1-15-9983/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2016 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-15-9983 (kohtueelses menetluses nr 14284000241) riik U.B O.U versus ja Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetlus

es Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Kätlin Omel Prokurör Triin Tumala Süüdistatav

U.B

(isikukood XXX; elukoht xxxxx x-x xxxxxxxxx; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi Süüdistatav

O.U (isikukood XXX; elukoht xxxxx xx x-

x xxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi

RESOLUTSIO

ON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused s s ja karistamises üü

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada U.B di (KarS)

süü karistusseadustiku § 199 lg 2 p 4, 7 ja järgi ja mõista talle karistusena vangistus kuud; KarS § 69 alusel asendada mõistetud U.B-le vangistus 6 kuud 28. üldkasuliku tööga tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks november 2016 U.B

75 lg-s ; üldkasuliku töö tegemisel allutada KarS §

1 sätestatud

käitumis tühistada kontrollile alalise elukohaga xxxxx x-x xxxxxxxxxxx ; U.B-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

1.2 tunnistada O.U di KarS karistusena

süü § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle vangistus 4

73 lg 1 ja lg 3 kuud; KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata O.U-le katseaeg 1 tust 4 kuud aasta ning mõistetud vangis e O.U ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; O.U-le i pöörata täitmisele, kui tühistada t datud elukohast lahkumise keeld. õkendina kohal Muud otsustused

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 rahuldada I.N solidaarselt U.B-lt ja O.U-lt

täielikult tsiviilhagi ning välja mõista

400 eurot I.N kasuks;

2.1.2 rahuldada A.K 325,12 eurot A.K

täielikult tsiviilhagi ning välja mõista O.U-lt kasuks;

2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 U.B-lt sundraha 645 eurot

48 eurot ja muu

, riigi õigusabi tasu

kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud

695,70 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2016 veebruarikuust igakuise a menetluskulu osa 57,98 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu s kuupäev; 25-

2.2.2 O.U-lt sundraha 645 eurot

48 eurot ja muu kriminaalmenetluse

, riigi õigusabi tasu kulu 2,70 eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 695,70 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2016 a veebruarikuust igakuise menetluskulu osa 57,98 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25 s kuupäev - ;

2.3 kohtuotsuse jõustumisel jätta DVD plaat Uku keskuse turvakaamera videosalvestus 10 failiga kriminaalasja juurde. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile;

3.5 tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel - ;

3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaid -de 383 lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – 392);

3.7 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 § 250) Tartu Maak - ohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) U.B-le mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi , 8 vangistus 6 kuud. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetud karistus 6 kuud vangistust üldkasuliku tööga 180 tundi, määrates tähtajaks 10 kuud. 2) O.U-le karistuseks KarS

mõistetavaks § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi KarS § vangistus 4 kuud.

73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui O.U ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uusi tahtlikke kuritegusid.

U.B on leppemenetluses selles, et tema, olles isik, kes on süüstatud kokku varem toime pannud varavastase kuriteo, taas grupis koos O.U-ga võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ajavahemikul 01.09.2014 kuni 17.10.2014 sissetungimise teel asuvasse eramusse I.Nle kuuluva xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xx xx

eestiaegse kummuti väärtusega 400 eurot, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanule varalist kahju summas 400 eurot.

U.B

199 lg 2 p 4, 7, 8 isikuna, kes on tegu on talle kvalifitseeritud KarS § järgi

varem toime pannud varavastase kuriteo, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, isikute grupis.

O.U on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 30.08.2014.a ajavahemikul kella 13.30 kuni 14.00 Viljandi linnas

Ilmarise 1 asuva Viljandi bussijaama ootesaali pingilt A.Kle kuuluva beeži värvi reisikoti väärtusega 30,00 eurot, milles olid digifotoaparaat Pentax Optio S55, seerianumbriga

9070003, väärtusega 239,67 eurot, musta värvi fotoaparaadi Pentax vutlar väärtusega 35.15 eurot, musta värvi taskulamp Duracell väärtusega 10,00 eurot, 1 paar helepruuni värvi meeste Suva sokid väärtusega 3,00 eurot, hügeenivahendid koguväärtusega 10,00 eurot, 1 pudel 1,5 l kvaliteetvahuveini Martini Asti väärtusega 19,80 eurot, ravim Nitromint väärtusega 7,50 eurot, A.Kle kuuluvad riideesemed koguväärtusega 30,00 eurot ja nahkkaantega raamatu väärtusega

15,00 eurot. Kokku tekitas O.U oma tahtliku tegevusega kannatanule varalist kahju 400,12 eurot.

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo, taas grupis koos U.B-ga võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ajavahemikul

01.09.2014 kuni 17.10.2014 sissetungimise teel xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xx xx asuvasse eramusse I.Nle kuuluva eestiaegse kummuti väärtusega 400 eurot. O.U tekitas oma tahtliku tegevusega kannatanule varalist kahju kokku summas 400 eurot.

O.U , 8 isikuna, kes on tegu on talle kvalifitseeritud KarS § § 199 lg 2 p 4, 7 järgi

varem toime pannud varavastase kuriteo, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, isikute grupis.

2.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega.

Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus tuvastas eseme asjaolud on selged ning kriminaalasja menetlemisel, et tõendamis süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

Tsiviilhagi otsustamine

Tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS ( ) § 1043 alusel.

Kannatanud on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagid. Tsiviilhagid

310 lg on põhjendatud ja tuleb KrMS §

1 alusel täielikult rahuldada.

3. Kriminaalmenetluse kulud

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

KrMS § 175 lg

4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määra

1 p tud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. § 4 lg 3 p Vastavalt

-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses.

Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on kinnitatud (edaspidi ). Korras koos kord

on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord.

Süüdistatava U.B kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot.

Süüdistatava O.U kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 5,40 eurot. –

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtu -le 1 otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku.

Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista U.B-lt riigieelarve tuludesse kriminaalmenetluse kuludena sundraha 645 eurot

48 eurot ja postikulud , õigusabi tasu 2,70 eurot.

Kriminaalmenetlus O.U-lt

riigieelarve e kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista tuludesse kriminaalmenetluse kuludena sundraha 645 eurot, õigusabi tasu 48 eurot ja postikulud 2,70 eurot.

Vastavalt KrMS § 189 lg le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib v - aidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS § – -de 383 392).

4.

Muud põhjendused

Süüdistatavatele tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

Kriminaalasja juures olevad asitõend DVD plaat tuleb KrMS § 126 lg p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rah menetluse alise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaal kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik