3-14-51914/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51914

Haldusasi

XO Metal OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.07.2014

otsuse nr 12.2-3/024944-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XO Metal OÜ, volitatud esindaja Meelis

Krautmann

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Meelis Rohtlaan

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. detsembri 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XO Metal OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

4. jaanuar 2016. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta XO Metal OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.

detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-14-51914 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.02.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-14-51914

2(8)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XO

Metal

OÜ

esitas

08.07.2014

Maksu-

ja

Tolliametile

(MTA)

käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse, märkides oma tegevusalaks ehitusmetalli

jae- ja hulgimüügi.

2. MTA jättis 30.07.2014 otsusega nr 12.2-3/024944-2 käibemaksuseaduse (KMS) § 20 lg

41 alusel XO Metal OÜ avalduse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud,

et XO Metal OÜ tegeleb või hakkab tegelema ettevõtlusega. Maksuhaldurile esitatud arvete

kohaselt on äriühing väidetavalt metalli ostnud MeVa Group OÜ-lt ja müünud OÜ-le ALPO

Group. Tuginedes OÜ ALPO Group juhatuse liikme antud selgitustele XO Metal OÜ-ga

tehingute tegeliku mittetoimumise kohta ning annulleeritud arvetele, oli maksuhaldur

seisukohal, et reaalselt XO Metal OÜ poolt metalli müüki ei ole toimunud. MeVa Group OÜ

on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud, mistõttu ei ole usutav XO Metal OÜ väide,

et ta on ostnud metalli ja hakkab edaspidi ostma metalli nimetatud äriühingult. Kuna

tõendamata on ka metalli müük OÜ-le ALPO Group, siis ei ole XO Metal OÜ Eestis

ettevõtlusega tegelemine kinnitust leidnud. Osapoolte vahel on tegemist näiliste tehingutega

ning ostu- ja müügiarved on koostatud eesmärgiga näidata XO Metal OÜ Eestis ettevõtlusega

tegelemist selleks, et saada käibemaksukohustuslaste registrisse. Ainuüksi raha tasumine ning

raha laekumine arveldusarvele ei tõenda ettevõtluse tegelikku olemasolu ega ole piisav tõend

ettevõtluse tõendamiseks. Üksnes arvete ja nende tasumist tõendavate dokumentide

(arvelduskonto väljavõte) olemasolu ei anna automaatselt alust järelduseks, et tehingud on

tegelikkuses dokumentidel näidatud poolte vahel toimunud.

3. XO Metal OÜ esitas 29.08.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 30.07.2014

otsuse nr 12.2-3/024944-2 tühistamiseks. Kaebaja peamised väited olid järgmised.

Kaebajal tekkis KMS § 19 lg 1 ja § 20 lg 1 alusel kohustus enda registreerimiseks

maksukohustuslasena, sest tema käive ületas 16 000 eurot.

Maksuhaldur andis ettevõtlusega tegelemise hindamisel põhjendamatult suure kaalu OÜ

ALPO Group juhatuse liikme AP seletusele ning jättis arvestamata kaebaja esitatud ostu- ja

müügiarved ning pangakonto väljavõtted. Kaebaja on OÜ-le ALPO Group arvetel märgitud

kauba müünud ja nimetatud äriühing on kaebajale pangaülekandega tasunud. AP seletused ei

ole usaldusväärsed, sest isik ei valda eesti keelt, kuid protokoll on koostatud eesti keeles ja

protokollist nähtuvalt ei ole seletuse andmise juures viibinud tõlki. AP seletuse kohaselt ta

annulleerib ostuarved, kuid ostja ei saa ostuarveid tühistada. Ainult müüja saab seaduses

sätestatud juhtudel esitada müügiarve kohta kreeditarve.

MeVa Group OÜ oli tehingute tegemise ajal käibemaksukohustuslane ja äriühingu hilisem

käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine ei oma tähtsust.

Kaebaja ostis ja müüs edasi metalli ning see on ettevõtlus KMS § 2 lg 2 mõttes. Nimetatud

kauba müügist tekib käive vastavalt KMS § 4 lg 1 p-le 1 ja kauba maksustatavale väärtusele

tuleb lisada käibemaks vastavalt KMS § 15 lg-le 1. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks

kaebaja tegevust ei saa lugeda ettevõtluseks.

Kaebaja maksuvõlg ei saa olla käibemaksukohustuslaste registrisse kandmisest keeldumise

alus. Maksuhalduril on kohustus maksuvõlg sisse nõuda.

3-14-51914

3(8)

Maksuhalduri väide, et kaebaja hakkab käibemaksukohustuslase numbrit kuritarvitama, on

oletuslik ja paljasõnaline. Vaidlustatud otsuse tegemisel ei ole arvestatud Euroopa Kohtu

seisukohtadega asjas C-527/11 (p-d 30 ja 34).

4. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.

Maksuhalduri põhiseisukohad olid järgmised.

Maksuhaldur andis kooskõlas KMS § 20 lg-ga 41 kaebajale enne otsuse langetamist võimaluse

esitada tõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta ning kogus ka oma algatusel tõendeid kaebaja

tehingupartnerite ettevõtlusega tegelemise kohta. Kogutud tõendid ei kinnitanud, et kaebaja

tegeleb või hakkab tegelema ettevõtlusega. Ainuüksi ostu- ja müügiarvete olemasolu ning

raha liikumine ei tõenda ettevõtlusega tegelemist (kauba reaalset ostu ja müüki).

Maksuhaldur ei tuginenud üksnes OÜ ALPO Group juhatuse liikme seletusele, kuid AP

seletus kinnitas maksuhalduri kahtlust, et kaebaja ei ole reaalselt OÜ-le ALPO Group kaupa

müünud. Vastustaja nõustub kaebajaga, et ostja ei saa ostuarveid tühistada. AP selline väide

kinnitab, et ta ei ole reaalse ettevõtlusega kokku puutunud, sh kaebajalt metalli ostnud, kuna ei

tunne ettevõtlusega seonduvaid mõisteid ja põhimõtteid. AP seletus annab alust kahtluseks, et

OÜ ALPO Group on variäriühing, kelle nimel väljastatakse vaid arveid ning kaup poolte

vahel reaalselt ei liikunud. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 47 lg 2 kohaselt kaasab

maksumenetlusse tõlgi menetlusosaline, menetlusosalise taotlusel maksuhaldur või

menetlusosalise taotluseta maksuhaldur, kui ta peab seda vajalikuks. OÜ ALPO Group

juhatuse liige tõlki ise ei kaasanud ega taotlenud seda ka maksuhaldurilt ning maksuhaldur ei

pidanud samuti tõlgi kaasamist vajalikuks. AP on allkirjaga kinnitanud protokolli õigsust.

Kaebaja juhatuse liige selgitas maksuhaldurile, et tehingute tegemiseks võeti teise poolega

ühendust tavaliselt e-kirja teel, kuid maksuhaldurile ei ole esitatud ühtki e-kirja ega muid

dokumente, nt äriplaani või rendi-, hanke-, tarne-, töö- vms lepinguid, mis kinnitaks kaebaja

juhatuse liikme ütlusi tehingute toimumise kohta.

Vaidlustatud otsuses on ekslikult märgitud, et MeVa Group OÜ, kellelt kaebaja väidetavalt

metalli ostis, oli tehingute tegemise ajal käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud.

Nimetatud äriühing kustutati registrist 31.07.2014 ettevõtlusega tegelemise tõendamatuse

tõttu, kuid vastav otsus tehti 30.07.2014. Seega oli maksuhaldurile vaidlustatud otsuse

tegemise ajal teada, et MeVa Group OÜ ei tegelenud ettevõtlusega.

Ettevõtlusega tegelemise üheks kriteeriumiks on Euroopa Liidu nõukogu direktiivi

2006/112/EÜ art 9 kohaselt tegutsemine kestva tulu saamise eesmärgil, mis antud juhul oli

tõendamata. Kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega asjades nr 3-3-1-62-00 ja 3-3-1-74-04 tuleb

käibemaksukohustuslasena registreerimisel ettevõtlusega tegelemist hinnata konkreetse isiku

tegevuse iseloomust ja asja eripärast lähtuvalt ning seetõttu ei saa õigusaktides või

kohtupraktikas anda üksikasjalikke ettekirjutusi, mida lugeda ettevõtlusega tegelemiseks.

Maksuhaldur tuvastas, et kaebaja väidetavad tehingupartnerid ei tegelenud 2014. a juulis

ettevõtlusega, seega ei saa ka kaebaja ettevõtlusega tegelemist lugeda tõendatuks. Kaebaja

juhatuse liikme suulist seletust ei saa lugeda usaldusväärseks, sest see on paljasõnaline.

KMS § 20 lg 41 kohaselt peab ettevõtlusega tegelemist tõendama eelkõige kaebaja.

Maksuhalduri uurimiskohustus on väiksem kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja

maksusumma määramisel. Maksuhalduril on tõendite nõudmisel ja nende piisavuse

hindamisel ulatuslik kaalutlusruum. Ettevõtlusega tegelemine peab olema kontrollitav ja

eluliselt usutav.

3-14-51914

4(8)

Ettevõtlusega tegelemise kontrolli eesmärk on välistada käibemaksukohustuslaste registrist

isikud, kes ettevõtlusega ei tegele, sest selliste isikute puhul võib registreerimise tegelik

eesmärk olla käibemaksupettuste toimepanemine või selles osalemine. Maksuhaldur peab

pidama registrit selliselt, et see oleks usaldusväärne (3-3-1-29-03, C-527/11).

Kaebaja maksuvõlg ei oma ettevõtlusega tegelemise hindamisel otsest tähendust, kuid annab

teavet juhatuse liikme maksekäitumise kohta.

5. Tallinna Halduskohus jättis 22.12.2014 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

Maksuhaldur on uurimiskohustust piisaval määral täitnud. Käibemaksukohustuslaste

registrisse kandmist puudutavas kohtupraktikas on järjekindlalt leitud, et ettevõtlusega

tegelemist peab tõendama eelkõige registreerimist taotlev isik ise ning maksuhalduri

uurimiskohustus selles menetluses on väiksem kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel

või maksusumma määramisel (vt nt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-13-55, Tallinna

Ringkonnakohtu otsused asjades nr 3-11-3026, 3-10-2657 ja 3-09-3124 ning Tartu

Halduskohtu otsus asjas nr 3-14-287).

Maksuhaldur on õigesti leidnud, et kaebaja ettevõtlusega tegelemine ei ole tõendatud.

Olukorras, kus äriühing, kellelt kaebaja väidetavalt metalli ostis, on ettevõtlusega

tegelemisega tõendamatuse tõttu käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud ning selle

äriühingu juhatuse liige, kellele kaebaja väidetavalt metalli edasi müüs, eitab selgesõnaliselt

tehingute toimumist, ei ole eluliselt usutav, et tehingud toimusid kaebaja väidetud viisil.

Pelgalt arvete esitamine ning raha liikumine ei tõenda kauba reaalset ostu ja müüki arvetel

märgitud poolte vahel ning seda ei saa lugeda ettevõtluseks KMS mõttes.

Maksuhaldur ei ole vaidlustatud otsuses tuginenud üksnes OÜ ALPO Grupp juhatuse liikme

selgitusele. AP sõnaselge väide, et ta ei ole kaebajalt 2014. a juulis mingit metalli ostnud ega

seda edasi müünud, seab aga tõsise kahtluse alla kaebaja esitatud väidete ja tõendite

usaldusväärsuse. AP seletust ei ole põhjust pidada ebausaldusväärseks põhjusel, et see on

antud eesti keeles ja seletuse andmise juures ei viibinud tõlki. AP-le on seletuse protokolli

kohaselt tutvustatud MKS-s sätestatud õigusi ja kohustusi, seega eeldatavalt ka MKS § 47 lg-t

2, mis näeb ette õiguse taotleda tõlgi kaasamist. Puuduvad andmed, et isik oleks tõlgi

kaasamist taotlenud. Ilmselt ei olnud selleks vajadustki, sest kaebaja poolt kohtumenetluses

esitatud tõendite kohaselt (tl 78-86) toimus ka kaebaja ja AP vaheline e-kirjavahetus eesti

keeles. Kui isik suhtleb oma väidetava äripartneriga eesti keeles, ei ole põhjust kahelda, et ta

suudab selle sama äritegevuse kohta ka maksuhaldurile eesti keeles seletusi anda. Vaidlust ei

ole selle üle, et ostuarvete tühistamine ei ole võimalik, kuigi AP väitis, et ta seda teeb. AP

selline väide kinnitab pigem maksuhalduri järeldust tehingute näilikkusest, sest ühel tehingu

osapoolel ei ole selget arusaamist tehingute ja arvetega seonduvatest elementaarsetest

põhimõtetest.

Maksuhaldur tunnistab, et vaidlustatud otsuses on ekslikult märgitud, et MeVa Group OÜ,

kellelt kaebaja väidetavalt metalli ostis, oli käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud.

Vastustaja on aga selgitanud, et nimetatud äriühing otsustati ettevõtlusega tegelemisega

tõendamatuse tõttu registrist kustutada 30.07.2014, st vaidlustatud otsuse tegemisega samal

päeval. Seega on usutav, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal oli maksuhaldurile faktiliselt

teada, et MeVa Group OÜ 2014. a juulis ettevõtlusega ei tegelenud. Seetõttu see haldusakti

motiveerivas osas esitatud ekslik väide vaidlustatud otsuse tühistamiseks alust ei anna.

Kaebaja väidab õigesti, et tema juhatuse liikmega seotud erinevate äriühingute maksuvõlad ei

saa kaasa tuua kaebaja registrisse kandmisest keeldumist. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt ei

3-14-51914

5(8)

olnudki taotluse rahuldamata jätmise põhjus kaebaja juhatuse liikme maksekäitumine, vaid

ettevõtlusega tegelemise tõendamatus. Kuna vaidlustatud otsus ei ole kaalutlusotsus, ei saa

kaebaja juhatuse liikme tegevuse analüüs tuua kaasa otsuse tühistamist.

Ettevõtlusega tegelemise kontrolli eesmärk on välistada käibemaksukohustuslaste registrist

isikud, kes ettevõtlusega ei tegele, sest selliste isikute puhul võib registreerimise tegelik

eesmärk olla käibemaksupettuste toimepanemine või selles osalemine. Maksuhaldur peab

pidama registrit nii, et see oleks usaldusväärne (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-29-03, p 11;

Euroopa

Kohtu

otsus

asjas

C-527/11,

p

29).

Käibemaksukohustuslaste

registri

usaldusväärsuse tagamine eeldab ka piisavat ennetavat kontrolli. Vaidlustatud otsuses on

maksuhaldur jõudnud järeldusele, et kaebaja väidetud tehinguid tegelikult ei toimunud. Kui

kaebaja reaalselt ettevõtlusega ei tegele ega ettevõtlust ei alusta, esineb oht, et

käibemaksukohustuslase numbri olemasolul võib kaebaja seda kuritarvitada. Seega ei ole

vaidlustatud otsus vastuolus kohtuasja C-527/11 p-des 30 ja 34 antud juhistega.

Kaebaja esitas 21.11.2014 täiendavad tõendid (MeVa Group OÜ-ga ja OÜ-ga ALPO Grupp

toimunud e-kirjavahetus, tl 53-94), mis kaebaja arvates kinnitavad tehingute tegelikku

toimumist. Tõendamiskoormus oli kaebajal, kellele oli antud võimalus täiendavate tõendite

esitamiseks ning kohtule esitatud tõendid olid eeldatavalt juba haldusmenetluse ajal kaebaja

valduses. Kaebaja ei ole välja toonud ühtki mõistlikku põhjust, miks ta nimetatud tõendeid

maksuhaldurile taotluse menetlemise käigus ei esitanud. Kuna täiendavalt esitatud tõendid ei

mõjuta vaidlustatud otsuse õiguspärasust, puudub vajadus neid pikemalt analüüsida. Kohus

märgib siiski, et kaebaja osanik ja juhatuse liige KK on mõlema tehingupartneriga suheldes

kasutanud e-posti aadresse XXX@XXX ja XXX@XXX, mis viitab sellele, et tehingute

tegelik pool võiski olla KK-ga seotud XO Consult OÜ, mitte kaebaja.

Käibemaksukohustuslasena

registreerimisest

keeldumine

ei

saa

avaldada

mõju

maksukohustuslase õigusele arvata maha sisendkäibemaks, kui selle õiguse tekkimise

tingimused on täidetud. Samuti on maksukohustuslasel õigus esitada maksuhaldurile uus

taotlus käibemaksukohustuslasena registreerimiseks, kui ta tegeleb Eestis ettevõtlusega või

alustab Eestis ettevõtlust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. XO Metal OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 22.12.2014 otsus

tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud

vastustaja kanda.

Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Halduskohus ei ole

põhjendanud, miks ta ei arvesta kaebaja esitatud tõenditega ning miks ta just otsuses

nimetatud tõendite pinnalt järeldab, et tehingute toimumine kaebaja poolt väidetud viisil ei ole

usutav. Maksuhaldur ja kohus ei ole põhjendanud, miks nad peavad usaldusväärseks AP

ütlusi. Arvesse ei ole võetud asjaolu, et OÜ ALPO Grupp on kaebajale kauba eest tasunud.

Maksuhaldur ei ole ostjalt raha tasumise kohta küsinud. Seega on juhatuse liikme seletus

vastuolus muude tõenditega. AP protokollitud seletused ei ole usaldusväärsed, sest protokoll

on koostatud eesti keeles, kuid juhatuse liige eesti keelt ei valda. Protokollist ei nähtu, et

seletuse andmise juures oleks viibinud tõlk. Lisaks on seletus vastuolus muude kaebaja

esitatud tõenditega, mis kinnitavad kauba müüki.

Läbirääkimiste toimumist, tehingute tingimustes kokkuleppimist ja arvete esitamist tõendab

ka kaebaja esitatud kirjavahetus OÜ-ga ALPO Grupp. Kohus on jätnud nende tõenditega

arvestamata, rikkudes HKMS § 61 lg-t 1 ja § 165 lg 1 p 2. Põhjendatud ei ole kohtu väide, et

3-14-51914

6(8)

need tõendid ei mõjuta otsuse õiguspärasust. Tõendid olid lubatavad ja kohus võttis need

vastu.

Kaebaja ja AP vaheline e-kirjavahetus eesti keeles ei tõenda, et isik valdas eesti keelt ja sai

sellest aru. Kaebaja suhtles isikuga vene keeles ega tea, kas ja kuidas oli OÜ-s ALPO Group

korraldatud kirjadele vastamine ning miks vastati just eesti keeles.

Kaebaja suhtes negatiivseid järeldusi ei saa teha asjaolust, et maksuhaldur kustutas MeVa

Group OÜ käibemaksukohustuslaste registrist. Tehingute toimumise ajal oli MeVa Group OÜ

käibemaksukohustuslane.

Halduskohus ei ole arvestanud asjakohase Euroopa Kohtu praktikaga (C-285/11, C-187/13).

Maksuhaldur peab maksumenetluses tõendama pettuse olemasolu ning asjaolu, et kaebaja

teadis või oleks pidanud teadma sellise pettuse olemasolust või kõnealuste tehingute seotusest

selle pettusega. Kohtuotsuses on paljasõnaliselt väidetud, et tehingud olid näilikud. Enamus

asjaolusid, millest maksuhaldur järeldab tehingute mittetoimumist, puudutavad kolmandaid

isikuid, mitte aga kaebajat.

Halduskohus väidab, et KK on mõlema tehingupartneriga suheldes kasutanud e-posti aadresse

XXX@XXX ja XXX@XXX, mis viitab, et tehingute tegelik pool võiski olla KK-ga seotud

XO Consult OÜ, mitte kaebaja. Seega möönab kohus, et tehingus osalejaks oli juriidiline isik.

Samas ei ole kohtuotsuses ühtegi põhjendust, miks ei ole selleks isikuks just kaebaja, kes

väljastas arveid ja sai kauba eest raha ning tasus kauba eest ostjale.

Maksuhaldur ei ole tõendanud, et tehingud olid näilikud. Kaebaja ostis ja müüs edasi metalli

ning see on ettevõtlus. Kauba müügist tekib käive KMS § 4 lg 1 p 1 järgi ning kauba

maksustatavale väärtusele tuleb lisada käibemaks 20% (KMS § 15 lg 1). Maksuhaldur ega

kohus ei ole põhjendanud, miks kaebaja tegevus ei ole käsitatav KMS § 2 lg 2 tähenduses

ettevõtlusena.

7. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud

kaebaja kanda.

Halduskohus on otsuses piisavalt peatunud erinevate tõendite kaalukusel ning neid koostoimes

hinnanud. Pelgalt arvete esitamine ning raha liikumine ei tõenda kauba reaalset ostu ja müüki

arvetel märgitud poolte vahel ning seda ei saa lugeda ettevõtluseks KMS § 2 lg 2 ls 2 mõttes.

Vastustaja esitab tõendina AP seletuste protokolli juurde kuuluva menetlusosalise õigusi ja

kohustusi tutvustava dokumendi, mis on koostatud vene keeles ning allkirjastatud AP poolt

ning tõendab, et isikule tutvustati võimalust tõlgi kaasamiseks seletuse andmisel.

OÜ-ga ALPO Grupp toimunud kirjavahetuse oleks kaebaja pidanud esitama maksuhaldurile

haldusmenetluses. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks esitati

dokumendid alles 21.11.2014. Maksuhaldur ei saa otsuse tegemisel arvestada asjaolude ja

tõenditega, mis on teada üksnes maksukohustuslasele.

Ebaõige on kaebaja arusaam, et käibemaksukohustuslasena registreerimisest keeldumine on

lubatud üksnes siis, kui maksuhaldur tõendab äriühingu osalemise maksupettuses või

riiulifirmaks olemise. Registreerimisest keeldumise aluseks on KMS § 20 lg 41 kohaselt see,

et isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust, ning kuivõrd ettevõtlusega tegelemise

või sellega alustamise tõendamine on ettevõtja kohustus, tähendab see, et maksuhaldur saab

registreerimisest keelduda, kui esitatud tõendid pole piisavad või veenvad. Kaebaja ei ole

esitanud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid ettevõtlusega tegelemist.

3-14-51914

7(8)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks

puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4 alusel. Ringkonnakohus märgib

apellandi väidetele vastuseks järgmist.

9. Halduskohus ei ole jätnud kaebaja esitatud tõendeid arvestamata, vaid on kõiki esitatud

tõendeid nende koosmõjus ja vastastikuses seoses hinnates leidnud, et olukorras, kus äriühing,

kellelt kaebaja väidetavalt metalli ostis, on ettevõtlusega tegelemisega tõendamatuse tõttu

käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud ning selle äriühingu juhatuse liige, kellele

kaebaja väidetavalt metalli edasi müüs, eitab selgesõnaliselt tehingute toimumist, ei ole

eluliselt usutav, et tehingud toimusid kaebaja väidetud viisil. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja esitatud seisukohaga, et pelgalt arvete

esitamine ning raha liikumine ei tõenda kauba reaalset ostu ja müüki arvetel märgitud poolte

vahel ning järelikult ei ole olnud tegemist ettevõtlusega KMS tähenduses.

10. Asjakohatud on apellandi väited sellest, kuidas oleks maksuhaldur võinud täiendavalt

uurimisprintsiipi rakendada, et välja uurida, kas tehingud ikkagi tegelikult ja kelle vahel

täpselt aset leidsid. Halduskohus on õigesti viidanud järjekindlale kohtupraktikale, mille

kohaselt peab ettevõtlusega tegelemist tõendama registreerimist taotlev isik ise ning

maksuhalduri uurimiskohustus selles menetluses on väiksem kui maksude tasumise õigsuse

kontrollimisel või maksusumma määramisel. Niisiis lasus ettevõtlusega tegelemise

tõendamise koormus apellandil ning tal oli võimalus esitada kõik dokumendid ettevõtlusega

tegelemise kohta maksuhaldurile kas koos käibemaksukohustuslasena registreerimise

avaldusega, MTA 09.07.2014 korralduse (tl 29) alusel, suuliste selgituste andmisel

maksuhalduri juures või pärast seda. Kui apellant jättis mingid tõendid või teabe selles

menetluses

esitamata,

kandis

ta

ise

riski,

et

maksuhaldur

keeldub

teda

käibemaksukohustuslasena registreerimast.

11. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu hinnanguga AP ütluste usaldusväärsust

puudutavas osas. AP-le on tutvustatud MKS-s sätestatud õigusi ja kohustusi (tl 135) ning

seega ka MKS § 47 lg-t 2, mis näeb ette õiguse taotleda tõlgi kaasamist. Puuduvad andmed, et

isik oleks tõlgi kaasamist taotlenud ning isiku piisavale eesti keele oskusele viitab apellandi

poolt kohtumenetluses esitatud eestikeelne e-kirjavahetus (tl 78-86). Ringkonnakohtu jaoks on

tähelepanuväärne apellandi väide, et e-kirjavahetus ei tõenda isiku keeleoskust, kuna ei ole

teada, kes meilidele tegelikult vastas. Selline seisukoht viitab ringkonnakohtu hinnangul

hoopis asjaolule, et tegelikkuses ei olegi teada, millise anonüümse eesti keelt kõneleva isikuga

kirjavahetus (ja siis ka väidetavad tehingud) AP nime alt toimus. Viimane omakorda kinnitab

maksuhalduri kahtlusi ettevõtluse mittetoimumise kohta apellandi poolt kirjeldatud viisil.

12. Õige on halduskohtu seisukoht, et apellandi poolt kohtumenetluses täiendavalt esitatud

kirjavahetus ei mõjuta MTA haldusakti õiguspärasust, sest nende tõenditega ei saanud

maksuhaldur otsuse tegemise ajal arvestada. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab

kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga, st vastavalt haldusakti andmise ajal

kehtinud õiguslikule ja faktilisele olukorrale. Apellandil on õigus esitada maksuhaldurile uus

taotlus käibemaksukohustuslasena registreerimiseks, kui ta tegeleb Eestis ettevõtlusega või

alustab Eestis ettevõtlust.

13. MeVa Group OÜ käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist puudutavas osas järgib

ringkonnakohus halduskohtu põhjendusi ega hakka neid kordama. Apellandi väited KK e-

posti aadressidega seonduvalt ei ole asjakohased. Halduskohus ei ole neist seoses vaidlustatud

3-14-51914

8(8)

haldusaktiga siduvaid järeldusi teinud ning samuti ei tõenda need mingilgi moel ettevõtlusega

tegelemist viisil, nagu apellant on väitnud. Samuti on asjasse puutumatud apellandi poolt

viidatud

Euroopa

Kohtu

lahendid,

sest

nendes

ei

ole

lahendatud

vaidlusi

käibemaksukohustuslaste registrisse kandmise või kandmata jätmise kohta, vaid vaidlusi

seonduvalt käibemaksu mahaarvamise õigusega.

14. Apellant on apellatsiooniastmes kandnud menetluskulusid järgmiselt: riigilõiv 15 eurot (tl

130) ja kulutused õigusabile kokku 1080 eurot (tl 142-150). Menetluskulude kandmine on

toimikusse esitatud dokumentidega tõendatud. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad aga apellandi

menetluskulud tema enda kanda. Et vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude

väljamõistmiseks apellandilt, jäävad ka MTA menetluskulud vastavalt HKMS § 109 lg-le 1

vastustaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe