selgitas süüdistatav,

raamatupidajaga suhtles Lenur Tšilingirov, kuid ta ei kuulnud, millest nad täpselt omavahel

rääkisid. Sellest, millised andmed E.E maksudeklaratsioonidesse märkida, tal Lenur Tšilingirov’iga juttu ei olnud – sellega tegeles raamatupidaja. Teiseks E.E juhatuse liikmeks olnud V.S’i poolt 23. aprillil 2015. a kohtuistungil

süüdi na antud ütlustest ilmneb, et tema kokkupuude Lenur Tšilingirov’iga piirdub sisuliselt statava

vaid ühe episoodiga, kui nad koos sõitsid Riiasse kaasasolnud kulda müüma ja kus ta ühtlasi allkirjastas Läti Unico Gold’iga (SIA „Unico Gold Latvija“) sõlmitud lepingu. Süüdistatav vastas

eitavalt kaitsja küsimusele, kas ta on vestelnud Lenur Tšilingirov’iga maksudeklaratsioonide esitamisest E.E nimel või laiemalt üldse suhtlemisest maksuhalduriga.

11. mail 2015. a selgitas kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud endine Scanland Group OÜ

juhatuse liige Oleg Gurin, et tutvus Lenur Tšilingirov’iga siis, kui tegi viimasega seotud OÜ-le

Stafkling-Gadsten aluseid veebilehekülje jaoks. Tema konsulteeris süüdistatavat veebilehe loomisega seotud küsimustes ja ise küsis nõu juriidilistes, sh maksundust puudutavates küsimustes,

kuna ei teadnud nendest teemadest midagi. Kaitsja küsimusele vastates kinnitas kõnealune

tunnistaja, et Lenur Tšilingirov’iga ei olnud juttu Scanland Group OÜ maksudeklaratsioonide esitamisest.

Kaitsja leiab, et maakohtu poolt osundatud asjaolu, et Kristina Fjodorova ja Marianna

Ljahhovetškaja ütluste kohaselt juhendas Lenur Tšilingirov neid selles, mida tuleb maksuhalduri

juures seletusi andes rääkida, ei tõenda veel süüdistatava kaalukat teopanust

iseenesest

17(30)

maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete esitamisse. Siinkohal tuleb esiteks pöörata tähelepanu faktile, et maksuhaldur viis maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollid läbi

tagantjärele juba esitatud maksudeklaratsioonides märgitud andmete õigsuse kontrollimiseks,

mistõttu ei saanud Lenur Tšilingirov’i poolt väidetavalt juhatuse liikmetele antud juhtnöörid

mõjutada maksudeklaratsioonis eelnevalt juba deklareeritud andmete esitamist ja õigsust.

Väidetavalt antud juhtnöörid puudutasid juba tehtud tehingute tegemisega seonduvaid faktilisi

asjaolusid, mitte aga maksuarvestuse pidamist ja deklareerimist. Kohtupraktikas on selgitatud, et maksukohustuslase tahtlus maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisel tuleb tuvastada asjakohase deklaratsiooni esitamise või esitamata jätmise aja seisuga. Seejuures maksukohustuslase hilisemad

püüded oma maksukohustust vähendada või lasta maksustamise seisukohalt tähendust omavaid asjaolusid enda jaoks tegelikust soodsamana paista maksukohustuslase tahtluse olemasolu või selle puudumist mõjutada ei saa (nt TlnHK 02.02.2010 nr 3-09-2127, p 19; TlnRingK 17.06.2010 nr 3- 09-2127, p 9).

Kokkuvõttes tuleb nentida, et ülalviidatud kaassüüdistatavate ütlustest nähtub, et süüdistusega

hõlmatud maksustamisperioodidel osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ning T.T juhatuse liikmeteks olnud isikud ei ole andnud ütlusi, mis võimaldaksid jõuda tõsikindla järelduseni, et Lenur Tšilingirov andis kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse seoses KarS § 3891 lg 2 objektiivse koosseisu tunnustega. Isikute ütluste pinnalt ei

ole tuvastatav, et Lenur Tšilingirov oleks kõnealuste osaühingute juhatuse liikmetega kasvõi

põgusalt suhelnud maksudeklaratsioonides deklareerimisele kuuluvate andmete või

deklaratsioonide esitamise temal. Samuti ei kinnita ülalnimetatud isikute ütlused, et Lenur

Tšilingirov oli isikuks, kes kulla ostu ja müügitehingute kohta koostatud dokumendid vormistas -

ja/või raamatupidajatele edastas ning viimastele korraldusi ja juhiseid andis seoses maksudeklaratsioonide täitmisega.

3.3. Kaitsja leiab, et kohtuistungil tunnistajatena ülekuulatud raamatupidajate ütluste kohaselt

puudus süüdistataval igasugune otsene või kaudne seos süüdistuses märgitud maksudeklaratsioonides andmete kajastamise ja deklaratsioonide esitamisega

Kaitsja on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas kohtuistungil 11. mail 2015. a tunnistajatena

ülekuulatud raamatupidajate ’i ja ’i ütlused tõendavad ühemõtteliselt, et Lenur

JF, NL SK

Tšilingirov’il puudus igasugune otsene või kaudne seos süüdistuses märgitud osaühingute

Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T nimel esitatud maksudeklaratsioonides andmete kajastamise ja deklaratsioonide maksuhaldurile esitamisega.

Tunnistaja

JF vastas eitavalt kaitsja küsimusele, kas ta suhtles Lenur Tšilingirov’iga seoses E.E

maksudeklaratsioonide esitamisega. Tunnistaja selgitas täiendavalt, et ta ei suhtle süüdistavaga, piirdudes vaid teretamise ja head aega soovimisega. Lenur Tšilingirov võis olla üksnes isikuks, kes soovitas teda nimetatud osaühingule raamatupidamist tegema.

Tunnistaja NL’i sõnul tuli Lenur Tšilingirov koos A.V ’iga tema juurde ning palus teha

raamatupidamist OÜ le Damianto. Hiljem kohtus ta süüdistatavaga korraks eelmisel suvel ja huvi - tunti vaid teineteise käekäigu vastu. Käimasolevast kriminaalmenetlusest ei vesteldud ja rohkem ei ole kokkupuuteid olnud.

Tunnistaja

SK andis ütlusi, et ta tegi talle saadetud PIN kalkulaatorite abil Lenur Tšilingirov’i -

palvel ülekandeid osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T

pangakontodelt, kuna süüdistatava sõnul oli vaja inimest, kes viibiks pidevalt kontoris ning saaks

seda teha. Ülekandeid tegi talle saadetud arvete tasumiseks. Samuti tasus ta A.V ’i

SK

palvel vastavalt maksudeklaratsioonide andmetele e-maksuameti portaali kaudu maksusummasid maksuhaldurile, kuid ei tea, kes deklaratsioonid koostas. Eelnevalt refereeritud tunnistajate ütlused kinnitavad, et süüdistatav ei suhelnud raamatupidajatega

süüdistuse saanud äriühingute nimelt maksudeklaratsioonide esitamise teemal ega andnud

viimastele mingisuguseid juhiseid, andmeid ja/või dokumente maksudeklaratsioonides nõutavate

18(30)

andmete märkimiseks. Olukorras, kus prokuratuur lõpetas kuriteokoosseisu puudumise tõttu

kriminaalmenetluse käimasolevas kriminaalasjas kahtlustuse ’i ja ’i saanud raamatupidajate NL SK suhtes, puudub tõenditest nähtuvaid asjaolusid arvestades alus väita, et erinevalt neist esineb Lenur Tšilingirov’il kaalukas teopanus KarS § 3891 lg 2 koosseisuliste tunnuste realiseerimisse.

3.4. Lenur Tšilingirov’i teopanust süüdistuses nimetatud maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisse ei tõenda ka ülejäänud tunnistajate ütlused

Kaitsja arvates ei saa vaidlust olla selle üle, et ülejäänud, s.o eelnevalt nimetamata tunnistajate

ütlused ei oma tähendust tõendamiseseme asjaolude esinemise välja selgitamisel KarS § 389

1 lg 2 koosseisuliste tunnuste kontekstis. Tunnistaja ON, kes andis 11. mail 2015. a kohtuistungil ütlusi ühise ärialase tegevuse kohta Lenur Tšilingirov’i ja A.V’iga, ütles kaitsja küsimusele vastates, et temal ei olnud süüdistatavaga suheldes juttu mingisuguste äriühingute nimel maksudeklraatsioonide esitamisest. Kõnealuse isiku

üt ustest ei ilmne, et ta olnuks üldse mingiski ulatuses teadlik, kuidas ja kel l le poolt toimus maksukohustuste deklareerimise ja tasumise korraldamine osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T puhul.

Tunnistaja

AT selgitas 12. mail 2015. a kohtuistungil prokuröri, kaitsja ja kohtu küsimustele

vastates, kuidas toimusid kulla müügitehingud tema juhitud Unico Gold OÜ ning osaühingute

Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T vahel ning kuidas oli nendega seotud Lenur

Tšilingirov, kuid tema ütlused ei sisaldanud vähimatki teavet eelnimetatud kulda müünud ja süüdistuse saanud äriühingute maksukohustuste deklareerimise ja tasumise kohta. Küll aga kinnitas tunnistaja, et kõik dokumentides kajastatud kulla müügitehingud reaalselt toimusid ja kaup anti iga kord üle.

Tunnistajad DO AI VM ja AZ IŠ aga väitsid, et ei tunne üldse süüdistatavat ega ole kuulnud , , , osaühingutest Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T, v. a VM, kellele tuli tuttav ette

T.T nimi. Niisiis ei oma loetletud isikute ütlused tähendust, selgitamaks välja, kas , ning millises ulatuses on Lenur Tšilingirov andnud kaastäideviimise kvaliteedile vastava teopanuse

ühise teoplaani realiseerimisse KarS §-s 3891

- . Pigem lg s 2 sätestatud süüteokoosseisu täitmiseks

kinnitavad nimetatud tunnistajate väited süüdistatava poolt öeldut, et tema ei tegelnud hiljem

ülalnimetatud äriühingute nimel Unico Gold OÜ le edasimüüdud kulla soetamist puudutavate - küsimustega ega suhelnud müüjatena figureerinud isikutega.

Kokkuvõttes tuleb nentida, et ülalnimetatud tunnistajate ütlused ei võimalda saada olulist ja

asjassepuutuvat teavet KrMS § 60 p 4 loetletud tõendamiseseme asjaolude kohta seoses -des 1-

Lenur Tšilingirov’i võimaliku teopanusega KarS §-s 3891

- lg riteokoosseisu s 2 sätestatud ku objektiivse külje tunnuste realiseerimisse. Seetõttu puudub alus käsitada kõnesolevate isikute ütlusi süüdistatavat süüstavate tõenditena, nagu seda soovis süüdistusversioonis näidata prokuratuur.

3.5. Süüdistatava A.V ’i süüstavad ütlused Lenur Tšilingirov’i suhtes on vastuolus teiste asjas kogutud isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega ning tuleb jätta seetõttu arvestamata.

Kaitsja on ülalpool refereeritud isikute ütlusi kui isikulisi tõendeid kogumis ja vastastikkuses

hinnates seisukohal, et süüdistatava A.V’i poolt 24. aprillil 2015. a antud ütlused, mille

kohaselt koordineeris kogu osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T osalusel vormistatud tehingutega seotud tegevust Lenur Tšilingirov, on ebausaldusväärsed ja tuleb jätta seetõttu arvesse võtmata.

Apellandile jääb ülaltoodud isikuliste tõendite analüüsi pinnalt mõistetamatuks, kuidas oli kohtul võimalik isikute ütlusi võrreldes jõuda järeldusele, et süüdistatava A.V’i ütlused haakuvad

teiste süüdistatavate, v.a Lenur Tšilingirov’i ütlustega, samuti tunnistajate ütluste ja dokumentaalsete tõenditega.

Kaitsja hinnangul ei võimalda asjas kogutud tõendid vastavat järeldust teha. Vastupidiselt kohtu

tõendite ebaõigel hindamisel põhinevale ekslikule järeldusele viitab isikute ütluste omavaheline

19(30)

võrdlus tegelikult hoopis tõsiasjale, et just A.V ’i ütlused on suures osas diametraalses vastuolus kohtus ristküsitletud kaassüüdistatavate ja tunnistajate ütlustega, samuti 19. märtsil 2013.

a koostatud jälitustoimingu protokollis kajastatud ning kohtuistungil vahetult kuulatud A.V

’i osalusel toimunud telefonivestluste salvestiste sisuga. Osundatud tõendid kinnitavad

ühemõtteliselt asjaolu, et vastupidiselt enda poolt väidetule oli just A.V isikuks, kes

korraldas osaühingute Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T asutamise, andis

korraldusi ning juhtnööre kõnealuste äriühingute juhatuse liikmetele ning raamatupidajatele

muuhulgas seoses arvetele ja maksudeklaratsioonidele märgitavate andmetega, samuti

raamatupidajatele üle dokumendid, mille alusel viimased deklaratsioonid koostasid.

Telefonivestluste salvestistest nähtuvalt toimus seoses arvetel ja maksudeklaratsioonides

märgitavate andmetega kõige tihedam suhtlus A.V ’i ja ’i vahel, samas kui NL kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, et samasisuline suhtlemine toimus paralleelselt ka nimetatud raamatupidaja ja Lenur Tšilingirov’i vahel.

A.V’i olulist teopanust maksudeklaratsioonides valeandemete esitamisse on tegelikult möönnud kaevatavas otsuses ka maakohus, märkides, et pealkuulatud kõnedest ilmneb kõnesolevas

asjas tähtsust omav asjaolu, et arveid, pearaamatut ja maksudeklaratsioone koostati seaduses

ettenähtud aluseta; raamatupidajale andis korraldusi A.V; arveid sobitati arvutamisele

kuuluva käibemaksu järgi, kusjuures ühel ajal koostati paralleelselt mitme äriühingu arveid (nt

jälitusprotokolli tl 19 – kõne 16.02.2015 kell 13.22; 20.02.2012 kell 10.32, tl 53; kõne 21.02.

2015

kell 10.28, tl 61; A.V’i ja ’i vaheline kõne 21.02.2012 kell 10.34 ja kell 10.44). NL

Lepitakse kokku deklaratsiooni esitamises – kõne 21.02.2012 kell 11.40 (tl 69); 20. märtsil 2012. a

kell 20.13 helistas Ilja Mor NL ozov’ile ja teatas, et „Incaroni arveid ei jätku“ (enne olid mitmed

kõned arvete vormistamise kohta (tl 375 376, k 9). Samasisulised kõned toimusid veel 20. märtsil -

2012. a kell 21.30 ja kell 22.02 (tl 382- asjaolule, 383, k 9). Kohus osundas otsuses täiendavalt veel

et 21. märtsil 2012. a kell 12.20 toimus kõne A.V ’i ja JF vahel deklaratsiooni andmete parandamise kohta (tl 388, k 9).

Samas ei ole maakohus kaevatavas otsuses viidanud mitte ühelegi konkreetsele otsesele või kaudsele tõendile, millele tuginedes oleks võimalik väita, et Lenur Tšilingirov suhtles osaühingute

Damianto, Scanland Group, E.E ja T.T juhatuse liikmetega maksudeklaratsioonides

deklareeritavate andmete või deklaratsioonide esitamise küsimuses. Samuti ei ole viidatud mitte

ühegi isiku ütlustele, milles oleks väidetud, et Lenur Tšilingirov oli isikuks, kes kulla ostuja müügitehingute kohta koostatud dokumendid vormistas ja/või raamatupidajatele edastas ning andis viimastele korraldusi ja juhtnööre seoses deklaratsioonide koostamisega.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas avaldatud seisukohast tulenevalt on tõendi usaldusväärsus küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides

teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega (vt RKKKo 18.04.2005 nr 3-1-1-19-05, p 7.4). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt 7. märtsil 2007. a kohtuasjas nr 3-1-1-127-06 tehtud otsuse

p-s 6 väljendati seisukohta, et KrMS § 61 lg 1 ei välista tõendite hindamise tulemusena erinevate tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, ilma

neid kogumis hindamata. Kohus on selgitanud, et kõigi tõendite hindamine kogumis menetleja

siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ning vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile on võimalik tugineda (vt lisaks RKKKo 05.04.2007 nr 3-1-1-4-07, p 7.1).

Isegi siis, kui kohus ei nõustunud kaitsja hinnanguga süüdistatava A.V ’i ütluste

usaldusväärsusele kohta, polnuks lubatav eelistada ühe süüdistatava süüstavaid ütlusi teise

süüdistatava õigustavatele olukorras, kus A.V ’i ütlused on oluliste faktiväidete osas diametraalselt erinevad võrreldes teiste isikute ütluste ja dokumentaalsete tõenditega.

Kaitsja on seisukohal, et juhul, kui olemasolevate ja kohtus uuritud tõenditega ei ole nende sisu

arvesse võttes võimalik kõrvaldada vastuoluliste isikuliste tõendite pinnalt tekkivaid kahtlusi,

tulnuks kohtul lähtuda Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohast, millest tulenevalt tuleb

20(30)

süüteomenetluse käigus süüteo faktilised asjaolud tuvastada tõsikindlalt, mitte aga hüpoteetiliselt (vt RKKKo 07.05.2009 nr 3-1-1-15-09, p 9). Juhul kui süüteoasjas kogutud tõendite hindamisel ilmnenud vasturääkivuste või kaheldavuste tõttu ei olnud tekkinud kahtlusi võimalik veenvalt kõrvaldada teiste asjas sisalduvate tõenditega, tulnuks

PS § 22 lg st 2 tulenevalt ja KrMS § 7 lg s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtet aluseks võttes - -

tõlgendada kõik tekkinud kahtlused menetlusaluse isiku kasuks, mitte aga teha viimase suhtes kahjulikku otsustust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel (vt RKKKo 21.09.2005 nr 3-1-1-78-

05, p 7.2; 05.05.2006 nr 3-1-1-24-06, p 13; 20.11.2006 nr 3-1-1-90-06, p 36 jt). Menetleja tõendamiskoormisega seonduvalt osundab kaitsja siinkohal täiendavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, milles kohus on selgitanud, et tõendamiskoormis isiku süü tuvastamisel lasub süüdistajal

ning iga kahtlus selles osas peab minema süüdistatava kasuks (vt EIKo 06.12.1988 nr 10590/83 asjas Barberà, Messegué ja Jabardo vs Hispaania).

Olukorras, kus maakohus pidas vaatmata ülaltoodud kriitikale põhjendatuks A.V’i ütlusi

arvestada, pidanuks ta arvesse võtma ka asjaolu, et kohtuniku küsimusele vastates möönis A.V

, et tema ei ole olnud juures, kui Lenur Tšilingirov väidetavalt raamatupidajatega

raamatupidamise või maksuarvestuse teemal vestles ning talle ei ole teada nende vestluste sisu. Seetõttu ei saa ka A.V’i ütlused usaldusväärselt tõendada, et Lenur Tšilingirov oli isikuks,

kes raamatupidajatele korraldusi ja juhiseid andes korraldas osaühingute Damianto, Scanland

Group, E.E ja T.T nimelt maksudeklaratsioonide esitamist ja neisse ebaõigete andmete märkimist.

3.6. Teiste kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõenditega riimuvad süüdistatava poolt kohtuistungil

antud ütlused, mistõttu tuleb need vastupidiselt maakohtu ebaõigele järeldusele tõendina arvesse võtta.

Kaitsja on seisukohal, et ehkki kohtuistungil 28. mail 2015. a toimunud Lenur Tšilingirov’i

ristküsitluse käigus ilmnesid vastuolud süüdistatava poolt kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütluste vahel ja kohus määras seetõttu KrMS § 289 lg 1 ja § 293 lg 1 alusel

riikliku süüdistaja taotlusel ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks süüdistatava poolt 4. märtsil

2014. a kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, tuleb lähtuda Lenur Tšilingirov’i poolt

kohtumenetluses antud ütlustest, mitte aga lükata neid ebausaldusväärsena kõrvale, nagu seda on teinud maakohus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt 21. märtsil 2007. a kohtuasjas nr 3-1-1-1-07 tehtud otsuse ps 7 on väljendatud seisukohta, mille kohaselt tuleb olukorras, kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei

suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui aga isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab Riigikohtu seisukohast tulenevalt usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused. Riigikohtu seisukohast tuleneb niisiis, et isiku vastuoluliste ütluste puhul saab kohtus antud ütlusi usaldusväärseks lugeda juhul, kui ütluste andja ise ei suudab usutavalt ja

arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi (vt ka RKKKo 19.03.2007 nr 3-1-1-113-06, p 17). Kaitsja arvates selgitas süüdistatav 28. aprillil 2015. a toimunud ristküsitluse käigus piisavalt selgelt

ja eluliselt usutavalt, miks ta andis 4. märtsil 2014.a ütlusi, mis erinevad kohtumenetluses antud ütlustest. Süüdistatava sõnul tegi ta seda toona A.V’i ning oma tolleaegse kaitsja soovitusel

ja mõjutamisel, kuna lootis viimaste väiteid uskudes sellest tulenevalt kriminaalmenetlusest

võimalikult kergete tagajärgedega pääseda. Süüdistatava kohtumenetluse käigus antud ütlused

muudab usaldusväärseks tõsiasi, et need riimuvad valdavas ulatuses teiste isikute (v.a A.V

), kellele tõendamiseseme asjaolud teada olid, poolt kohtus antud ütlustega. Viimased

21(30)

langevad omakorda kokku uuritud dokumentaalsete tõendite, eelkõige jälitustoimingu protokolli sisuga.

Valdava osa teiste kriminaalasjas uuritud ning käesolevates teesides eelnevalt juba refereeritud tõenditega on kooskõlas Lenur Tšilingirov’i selgitused selle kohta, milline oli tema roll osaühingute

Damianto, Scanland Group, E.E ning T.T nimel tehtud tehingutes ja äriühingute

väidetava juhtimise korraldamisel. Analoogselt kaassüüdistatavate (v.a A.V ) ja

kohtuistungil tunnistajatena ülekuulatud raamatupidajate ütlustest nähtub ka Lenur Tšilingirov’i

ütlustest, et tal puudus igasugune otsene või kaudne kokkupuude kõnesolevas kriminaalasjas

süüdistuse saanud osaühingute raamatupidamis ja maksuarvestusega. Süüdistatav ei esitanud nende -

osaühingute nimelt maksudeklaratsioone, samuti ei korraldanud ta deklaratsioonidesse andmete

märkimist ja maksuarvestuse koostamise tarvis raamatupidajatele dokumentide üleandmist.

Süüdistataval puudus ka igasugune muu oluliseks hinnatav teopanus maksudeklaratsioonides väidetavate valeandmete esitamisse.

Ülaltoodud põhjusel palub kaitsja kohtul kriminaalasjas esitatud ja uuritu tõendite hindamisel arvestada usaldusväärse tõendina just süüdistatava poolt kohtuistungil 28. mail ja 4. juunil 2015. a

antud ning teiste tõenditega riimuvate ütlustega, jättes samas usaldusväärse tõendina arvesse

võtmata teiste isikute mõjutusel 4. märtsil 2015. a kohtueelses menetluse käigus antud ja kohtuistungil avaldatud vastuolus olevad ütlused.

3.7. Kaitsja, arvestades eelpool viidatud tõendeid ning neist nähtuvaid asjaolusid, on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendusteave ning selle pinnalt ilmnenud tõendamiseseme asjaolud kogumis

ja vastastikuses seoses hinnatuna ei anna alust maakohtu järelduseks, et süüdistatav Lenur

Tšilingirov on toiminud süüdistusakti lk seeläbi toime pannud talle -del 132-148 kirjeldatud viisil ja

inkrimineeritud kuriteo, mis on kvalifitseeritud KarS § 3891 lg 2 järgi. Uuritud ja maakohtu poolt

ebaõigesti hinnatud tõendite põhjal puudub igasugune tõenduslik alus väita, et just Lenur

Tšilingirov oli selleks isikuks, kes väidetavalt vahendliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka

teadmisega raamatupidajaid NL’i ja ’d, tegutsedes grupis koos A.V ’i, Marianna JF Ljahhovetškaja, V.S ’i, Kristina Fjodorova ja H.T’ga, jättis maksudeklaratsioonis

maksuhaldurile esitamata andmeid 0% määraga maksustatava käibe kohta ja esitas valeandmeid

tagastusnõude suurendamise eesmärgil, suurendas alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava

summa võrra või enam, mille tulemusena jäi riigile maksudena laekumata 359 370,84 eurot, s.o pani toime KarS § 3891

- . a kvalifitseeritav lg s 2 sätestatud kuriteo, mis on alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 3891

lg 1 järgi.

Kuivõrd kriminaalmenetluse käigus ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav on realiseerinud kas

tervikuna või osaliselt KarS § 3891

lg 2 objektiivse koosseisu või andnud kaastäideviijana oma

kaaluka teopanuse väidetavalt soovitud tagajärje saabumisse, puudub vajadus analüüsida süüdistatava teos eraldi veel etteheidetava süüteo subjektiivse külje tunnuste esinemist.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kolmeastmeline deliktistruktuur, millest KarS lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded (vt nt RKKKo 13.01.2004 nr 3-1-1- 148-03, p-d 10.1-10.2; 21.10. 2004 nr 3-1-1-99-04, p 10.1; 10.10.2005 nr 3-1-1-92-05, p 7 jt). KarS § 2 lg 2 näeb ette, et karistatakse teo eest, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on

selle toimepanemises süüdi. See tähendab seda, et isiku käitumises karistatava teo olemasolu või

puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral

süüteokoosseisu objektiivsest küljest. Kui ühel kontrollitasandil leiab tuvastamist mõne tunnuse

puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile.

Ülaltoodut arvestades leiab kaitsja, et kaevatav Harju Maakohtu 3. septembri 2015. a otsus

kriminaalasjas nr 1-15-1288 tuleb tõendite ebaõige hindamise, kriminaalmenetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu Lenur Tšilingirov’it süüdimõistvas ning teda menetluskulu hüvitamiseks kohustavas osas tühistada ja süüdistatav esitatud süüdistuses

KarS § 3891

lg 2 järgi õigeks mõista kriminaalmenetluse aluse puudumise, s.o isiku teos

22(30)

kuriteokoosseisu tunnuste puudumise tõttu või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

3.8. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 3. septembri 2015. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-

15-1288 Lenur Tšilingirov’it süüdimõistvas ja menetluskulu hüvitamiseks kohustavas osas; teha kriminaalasjas uus kohtuotsus, millega mõista Lenur Tšilingorov õigeks süüdistuses KarS § 3891 lg 2 (käesoleval ajal kehtiva KarS § 3891

lg 1) järgi või alternatiivselt KrMS § 339 lg s 1 sätestatud -

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamise korra äbivaatamiseks l saata asi uueks l

Harju Maakohtule; -15- Jätta kriminaalasjas nr 1 1288 Lenur Tšilingirov’i menetluskulud riigi kanda,

kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p –4 või lg -des 2 -s 2 nimetatud lahend.

4. Ringkonnakohtule esitas apellatsiooni ka prokurör, kes leiab, et maakohus põhjendamatult kaldus kõrvale KarS § 3891 lg 2 (kuriteo toimepanemise ajal KarS § 3891 lg 1 ) järgi ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast. Apellant nõustub, et L.Tšilingirovi poolt toimepandud kuriteo asjaolud ei anna võimalust karistada viimast rahalise karistusega. Samas, kui kohus leidis, et süüdimõistetu seaduse vastu eksitus väärib vangistusega karistamist, ei ole selge, miks vangistus peab olema ligilähedane minimaalsele karistusmäära piirile.

Apellant on seisukohal, et karistuse mõistmine kohtu poolt ei vaja või vajab minimaalsel määral

põhjendamist juhul, kui on täidetud üldnõuded kohtuotsusele, jälgitud karistuse mõistmise etapid

ning karistus on mõistetud kooskõlas seaduse nõuetega. Üldjoontes tähendab see, et kohtul lasub minimaalne põhjendamise kohustus juhul, kui karistust mõistetakse ilma täiendavate tingimusteta ja

see on reaalne karistus sanktsiooni keskmise määra ulatuses. Sanktsiooni keskmisest määrast

kõrvalekaldumised, samuti karistusest vabastamised ja/või kohaldamata jätmised, samuti

alternatiivkaristuse kohaldamised peavad olema kohtu poolt motiveeritud kooskõlas üldise põhjendamise kohustusega kontekstis kohtuasja asjaoludega. Apellandi seisukohalt ei ole õige ega

seadusega kooskõlas olukord, kui süüdiolevale isikule küll valitakse süüle vastav karistuse

sanktsiooni liik, kuid mõistetakse see nö „diskonteerituna“ selle pärast, et varasema kohtuotsusega mõistetud karistusega kokku liidetuna oleks lõplik karistus „ liiga suur“. Lisakaristuse osas apellant märgib, et maakohtu istungil taotles prokurör L.Tšilingirovi suhtes mitte

KarS § 491

, vaid KarS § 49 rakendamist. Süüdistuse kohaselt L.Tsilingirovile on süüks arvatud

seadusevastane käitumine ajavahemikul oktoober 2011 – märts 2012. Se

l ajavahemikul kehtinud

KarS redaktsiooni kohaselt võis kohus kohaldada süüdimõistetu suhtes ettevõtluskeeldu tähtajaga

üks kuni viis aastat, kui isik mõistetakse süüdi ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest või seadustiku §-s 209, 210, 211, 212, 213, 2172, 280, 281, 295, 296, 297, 298, 2981 või 400 või 19. peatükis (avaliku usalduse vastased süüteod) sätestatud kuriteo

eest. Seega nn ärikeeld ei ole olnud maksualase kuriteo eest tol ajal kohaldatav, mistõttu taotles prokuratuur lisakaristuse kohaldamist KarS § 49 alusel.

4.1. Põhikaristuse karmistamise põhjendamiseks prokurör märgib, et uuritud asjaolude pinnalt

L.Tšilingirov oli A.V-ga kõrvuti kulla illegaalse kokkuostu ja käibemaksu vabalt

edasimüügi, võltsitud arvete raamatupidamises arvele võtmise ja valeandmete alusel arvestatud

maksuhaldurile valeandmete esitamise organisaator. Vajab rõhutamist, et kõnealuste ettevõtete

legaalne tegevuse osa oli kaduv väike, piirdus majandus-ja kantseleitarvete ostmisega. Majanduskuritegude reas on kõige ohtlikumad kuriteod, mis kasutavad majanduskeha ehk ettevõtet

pelgalt selleks, et saada äri ajamisega kaasnevad privileegid ja garantiid ning vältida isiklikku

vastutust. Majanduslikku lisaväärtust siinjuures ei tekitata, tegu on parasiitkäitumisega majanduskeskkonnas.

Algusest peale tegevus oli konspireeritud. Äriühingute nn „juhtimiseks“ ja ettevõtete

majandustegevuse potentsiaalselt vastutavateks isikuteks värvati isikuid, kes oma haridusliku, olemusliku ja intellektuaalse taseme poolest ei olnud võimelised äri juhtima ja tagama äritegevuse

23(30) seadusele vastavust. L.Tšilingirovi ametlik osa ettevõtete faktilises juhtimises pidi välja nägema kui

„psühholoogilise nõustaja“ roll, A.V oma kui „reklaamiteenuse pakkuja“

roll. Olemuslikult soovisid mõlemad lavastada nõustamist ja varjata tegelikku juhtimist enda poolt.

Tasumata jäetud käibemaksu summa ületab hetkel koosseisulist piiri (suurt kahju) peaaegu 8,9 korda summat 40 000 eurot, ja ületas suure kahju piiri 12,39 korda (29 000 suur kahju 2012.aastal),

mis oli koosseisuliseks tunnuseks vastavalt KarS §-le 3891

lg 2. L.Tšilingirovi poolt ei ole kahju kasvõi minimaalses ulatuses heastatud. L.Tsilingirov pani toime majandusalase kuriteo olles kohtu poolt karistatud majanduskuriteo eest ja seda katseaja jooksul. Selline käitumine iseloomustab tema käitumist kui eriti küünilist ja seadusi

eiravat. Süüd eitav ja eneseõigustav hoiak , mida L.Tšilingirov ilmutas kogu menetluse vältel,

annab alust sügavalt kahelda et tema oleks teinud järeldusi, kahetsenuks tehtud ja seega vääriks karistuse kergendamist.

4.2. Lisakaristuse kohaldamise põhjendusena toob prokurör välja, et võib möönda, et juhul kui

kriminaalmenetlus L.Tšilingirovi suhtes lõppeb vangistuse kohaldamisega, on tema äriliste laadi ettevõtmised mingil määral piiratud, kuid samas mitte midagi ei sega temal kuritegelikku tegevust nii enda juhtimisel olevas äriühingus jätkamast (täpselt kui 2010.a. süüditunnistamise korral) nagu teiste isikute poolt juhatatavates ettevõtetes.

Kohtuotsuse kohaselt loobus maakohus lisakaristuse kohaldamisest eeskätt põhjendusega, et L.Tšilingirovit on karistatud vangistusega. Äriregistri andmeil on Lenur Tšilingirov seotud üheksa

ettevõttega, mis eeldab aktiivset äritegevusega tegutsemist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.12.2013.a. otsuse nr 3-1-1-122-13 punkti 9. kohaselt on Riigikohus leidnud: „Lisakaristuse

mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd

heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse

kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.“

Porurör märgib, et s u, et keeld tegutseda äriühingu juhina laieneb ilmas tuleks pidada samuti asjaol

ka faktilisele juhtimisele, millega kahaneb variisikute kasutamise tõenäosus. (Vt RK 29.08.2007 otsuse nr 3-1-1-34-07 p 7.3.; 7.4) Eeltoodud asjaolud kogumis peavad tingima L. Tšilingirovi suhtes raskema karistuse ja lisaks lisakaristuse kohaldamist.

4.3. Prokurör palub tühistada Harju Maakohtu otsus osaliselt ja mõista Lenur Tšilingirovi KarS § 3891 lg 1 (käesoleval ajal kehtiva KarS § 3891 lg 1) järgi ettenähtud kuriteo eest raskem karistus.

KarS § 49 alusel keelata L.Tšilingirovil äriühingus juhatuse liige, nõukogu liige

olla , prokurist kahe aasta ja kuue kuu jooksul.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium peab eelkõige vajalikuks vastata kaitsja apellatsioonis toodud etteheidetele selle kohta, et maakohtu otsus on piisaval määral põhistamata, kaitsepoolseid tõendeid ja argumente

pole maakohus hinnanud, seega on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõiguse norme, mistõttu

taotleb kaitsja - olulise rikkumise tuvastamise KrMS § 339 lg s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse

korral saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Kohtukolleegium, tutvunud kaitsja

apellatsioonis esitatud väidetega, maakohtu otsusega ning kriminaaltoimiku materjalidega, kaitsja

apellatsioonis nimetatud kriminaalmen rikkumisi maakohtu otsuses ei tuvastanud, seega etlusõiguse kaitsja taotlus kriminaalasja saatmisest maakohtule uueks läbivaatamiseks rahuldamisele ei kuulu.

5.1. Kaitsja väidab, et maakohus jättis tähelepanuta ja hindamata kaitsjapoolseid tõendeid, millele

apellant lubab osundada apellatsioonis. Kohtukolleegium leiab, et esitatud apellatsioonis kaitsja tegelikult ei osunda mitte ühelegi maakohtu poolt uurimata jäänud tõendile. Nähtuvalt süüdistatava

24(30) kaitsja Jaak Siimu poolt maakohtule esitatud kaitseaktist ei olnud kaitsja kaitseakti koostamise ajal

teadlik süüdistusaktis nimetamata mittesüüstava iseloomuga tõenditest, mis omaksid tähendust

tõendamiseseme asjaolude tõendamisel ning mille võtmist kriminaalasja materjalide juurde oleks seetõttu põhjendatud taotleda.

Ka kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuliku uurimise jooksul kaitsja ei ole taotlenud täiendavate tõendite kogumist ja uurimist. Kohtukolleegium leiab seega, et eksitav ja põhjendamatu on kaitsja apellatsioonis toodud väide, et maakohus jättis kaitsjapoolseid tõendeid tähelepanuta.

5.2. Esitatud apellatsioonis kaitsja leiab, et maakohtu otsus on piisavalt põhistamata, kohtu

siseveendumuse kujunemine ei ole kohtuotsuse lugejale jälgitav. Ringkonnakohus osundab selles

osas kohtupraktika muutusele küsimuses, missugustel juhtudel on kohtuotsuses põhjenduse

puudumine käsitatav KrMS § 339 lg 1 p s 7 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise -

rikkumisena. Üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (KrMS § 3051

lg 1) rikkumine - sh

näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või käsitatav -veenvuse korral - kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi

tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised,

mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse -

puudumisena". Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib "põhjenduse" kui terviku, mitte

üksikute "põhjenduste" puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014.

a otsus asjas nr 3-1-1- -14, p-d 699-700). llisele kriminaalmenetlus rikkumisele kaitsja 14 Se õiguse oma apellatsioonis aga ei viita ning neid pole tuvastanud ka ringkonnakohus.

5.3.

Kohtukolleegium leiab, et kaitsja üksnes ei nõustu tõenditele antud maakohtu poolt uuritud

hinnanguga. aga Maakohtu poolt tõendikogumile antud hinnanguga mittenõustumine ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud puudulikult või ühekülgselt.

Riigikohtu otsuses 3-1-1-33-08 p.- -d 1 ja 2

s 8 selgitab Riigikohus järgmist: KrMS § 61 lg sätestavad tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse

tõendamiseseme asjaolud esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p 1 valguses tähendab see eelkõige veendumuse kujundamist küsimuses, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime just süüdistatav. Millised asjaolud ja millele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt KrMS §

312 pst 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Sellega seondub nõue, et kohtu siseveendumuse

kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-85-00 ja nr 3-1-1-47-04 - RT III 2004, 17, 208).

Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on põhjalikult

analüüsinud L. Tšilingirovi tegevust iga temale etteheidetud kuriteoepisoodi kohta erinevate

äriühingute lõikes, nimelt L. Tšilingirovi juhtivat rolli äriühingute OÜ Damianto, OÜ Scanland

Group (uue nimega Baltic Fruit Line), E.E ja OÜ Develop poolt maksukohustuse

vähendamise eesmärgil käi sisendkäibemaksu suurendamises

bedeklaratsioonides alusetult ning jõudis veenva järelduseni, et L. Tšilingirovile esitatud süüdistus on kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud täies süüdistuses esitatud mahus.

6. Et apellatsioonides vaidlustatakse just maakohtu poolne tõendite hindamine, mida käsitab KrMS

§ 61, siis kohtukolleegium osundab, et nimetatud seadusesätte sisu ja mõtet on Riigikohus oma

lahendites korduvalt selgitanud – KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele

aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse

alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse

hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud

25(30)

mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Kohtukolleegium on seisukohal, et vaidlustatud kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle

pinnalt esitatud kohtu põhjendused on loogilised, igakülgsed, objektiivsed ning veenvad, kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav, st maakohus on tõendeid hinnanud nii nagu se , ehk nende kogumis. da nõuab KrMS § 61 sisu ja mõte Kohtukolleegium täiendavalt märgib, et kui ringkonnakohus soovib süüdistatava süüküsimuse osas

sama tõendikogumi pinnalt teha maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, peab ta sellist otsustust eriti põhjalikult motiveerima. Kui maakohus ja ringkonnakohus hindavad tõendeid nii erinevalt, et

ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos õigeks ja

teisel juhul nende samade tõendite alusel süüdi, siis peab ringkonnakohus eriti hoolikalt järgima

tõendite kogumis hindamise põhimõtteid ning obligatoorselt ära näitama ka esimese astme kohtu

poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste

asjaoludega. Esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vigade ära näitamata jätmine tähendab ringkonnakohtu otsuses motiivide puudumist (vt RKKKo nr 3-1-1-16-04; nr 3-1-1-89-06;

3-1-1-85-07; 3-1-1-33- ). Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohtu otsuses indamisel 08 tõendite h

tehtud vead

tuvastatavad. Maakohtu otsus L. Tšilingirovi süüküsimuse ja temale käitumisele antud

juriidilise hinnangu

osas on seaduslik ja põhjendatud.

6.1. Erinevalt maakohtu poolt antud hinnangust, kaitsja palub A.V ütlusi jätta

arvestamata, kuna nad on vastuolus teiste asjas kogutud isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega ning samas palub tunnistada usaldusväärseteks süüdistatava L. Tšilingirovi ütlusi ning neid tõendina

arvesse võtta, kuna L. Tsilingirovi ütlused kriminaalasjas kogutud tõenditega. riimuvad teiste

Kohtukolleegium kaitsja niisuguse seisukohaga ei nõustu ning A.V ütluste osas osundab,

et A.V oli maakohtus ristküsitletud ning nähtuvalt kohtuistungi protokollist kohtuliku

uurimise käigus antud ütluste

keegi menetlusosalistest kordagi ei seadnud tema kohtule

usaldusväärsust kahtluse alla ega taotlenud tema poolt eeluurimisel antud ütluste avaldamist A.V

A.V andi ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks. See tähendab, et s

kogu aeg samasuguseid, ajas muutmatuid, veenvaid,

ennast ja teisi süüdistatavaid süüstavaid ütlusi. (T 11, lk 100-110)

Süüdistatav L. Tšilingirov aga muutis oma ütlusi võrreldes eeluurimisega ristküsitlusel

diametraalselt ning sellises ulatuses, et maakohus on asunud seisukohale, et L. Tšilingirovi ütlusi

tuleb jätta tõendikogumist kõrvale tervikuna. Ebaõige on kaitsja apellatsioonis tehtud viide

Riigikohtu lahendile nr. 3-1-1-1-07, mille kohaselt isiku vastuoluliste ütluste puhul saab kohtus antud ütlusi usaldusväärseks lugeda juhul, kui ütluste andja ise ei suudab usutavalt ja arusaadavalt

selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi. Kohtukolleegium sedastab, et

hilisemas praktikas on kohtud kaitsja poolt viidatud seisukohast irdunud ning osundab Riigikohtu

lahendile asjas nr. 3-1-1-87-11, millest tuleneb, et

KrMS § 289 lg 1 kohaselt võib kohus

tõendiallika usaldusväärsuse kontrollimiseks muu hulgas ristküsitlemise käigus kohtumenetluse

poole taotlusel määrata tunnistaja või kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Taoline kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel saab siiski teenida eranditult

vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Avaldades tunnistaja

kohtueelses menetluses antud ütlusi KrMS § 289 lg 1 alusel, ei tule kohtul lahendada küsimust, milliseid sama tunnistaja vastuolulistest ütlustest (erinevatest tõenditest) teineteisele eelistada, vaid otsustada, kas sellist tunnistajat saab tõendiallikana usaldada. Eitava vastuse korral tuleb konkreetne tunnistaja tõendikogumist tervikuna välja jätta.

KrM -286 S § 293 kohaselt süüdistatava ülekuulamisel kohtus juhindutakse KrMS § 2 ja §-dest 288- 2891, seega nimetatud seisukoht on kohaldatav ka süüdistatava ristküsitluse osas.

26(30) Vajab siiski märkimist, et ka nimetatud seisukohta on Riigikohus hilisemas praktikas muutnud osas,

mis puudutab tervikuna. Nimelt leidis Riigikohus, et kui osa ütluste jätmist tõendikogumist kõrvale isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega

ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud (vt RKKKo 3-1-1-

131-13, p 12). Seejuures peab kohus veenvalt põhjendama, missugused on need konkreetsed

asjaolud, mis võimaldavad isiku ütlusi tõendina osaliselt arvestada. Viidatud lahendist ei tulene

mitte kohtu kohustus, vaid võimalus tunnistada osa ütlustest usaldusväärseks ja olenevalt kriminaalasja eripärast kasutada neid tõendina. (RKKKo 3-1-1-25-15).

Käesolevas kriminaalasjas maakohus on õigele seisukohale, et süüdistatav ei osanud kohtus asunud

anda ütluste muutmise kohta mõistetavat selgitust. Väärib märkimist, et eeluurimisel, kuigi L.

Tšilingirov ennast süüdi ei tunnistanud, andis ta sisuliselt ennast süüstavaid ütlusi,

formaalselt

kohtulikul uurimisel muutis tema oma ütlusi sellises mahus, et maakohtul ei olnudki vajadust

süüdistatava ütlusi hinnata eesmärgiga selekteerida ning teiste tõenditega

nendes ajas muutmatut

riimuvat osa. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et eluliselt pole usutav, et üksnes kaitsja

soovitusel eeluurimisel andis T. Tšilingirov pähe õpitud tõele mittevastavaid ütlusi väga mahuka kahtlustuse kohta, lootes endale kergemaid menetluslike tagajärgi.

6.2. Kohtukolleegium märgib, et kuigi kaitsja vaidlustab eraldi kaassüüdistatava maakohtu poolt A.V

ütlustele antud hinnangut, põhjendades oma seiskohta ajasaoluga, et süüdimõistva

kohtuotsuse tegemisel pole lubatav eelistada ühe süüdistatava süüstavaid ütlusi teise süüdistatava

õigustavatele ütlustele, pole A.V ütlused kaugeltki ainuke L. Tš rovit süüstav tõend. ilingi

Väärib märkimist, et kaitsja rõhutab A.V olulist teopanust maksudeklaratsioonides

valeandmete esitamises, kuid jätab üldse tähelepanuta maakohtu põhjendusi ja järeldusi L.

Tšilingirovi teopanuse osas, deklaratiivselt avaldades, et maakohus pole L. Tšilingirovi teopanust

piisavalt põhistanud. Kohtukolleegium sellise seisukohaga ei nõustu ning juhib tähelepanu

maakohtu poolt põhjalikult analüüsitud jälitustoimingute protokollidele. Maakohus, tutvunud

jälitustegevusega kogutud tõenditega, mille lubatavust ega sisu kaitsja vaidlustanud ei ole, asus

õigustatud seisukohal jälitustoimingutega kogutud tõendid riimuvad M. Ljahhovetskaja, S. e, et

Kanguri, H.T ja O. Gurini kohtus antud ütlustega, et OÜ tegevust juhtisid A.V ja L.

Tšilingirov. A.V sisuliselt tegevust juhtis L. Tš omakorda kinnitas, et ilingirov.

Sarnaselt maakohtuga kohtukolleegium leiab, et nimetatud protokollidest , et

üheselt nähtub

L. A.V tegevust Tšilingirov koordineeris , kuna paljudes kõnedes L. Tšilingirov pärib A.V-lt

aru, suunab tema tegevusi, noomib jne., A.V oma oiminguteks korda küsib enda t L. Tšilingirovilt luba.

Nii, näiteks maakohtu poolt viidatud 15.02.2015 toimunud kõnest nähtub, et kell 15.04 helistab A.V L. Tšilingirovile ja küsib luba raha võtmiseks ja Olegile Ženja kaudu võla maksmiseks,

muuhulgas ka maksude maksmiseks. L. Tšilingirovi küsimusele palju raha kokku vaja, vastab A.V

– 345. Selle peale vastab L. Tsilingirov, et võib küll ära maksta. A.V küsib üle, kas

võib maksta ikka kogu summa ning saab jaatava vastuse. Järgnevalt pä

rib L. Tsilingirov A.V-lt aru, kuidas ta kavatseb lahendada olukord raamatupidajaga ja dokumendiga. I. Morozv pakub välja, et raamatupidaja helistab Sašale ning küsib, mis oleks olukorra lahendamiseks parim

variant. ( ). 16.02.2015 kell 21.17 helistab L.

jälitusprotokolli tl 10 jälitusprotokolli köide 8 ,

Tsilingirov A.V-le ja noomib viimast

, kuidas võis märkamata jääda, et lepingus seisab

summa 500, mis ei tee lepingut nii „magusaks“. A.V õigustab ennast. L. Tšilingorov pakub

leping ennetähtaegselt lõpetada. A.V vaidleb vastu, mille peale L. Tšilingirov vastab, et ei ole midagi võimatut, kui seda tahta. L. Tšilingirov lubab probleemi peale mõelda ning konsulteerida

ühe tuttavaga (tl 31). 20.02.2012 kell 10.32 helistab L. T ilingirov A.V-le ja teatab, et tuleb š

raha eest. (tl 54). kommide

27(30)

Kohtukolleegium juhib tähelepanu veel ühele kõnele, mis toimus 29.02.2012. Kell 19.00 helistab A.V Lenur Tšilingirovile ning küsib, kas firma, mis maksab 450 ning millest L. Tšilingirov

rääki on hea. L. Tšilingirov vastab jaatavalt. A.V pakub välja see firma võrdsetes osades s,

kolme peale osta (tema, L. Tšilingirov ja kõnes nimetamata kolmas isik, tegelikult ). L. ON

Tšilingirov vastab, et firma tegeles sega. A.V pakub välja, et teevad ümber

hoopis ehitu

kullaostu firmaks. L. Tšilingirov küsib, mis firma asemele see uus firma tuleks. A.V lubab tagasi helistada. (T. 8 lk 127).

Väärib tähelepanu, et A.V ei olnud koos L. Tšilingiroviga üheski süüdis

tuses nimetatud

firmas juhatuse liikmeks, kuid ometi arutasid nad võrdsetes osades firma omandamist, mis viitab

nende vähemalt võrdsele positsioonile ka olemasolevates süüdistuses nimetatud äriühingutes,

tegelikult nähtub A.V ja L. Tšilingirovi vahel toimunud kõnedest aga viimase juhtiv roll

nendes firmades. Samas riimub nimetatud kõnest saadud teabe A.V kohtulikul uurimisel

antud ütlustega, et Fenelex OÜ asukohaga Gonsiori 12 oli tema,

L.

Tšilingirovi ja poolt ühiselt ON avatav pandimaja.

19.03.2012 kell 21.11 helistab L. Tsilingirov A.V-le ja palub veel kord kontrollida

raamatupidamisdokumente, nimelt hoiatab, et tegemist on noore raamatupidajaga, kes võib vigu teha, palub kõigil üle kontrollida ning vigade ilmnemisel anda tagasi ümbertegemiseks (T 9 lk 348) 20.03.2012 kell 14.56 helistab A.V L. Tsilingirovile ja räägib 100 kuni 150 tuhandest, mille peale Tsilingirov ei ole rahul, et telefoni teel räägitakse (t 9 lk 358). 27.03.2012 kell 10.21 helistab

A.V

kleepsude eest, mida tuuakse kohe ja mille eest ta L. Tsilingirovile ja küsib kiiresti raha

tahab maksta ilma käibemaksuta sularahas. Tšilingirov lubab L. raha tuua (T 9 tl 483). Samuti

28.03.2012 kell 19.21 helistab A.V L. Tšilingirovile ja küsib raha kolmandale isikule üleandmiseks.(T 9 lk 543).

Nimetatud kõne nähtub üheselt, et äriühingu vahendid asuvad L. Tšilingirovi käes, dest te rahalised

mis veelkord sai kinnituse ka l (II k, tl 151-157, s/a p 14.48), Lenur Tšilingirovi isiku läbivaatuse

mille gus muuhu käi lgas on ära võetud: Tšilingirovi jope taskust muuhulgas SEB pangakaart Visa 4277… 4324 E.E nimele Kristina Fjodorova (p 4); SEB pangakaart Visa 4277…6287 T.T

nimele H.T (p 5), Swedbank pangakaart MasterCard 5473…4763 E.E nimele Kristina Fjodorova (p 6), Swedbank pangakaart MasterCard 5473…2769 Damianto nimele

Ljahhovetskaja (p 9), SEB pangakaart VISA business 4277…5878 Damianto nimele Ljahhovetskaja (p 10), Swedbank pangakaart VISA elektron 4797…1636 T.T nimele H.T

(p 12); Lenur Tšilingirovi elukohas läbiotsimisel aadressil XXXXXX XXX X- Tallinnas XX (II k, tl 158-165, s/a p 14.48), muuhulgas leiti elutoa aknalaualt SEB pangakaart VISA 4277…1594

Scanland Group nimele Oleg Gurin, Krediidipanga kaart Maest

ro 6765…3556 Damianto OÜ

nimele M. Ljahhovetskaja, Swedpanga PIN- M. Ljahhovetskaja nimele, konto koodi leht, väljastatud 5473720000562769, samuti T.T ja E.E dokumendid. 27.03.2012 kell 10.52 helistatakse A.V-le Maksuametist, kutsutakse välja, koheselt pärast seda

teatab A.V sellest -le ja L. Tsilingirovile ning palub raamatupidajal dokumendid ette ON valmistada (tl 488-498 k9).

Kohtukolleegium leiab kokkuvõt jälitustegevusega saadud ülalviidatud tõendid riimuvad valt, et

üheselt A.V ristküsitlusel antud ütlustega, et Tšilingirovi korraldusel, tema tegutses L.

saades selle eest L. Tšilingirovilt palka 2000 € kuus. Sularaha, mis ta pangautomaadist välja võttis läks L. Tšilingirovi kätte.

6.3. Kohtukolleegium on seisukohal, et põhjendamatu on kaitsja apellatsioonis toodud seisukoht, et

teiste süüdistuse saanud osaühingute juhatuse liikmete ütlused ei kinnita, et L.

ja tunnistajate

Tšilingirov oleks andnud kaastäideviimise kvaliteedile vastava teopanuse ühise teoplaani

realiseerimisse seonduvalt KarS § 3981

lg 2 objektiivse koosseisu tunnustega. Kaassüüdistavate (v.a. A.V) ja tunnistajate ütluste analüüsist tehtud kaitsja järelduseks on, et ei ole tuvastatav,

et L. Tšilingirov süüdistuses toodud osaühingute oleks juhatuse liikmetega ja raamatupidajatest

28(30)

tunnistajatega kasvõi põgusalt suhelnud maksudeklaratsioonides deklareerimisele kuuluvate andmete või deklaratsioonide esitamise teemal.

Oma argumendi kaitseks kaitsja viitab kaassüüdistatavate üksikutele nende ütluste

ja tunnistajate kontekstist väljarebitud vastustele, mis mingil juhul ei lükka ümber süüdistuse verisooni toimunust

ega maakohtu järeldusi L. Tšilingirovi rollist toimepandud kuriteos ning sellele antud juriidilisest hinnangust. Kohtukolleegium osundab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et L. Tšilingirovi kaalukas teopanus

valeandmete esitamisse OÜ Damianto, OÜ Scanland Group (uue nimega Baltic Fruit Line), E.E

ja T.T selles, et ta omas kontrolli nimetatud äriühingute

poolt seisnes

majandustegevuse (sh leiti tema valduses äriühingute dokumente) ja rahade liikumise üle (sh olid tema valduses äriühingute pangakaardid ja ta teostas ise või A.V kaudu sularaha väljavõtteid

pangaautomaadist). ingirovi osapanust sellega, et viimane Maakohus ei olegi põhjendanud L. Tšil

vahetult korraldas valeandmetega deklaratsioonide esitamist Maksuametile. Maakohus on asunud

õigele seisukohale, et sellega tegeles A.V, raamatupidajatega vahetult suhtles samuti A.V .

Esitatud apellatsioonis kaitsja jättis tähelepanuta kaassüüdistatavate ütluste osa, milles nad

kirjeldavad L. Tšilingirovi rolli äriühingute tegevuses. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks selles

osas maakohtu otsuse osas maakohtu jendusi

s toodud kaassüüdistatavate ütlusi ja nende põh

taasesitada, kuid osundab, et kõik kaassüüdistatavad on osundanud L. Tšilingirovile, kui isikule,

kelle korraldusi nad pidid täitma. Osadele neist maksis palka sularahas samuti isiklikult L.

Tšilingirov. M. Ljahhovetskajat ja H.T instrueeris isiklikult L. Tšilingirov, mida rääkida

maksuametis, kusjuures nendel de tegevusest ega maksude maksmisest. polnud üldse teadmisi firma

Teistel k (v.a. A.V ) samuti aassüüdistatavatel puudus teadmine, millega täpselt äriühingud tegelevad.

Hinnates eelpool nimetatud isikulisi ja dokumentaalseid tõendeid, millest üheselt tuleneb L.

Tšilingirovi juhtiv roll süüdistuses toodud äriühingutes , et äriühingute kogumis asjaoluga arvetel

olevat

raha võttis pangaautomaatidest välja L. Tšilingirov isiklikult või A.V vahendusel

(kahel korral ka H.T vahendusel), A.V ütluste kohaselt jäi kogu raha L. Tšilingirovi

kätte (v.a. sularaha „palkade“ maksmiseks) tuleb asuda ainuvõimalikule seisukohale, et L.

Tšilingirov oli teadlik riigile käibemaksuna laekumata jäänud vahendite arvelt , et tema rikastub , mis on tegelikult olnudki nende äriühingute nn ärimudeliks. Maakohus on seega õigesti järeldanud, et L.

Tšilingirovile esitatud süüdistus on kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud täies mahus, seega kaitsja apellatsioonis toodud põhitaotlus L. Tšilingirovi õigeksmõistmiseks KarS § 3891 lg 2 (käesoleval ajal kehtiva KarS § 3891 rahuldamisele ei kuulu. lg 1) järgi

7. Süüdistatavale karistust mõistes asus maakohus seisukohale, et süüdistatavat KarS § 389

leb tu 1 lg 2 (käesoleval ajal kehtiva KarS § 3891

lg 1) karistada vangistusega, kuid seda sanktsiooni järgi

alammäära ja keskmäära vahelises suuruses üüdistatav tuleb mõista karistuseks reaalne

, sest s ale

vangistus. Kohtukolleegium sellise maakohtu

järeldusega ei nõustu ning leiab, et maakohus

kohaldas karistuse mõistmisel ebaõigesti materiaalõiguse norme, mistõttu saadab prokuröri

apellatsiooni osaline edu ning maakohtu otsus kuulub tühistamisele süüdistatavale karistuse mõistmise osas.

Kohtukolleegium juhib tähelepanu, et karistusest tingimisi vabastamise näol pole tegemist eraldi

karistusliigi, vaid ühe võimaliku karistuse individualiseerimise viisiga. Samas põhikaristus peab

vastama kindlatele kriteeriumidele, millele asjakohaselt viitas oma otsuses ka maakohus ise, kuid

tegi osundatud seisukohast vale lõppjärelduse. ohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb K

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellest tulenevalt ei sõltu karistuse määr asjaolust, kas karistus jäetakse tingimisi kohaldamata või kuulub

29(30) reaalsele täitmisele.

Maakohus sisuliselt tuvastas õigesti, et tulenevalt L. Tšilingirovi rollist kuriteo toimepanemisel,

tema süü on suur. askendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud,

Karistust r puhtsüdamlikku kahetsust ei ole Lenur Tšilingirov avaldanud. Kohtukolleegium leiab, et nimetatud asjaoludest tulenevalt tuleb karistada L. Tšilingirovit vangistusega KarS § 3891 lg 2 (käesoleval ajal

kehtiva KarS § 3891

lg 1) sanktsiooni keskmises määras. Nimetatud sanktsiooni ülemmäär on jätkuvalt 5 aastat vangistust, seega L. Tšilingirovile tuleb mõista vangistus KarS § 3891 lg 2 (käesoleval ajal kehtiva KarS § 3891 lg 1) järgi 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

tuleb arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.-30.03.2012, so kaks päeva

seega kandmisele kuulub vangistus 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva. KarS § 65 lg 2 kohaselt tuleb

suurendada mõistetud karistust 01.06.2011 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa, s.o. 1 aasta ja 6 kuu võrra ning mõista liitkaristuseks Lenur Tšilingirovile vangistus 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva.

Maakohus asus seisukohale, et mõistes L. Tšilingirovile karistuseks reaalse vangistuse õimalik , on v lisakaristus jätta kohaldamata, kuna käesoleval juhul põhikaristuse mõistmine on piisav vahend, mis

mõjutab L. Tšilingirovit käituma edaspidi seaduskuulekalt. Esitatud apellatsioonis prokurör on

asjakohaselt viidanud kohtupraktikale, mille kohaselt aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla

ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Sarnaselt maakohtuga ka ringkonnakohtul puuduvad alused asuda

seisukohale, et peale veel pikema reaalse karistuse ärakandmist on L. Tšilingirov ühiskonnale

jätkuvalt ohtlik ning talle mõistetud põhikaristus pole piisav eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks. L. Tšilingirov pole varem karistatud kuritegude eest, mille puhul oleks võimalik

olnud kohald ahuldamata ada ka lisakaristust. Ülaltoodud tulenevalt jätab kohtukolleegium r

prokuröri apellatsiooni osas, milles taotletakse kohaldada süüdistatava suhtes ka lisakaristus ning

KarS § 49 alusel keelata L.Tšilingirovil äriühingus juhatuse liige, nõukogu liige olla , prokurist kahe aasta ja kuue kuu jooksul.

8. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Lenur Tšilingirov’i

kaitsja vandeadvokaat Jaak Siim taotles apellatsioonimenetluses süüdistataval menetluskuluna tekkinud kaitsjatasu hüvitamist kokku summas 1276,60 eurot. Kohtukolleegium leiab, et arvestades

käesoleva asja mahtu ning analüüsimist vajavate episoodide arvu, kaitsja taotlus kuulub

rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 1,2 sätestavad, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend või apellatsiooni esitajaks on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.

Käesolevas asjas üheks apellatsiooni esitajaks on prokuratuur. Samuti kohtukolleegium teeb käesolevas asjas otsuse juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4 ehk tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja

teeb uue otsuse, seega kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik ning L. Tšilingirovi apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kuuluvad hüvitamisele L. Tšilingirovile.

9. Lähtuvalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; § 338 p 2; § 340, ringkonnakohus

tühistab otsuse Lenur Tšilingirovi KarS § 389 Harju Maakohtu 03.09.2015 le 1 lg 2 (käesoleval ajal

kehtiva KarS § 3891

lg 1)

akandmisele kuuluva vangistuse osas.

järgi karistuse mõistmise ja är Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega mõistab Lenur Tšilingirovile karistuseks KarS § 3891 lg 2 (käesoleval ajal kehtiva KarS § 3891

lg 1) , seega järgi 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust

KarS § 65 lg 2 kohaselt ärakandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28

(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse

muutmata. Ringkonnakohus rahuldab prokuröri apellatsiooni jätab kai

osaliselt ning tsja apellatsiooni rahuldamata.

30(30)

/allkirjastatud digitaalselt/