1-09-18539/113 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-18539

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 26. novembri

2015 määrus süüdimõistetu Aleksei Tšudinovi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

süüdimõistetu Aleksei Tšudinovi (Tšudinov; isikukood

37601040275) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki

Kuningas, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 26. novembri 2015 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu Aleksei Tšudinovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki

Kuninga määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kaudu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sh

käibemaks 16 (kuusteist) eurot, vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningale

määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

4. Mõista Aleksei Tšudinovilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi

vanemabi Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.

Aleksei Tšudinovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB

a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002,

Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank

a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning

selgitus: „Aleksei Tšudinov, 1-09-18539 menetluskulud“.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 01.02.2011 otsusega tunnistati Aleksei Tšudinov kokkuleppemenetluses

süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, arvestades Harju Maakohtu 22.04.2010 otsusega KarS § 214 lg 2 p-de

1, 4 ja § 136 lg 1 järgi mõistetud karistusi ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel

mõisteti A. Tšudinovile liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.09.2008 otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 aastat 3 kuud vangistust – võrra ning liitkaristuseks

mõisteti 7 aastat 7 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise

alguseks loeti 24.03.2009. Karistusaja lõpp 24.10.2016.

Maakohtu määrus

2. Tartu Maakohtu 26.11.2015 määrusega jäeti A. Tšudinov vangistusest tingimisi

ennetähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul on süüdimõistetu täitnud formaalsed eeldused

ennetähtaegseks vabanemiseks. Materiaalsed eeldused on täitmata.

2.1. A. Tšudinov on kriminaalkorras karistatud neljal korral, vangistust kannab esimest korda.

A. Tšudinovit on varasemalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest,

käesoleval ajal kannab karistust röövimiste, väljapressimise ja seadusliku aluseta vabaduse

võtmise eest, aga ka tulirelva ja laskemoona ning lõhkematerjaliga seotud süütegude

toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab A. Tšudinov karistust teo eest, mis on toime

pandud katseajal. A. Tšudinovile on mõistetud eriliigilisi karistusi, sh on jäetud vangistus

tingimuslikult täitmisele pööramata, mistõttu puudub põhjus olla veendunud, et A. Tšudinov

oleks sellel korral suuteline muutma oma senist tegutsemisviisi ja suuteline läbima edukalt,

korrektselt ning õiguskuulekalt katseaja koos kõigi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja

kohustustega. A. Tšudinovi poolt toimepandud kuritegude asjaolud on rasked, seejuures on

need toime pandud sama kannatanu suhtes ning majandusliku kasu saamisel eesmärgil.

2.2. Maakohus ei pidanud A. Tšudinovi käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks, kuna

tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Maakohus pidas positiivseks, et A. Tšudinov on

osalenud inglise keele kursustel, läbinud eesti keele kursused A2 ja B1 (lõpetamata) tasemel,

läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja alustas osalemist sotsiaalprogrammis Viha

juhtimine (jäi lõpetamata), tal on vabaduses garanteeritud elu- ja töökoht, tal on toetav

lähivõrgustik. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on A. Tšudinov katkestanud

vangistuses alustatud õpingud elektriku eriala omandamiseks.

2.3. Maakohus, hinnates kõiki asjaolusid kogumis, asus seisukohale, et A. Tšudinovi tingimisi

ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik lähtuvalt tema isikust, varasemast elukäigust,

kuriteo toimepanemise asjaoludest ja käitumisest karistuse kandmise ajal.

Määruskaebus

3. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Tšudinovi kaitsja,

kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha asjas uus määrus, millega vabastada

kinnipeetav vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Maakohus ei ole arvestanud, et

tegemist oli A. Tšudinovi viimase võimalusega vabaneda ennetähtaegselt. Vangla poolt

takistusena märgitud distsiplinaarkaristust ei saa arvestada, sest see on kustunud. Kuna see on

kustunud, siis on näha, et süüdimõistetu on võimeline täitma ühiskonnas kehtivaid norme ning

vangla iseloomustuses toodud asjaolud on vastuolus maakohtu järeldustega.

See, et A. Tšudinov on vangistuses tööst keeldunud ei saa sisekorra rikkumisena väljenduda,

kuna töökohustust vanglas ette nähtud ei ole ning seadus ei kohusta kedagi tasuta töötama.

Viha juhtimise programmi katkestamise kohta andis süüdimõistetu maakohtu istungil

selgitusi, kuid neid ei ole arvestatud. Maakohtu ja vangla hinnangud on vastuolulised ning ei

vasta faktilistele asjaoludele. Kuna A. Tšudinov on karistuse eesmärgid saavutanud, siis ei

oleks tema vabanemine õiguskorda riivav ega ole õiguskorda ohustav.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et

A. Tšudinovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

5. Ringkonnakohtu hinnangul on positiivne, et A. Tšudinovil on vabanedes olemas

garanteeritud elu- ja töökoht, ta on omandanud riigikeele A2 tasemel, osalenud

Eluviisitreeningul ning tal on lähedaste näol olemas toetav võrgustik. Samas tuleb KarS § 76

lg-s 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et maakohus

on A. Tšudinovi vabastamise otsustamisel arvesse võtnud kõiki positiivseid asjaolusid,

määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid. Maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud. Kõik KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui

positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ei

esine selliseid asjaolusid kogumis, mis tingiksid A. Tšudinovi ennetähtaegse vabastamise.

6. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et süüdimõistetul on 2 kehtivat

distsiplinaarkaristust – noomitused 22.06.2015 ja 29.05.2015. VangS § 65 lg 5 kohaselt kustub

distsiplinaarkaristus 1 aasta jooksul määramisest alates, mistõttu on asjakohatu kaitsja väide,

et A. Tšudinovil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi.

7. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on eelkõige kogutud materjali hindamine

kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Käesoleval juhul

riivaks A. Tšudinovi ennetähtaegne vabastamine ühiskonna õiglustunnet ning süüdimõistetu

kaitsja ei ole määruskaebuses toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse teistsugusele

seisukohale jõudmiseks võrreldes maakohtuga. Tõsiasi, et A. Tšudinov on korduvalt pooleli

jätnud alustatud tegevused viitab kohtukolleegiumi arvates otseselt sellele, et süüdimõistetu ei

suuda ellu viia oma eesmärke, mis säilitab riski, et A. Tšudinov võib minna kergema

vastupanu teed ja jätkata kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu käitumine ja mõtlemine on

vastuolus.

Kaitsja väidab, et süüdimõistetu on käesolevaks ajaks saavutanud karistuse kandmise

eesmärgid ning maakohtul oleks tulnud ta vabastada. Ennetähtaegne vabastamine ei ole

kinnipeetava õigus, vaid võimalus, kui KarS § 76 lg 4 asjaolusid kogumis hinnates on

võimalik leida selliseid erilisi asjaolusid, mis tingivad vabastamise. Ringkonnakohus ei leia,

et A. Tšudinovi puhul oleks karistus oma eesmärgi täitnud, arvestades, et süüdimõistetu ei ole

järginud vanglas kehtivat korda, õigustab jätkuvalt oma käitumist ning pole suutnud

realiseerida talle varasemalt antud võimalusi. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav

kohustatud töötama, va kui seaduses on sätestatud teisiti. Toimikust ei tulene, et A. Tšudinovi

puhul esineks välistavaid asjaolusid, mis takistaks tema töötamist. Sellele ei ole viidanud

kaitsja, mistõttu on asjakohatu kaitsja seisukoht, et süüdimõistetu oli õigustatud töö

tegemisest loobuma. Tänu eelneva katseaja ebaõnnestumisele uue kuriteo toimepanemise tõttu

ei ole kohus veendunud, et andes A. Tšudinovile uue võimaluse, mööduks kriminaalhooldus

positiivselt.

8. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks,

milles taotleb tasu summas 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Ringkonnakohus leiab, et

tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4

ja § 187 lg 2 alusel tuleb A. Tšudinovil hüvitada H. Kuninga kaitsjatasu 96 eurot.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 26.11.2015 määrus muutmata ning süüdimõistetu kaitsja määruskaebus

rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas