3-14-50320/38 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk, Einar Vene

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-50320

Haldusasi

Guntars Kaziksi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri tegevusega tekitatud mittevaralise

kahju summas 750 eurot hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26. septembri 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Guntars Kaziksi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Guntars Kaziks

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta Guntars Kaziksi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

26. septembri 2014. a otsus muutmata.

2. Tagastada apellatsioonkaebuse lisad apellandile.

3. Jätta Guntars Kaziksi apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega

11. veebruar 2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Guntars Kaziks viibis kuni 21. detsembrini 2011 kinnipeetavana Tallinna Vanglas. 7. veebruaril 2011

transporditi kaebajat politseisõidukiga Tallinna Vanglast Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja ja tagasi ning 14.

detsembril 2011 Tallinna Vanglast Tallinna Ringkonnakohtusse ja tagasi. Nimetatud marsruutide sõiduaeg on alla

10 minuti.

2. G. Kaziks esitas 11. märtsil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada talle etapeerimisega

tekitatud mittevaraline kahju 3000 eurot. Kaebuse kohaselt oli kaebaja isiklik ruum etapeerimistel 0,51 m2, mis

on tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumine ning seda sõltumata reisi kestusest. Lisaks märkis G. Kaziks, et

saatmismasina ümberehitamise käigus on turvavarustus seadusevastaselt eemaldatud ning turvavöö puudumine

seab ohtu transporditava isiku turvalisuse ja elu, millega rikutakse tema õigusi. Lisaks rikutakse kaebaja väitel

ohutusnõudeid sellega, et transporditavaid hoitakse lukustatud metallist kambris, kuna avarii korral ei ole

võimalik transporditaval masinast välja pääseda.

3. Tartu Halduskohtu 26. septembri 2014. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.

3.1. Kaebaja etapeerimisel 7. veebruaril 2011 ja 14. detsembril 2011 oli kaebajal

kinnipidamiskambris vaba ruumi alla 0,8 m2, mis on tulenevalt EIK praktikast õigusvastane ja

tuleb lugeda EIÕK art 3 rikkumiseks. Samas ainuüksi kinnipidamiskambri kitsikus ei saanud

põhjustada kaebajale selliseid kannatusi, mis ületaksid kinnipidamisega paratamatult kaasneva

ja kuuluks rahaliselt hüvitamisele.

3.2. Kaebaja ei ole välja toonud, et vaba ruumi vähesus oleks talle mingeid füüsilisi või

hingelisi kannatusi põhjustanud. Eluliselt ei ole usutav, et sellised lühikesed sõidud saateauto

üksikkambris suurusega 0,51 m2 võisid alandada kaebaja väärikust või põhjustada kaebajale

kannatusi. Rahalise hüvitise väljamõistmise kahjuks räägib ka asjaolu, et kaebaja ei ole ühegi

etapeerimise järel pöördunud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poole ega koheselt kohtusse.

3.3. Turvavöö puudumine alarmsõidukis ei ole käsitatav sellise asjaoluna, mis kvalifitseeruks

EIK art 3 rikkumisena. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et kinnipeetava saatmisel kasutataval

erisõidukil peavad sõitjate ruumis olema turvavööd. Vastustaja väitel on kaebaja saatmisel

kasutatav sõiduk läbinud tehnilise ülevaatuse ja seega on sõiduk vastanud tehnilistele nõuetele

ka sõiduki turvalisuse osas.

3.4. Kuivõrd kinnipeetava saatmine tuleb korraldada viisil, mis välistab saadetava

põgenemise, siis on põhjendatud selle nõude täitmiseks saateauto kinnipidamiskambri

lukustamine. Teoreetiline oht sattuda liiklusõnnetusse ei saa olla kahju hüvitamise taotluse

rahuldamise aluseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. G. Kaziks esitas apellatsioonkaebuse, milles ta palub halduskohtu otsus tühistada ja

kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.

4.1. EIÕK art-s 3 sätestatud õiguse tagamisel ei ole võimalik teha erandeid lähtudes sellest,

kas isik on vabaduses või tegemist on kinnipeetavaga.

4.2. EIK on võtnud selge ja ühese seisukoha, et isiku transportimine väiksemas kambris kui

0,8 m2 on olenemata sõidu kestusest isiku ebainimlik kohtlemine ja selle eest tuleb isikule

välja mõista kohane hüvitis.

4.3. Halduskohus on tuvastanud etapeerimistel EIÕK art 3 rikkumise, kuid on jätnud

õigusvastaselt rahalise hüvitise välja mõistmata.

5. PPA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta

järgmistel põhjendustel.

5.1. Ühel tavareisijal ei ole rohkem istumisruumi ka tavalises sõiduautos, bussis, lennukis või

muus taolises transpordivahendis, millega reisides võib sõit kesta tunde. Ei ole põhjendatud,

et kinnipeetava transportimisel peaksid nõuded tema isikliku ruumi suurusele

transpordivahendis vastama kõrgemale standardile kui vabaduses viibivate tavareisijate puhul.

5.2. Ei ole eluliselt usutav, et niivõrd lühikesed sõidud saateauto kinnipidamiskambris

suurusega 0,51 m2 võisid alandada kaebaja väärikust või põhjustada talle mingisugust valu või

kannatusi.

5.3. Kaebaja õiguste riive ei saanud olla sedavõrd intensiivne, et põhjendatud oleks rahalise

hüvitise väljamõistmine vastustajalt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Apellatsioonkaebus koosneb peaasjalikult viidetest EIK praktikale ning selle põhjal

tehtud järeldustest, et kaebajat on väärikust alandavalt koheldud. Samas jätab apellant

tähelepanuta selle, et neis lahendites, kus kaebajatele hüvitis välja mõisteti, oli

tegemist hoopis teistsuguste tingimustega. Nt asjas nr 8589/08 oli tegemist olukorraga,

kus kaebajal ei ravitud kohaselt tuberkuloosi ning lisaks veeti teda saatmisbussis, mille

kambri pindala oli 0,49 m2, viie kuu jooksul kolmekümnel päeval ja kaks korda

päevas, kusjuures sõiduaeg ulatus kuni viie tunnini ühel korral (vt viidatud otsuse p

74-76). Asjas nr 252501/04 oli tegemist olukorraga, kus kaebajat transporditi kaheksal

korral sõidukis, milles iga kord oli lisaks kaebajale 41 kuni 63 kinnipeetavat. Lisaks

hoiti eelnimetatud asjas kaebajat kohtumenetluste ajal kohtumaja kinnipidamisruumis,

milles olid äärmiselt kehvad tingimused, ning kus kaebajale ei pakutud piisavalt toitu

ja juua ega võimaldatud kasutada tualetti. On ilmne, et mõlemas kaebaja poolt viidatud

asjas on täiesti teistsugused tingimused võrreldes käesoleva asjaga, kus kaebajat veeti

kahel korral üksinda saatmisbussis, kus tal oli isiklikku ruumi 0,51 m2 ning sõitis kestis

vähem kui 10 minutit. Võimalik ei ole rääkida ka kumuleeruvatest kahjulikest

tingimustest, mis kaebaja poolt eeskujuks võetud lahendites olemas olid.

Seega ei ole tehiolud käesolevas asjas ja kaebaja poolt viidatud EIK lahendites võrreldavad.

8. Üksnes sellest, kui suur oli saatebussi kambris pindala isiku kohta, ei saa samuti

teha järeldust, et transportimistingimused olid õigusvastased. Nt lahendis nr 6847/02 ei

pidanud EIK kahe isiku etapeerimist kokku 1 m2 (st isiku kohta 0,5 m2 suuruse isikliku

pinnaga) ruumis iseenesest õigusvastaseks eeldusel, et sõiduk on valgustatud,

ventileeritud, soojustatud ning korralike, kukkumist välistavate istmetega (p-d 117-

118). Võttes käesoleval juhul arvesse asjaolu, et sõidukis oli ühe isiku kohta vähemalt

0,51 m2 isiklikku pinda, sõiduk oli tehniliselt korras, sh turvanõuetele vastav ning

kaebaja ei ole toonud välja, et sõitjateruumis oleks muid puudusi, on halduskohus

õigesti jätnud kaebajale vastustaja toimingutega väidetavalt tekitatud kahju välja

mõistmata. Samamoodi arvestati kõiki olulisi transporditingimusi kogumis ka

lahendites nr 8589/08 ning nr 25251/04. Seetõttu ei saa üksnes transporditava isiku

kasutuses olevast pinnast teha automaatseid järeldusi transporditingimuste

õigusvastasuse kohta.

Seda seisukohta kinnitab ringkonnakohtu hinnangul veenvalt ka hiljutine Riigikohtu lahend,

kus Riigikohus leidis, et 0,45 m2 pindaalaga bussikong ei ole eraldivõetuna inimväärikust

alandav. Riigikohtu hinnangul oli oluline see, et kaebajale tagatud isiklik ruum bussis ei

erinenud Euroopa Liidu direktiiviga sätestatud reisijateveo miinimumtingimustest vabaduses

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-56-15, p 21-22).

Arvestades käesolevas halduskohtu otsuses toodud isikliku ruumi mõõtusid PPA saatemasinas

(halduskohtu otsus p 14), milleks oli 0,51 m2 ning arvestades sealjuures seda, et kaebaja sõitis

mõlemal korral üksinda, on ilmne, et kaebaja kasutuses olnud ruum on täiesti võrreldav

Euroopa Liidus reisibussidele reisija jaoks ettenähtud ruumiga.

See kinnitab, et EIK lahenditest ei saa teha absoluutset järeldust, et olemas on mingi

absoluutne pindala määratlus, millest väiksemal pinnal kinnipeetava transportimine on alati

õigusvastane. Vastasel juhul tekiks olukord, kus vabaduses bussiga reisivatele inimestele on

tagatud väiksemad õigused isiklikule pinnale reisimise ajal kui kinnipeetavatele nende

transportimise ajal. Sellise olukorra kujundamist ei saanud EIK silmas pidada.

9. Arvestades seda, et kaebaja õigusi ei olnud erinevalt EIK lahendites käsitatud

olukordadest muul viisil rikutud ja transportimise ajal tema kasutuses olnud pind oli

võrreldav tavapärase reisijaveo puhul reisijale ettenähtud pinnaga, on ringkonnakohus

seisukohal, et kaebajale ei ole kahju tekitatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kannab kaebaja ise oma

apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (HKMS § 108 lg 1 ls 1).

Apellatsioonkaebuse lisaks olnud justiitsministeeriumi seisukoht ja EIK lahendite

kokkuvõtted tuleb kaebajale tagastada, kuna need dokumendid sisaldavad infot, mis on

kohtule juba teada või muul moel kättesaadav.

Agu Timmi

Maili Lokk

Einar Vene

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt