1-12-736/575 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 12.01.2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-736 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör

Tõlk Enn Pustak

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Z.N suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks

Süüdimõistetu

Z.N , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 10.01.2013 ja lõpp 15.02.2016.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 05.01.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 871, § 75 ja KrMS § 4261, 432 lg 3, 32, 4.

RESOLUTSIOON

Kohaldada Z.N

suhtes pärast vangistuse ärakandmist

karistusjärgset käitumiskontrolli allutades Z.N käitumiskontrolli nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve all.

Vastavalt KarS § 871

lõikele 3 määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks

(kaksteist) kuud.

Kohustada Z.N

käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 punktides 1-6

sätestatud kontrollnõudeid:

- otsima endale elukoha hiljemalt kahe nädala jooksul pärast karistuse kandmise lõppu ja viivitamatult teatama elukoha leidmisest vastava piirkonna kriminaalhooldusosakonnale;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Z.N

käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2, 21,4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- asuma tööle või võtm vele Eesti Töötukassas 2 nädala jooksul pärast a end ar

vangistusest vabanemisest;

- mitte suhtlema temale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt kriminaalhooldajalt luba taotlemata;

- osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

Määruse väljatrükk ja prokurörile. saata Viru Vanglale, Z.N-ile

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

14.12.2015 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.N-i kohta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

Z.N tunnistati süüdi Viru Maakohtu 09.01.2013.a. kohtuotsusega KarS § 199 lg

2 p 4 ja § 202 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 ja § 238 lg 2 kohaldamisel mõistis kohus Z.N-ile lõplikuks arS § 65 lg 1 alusel luges kohus karistuseks 4 kuud vangistust. K

mõistetud karistuse kaetuks Harju Maakohtu 24.01.2012 otsusega mõistetud karistusega 4 aastat 6 kuud vangistust, millest arvati kantuks perioodil 14.08.2011-09.01.2013 kantud karistus. Lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks seisuga 10.01.2013 jäi 3 aastat 1 kuu ja 5 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 10.01.2013.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetav Z.Nsuhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

Samuti soovitab Viru Vangla kriminaalhooldaja karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määrata Z.N-ileKarS § 75 lg 2 p

2, 2 1, 4, 7 ja 8 . alusel täiendavad lisakohustused

Kohtuistung

Kinnipeetav Z.N avaldas kohtuistungil, et tal ei ole xxxx elukohta, ta ei kavatse xxxx xxxx jääda, ta läheb , kus vastuvõtukomisjon teda juba ootab. Arvab, et kui ta jääb elama xxxx ja xxxx, siis hakkab ta tarvitama nii alkoholi kui ka narkootikume ja satub jälle tagasi vanglasse. Selgitab, et tal on määratlemata kodakondsus, kavatseb peale vabanemist kiiresti taotleda halli passi ja xxxx sõbrad, kes koos temaga vanglas karistust kandsid, aitavad tal siit minema sõita. Kinnitab, et on normaalne ja terve inimene ning ei vaja vangla poolt pakutavaid programme ja tema peale ei ole vaja riigi raha raisata, kuna ta sõidab siit niikui nii minema.

Prokurör leidis kohtuistungil, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud ja selle kohaldamise eeldused on täidetud. ikuga, kelle puhul on väga kõrge risk Tegemist on is uue kuriteo toimepanemiseks, kuna tal on puudulik majanduslik toimetuleku oskus, ta tarvitab mõnuaineid ja on mõjutatav kriminaalse tutvusringkonna poolt. P on seisukohal, et isiku rokurör suhtes tuleb kohaldada peale vanglast vabanemist käitumiskontrolli kestusega 24 kuud ja lisas, et xxxx

sõiduks puudub kinnipeetaval kehtiv dokument ning elamisloakaardiga reisida ei saa.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et Z.N suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset

käitumiskontrolli.

KrMS § 4261

järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS -s 87 §

1 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

Karistusseadustiku (KarS) § 871

lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on -

karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

Z.N puhul on KarS § 87

1 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud. Z.N kannab käesoleval ajal Viru KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 202 lg 1 Maakohtu 09.01.2013 otsusega

järgi mõistetud

karistust 6 kuud vangistust liit , mida kohus vähendas KarS § 238 lg 2 alusel 4 kuuni. muti on Sa Z.N varasemalt karistatud Harju Maakohtu 24.01.2012 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 199 lg 2 p 5, 9 järgi karistusega 4 aastat 6 kuud vangistust.

Liitkaristuse kandmise lõpp saabub eeldusl ära ikult 15.02.2016, seega kannab kinnipeetav mõistetud karistuse täies ulatuses.

Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal.

Z.N on kriminaalkorras karistatud 9-l korral ning reaalset vangistust kannab neljandat korda. Varasemalt on toime pannud varavastaseid kuritegusid ja kasutanud selleks vägivalda iks on olnud sõltuvusainete . Kuritegude soodustegur tarvitamine ning materiaalse

kasu saamise soov. Kohus on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga.

Kinnipeetaval on viis kehtivat distsiplinaarkaristust, seega ei ole Z.Nkäitumine vanglas olnud seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Ohustatud on kõik, kellel on materiaalset vara ja oht seisneb varalise kahju tekitamises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist ja tal on materiaalseid probleeme. Materiaalsete probleemide tekkimi sikul puudub ne on aga kohtu hinnangul tõenäoline, kuna i vabanemisel töökoht. Samuti on isikul vähene haridus ja puudub eriala, mis omakorda raskendab tema konkurentsivõimet tööturul ja sellest tulenevalt ka tema majanduslikku toimetulekut. Vanglas on kinnipeetav kolmel korral määratud majandustöödele, kuid ta on keeldunud tööst, on vormistatud tööhõivesse, kuid keeldub töötamisest. Objektiivsed andmed tema suundumisest xxxx, puuduvad. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetaval on vangla andmetel 25.11.2015 seisuga eurot ja vabanemisfondis on ainult maksmata nõudeid summas 3089,03 0,16 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta üritada leida kiir eid lahendusi majandusliku seisundi parandamiseks ja sõltuvuse rahuldamiseks kuritegelikke meetmeid kasutades.

Samuti väärib märkimist, et Z.N puudub vabanemisjärgselt elukoht või ei soovinud ta seda avaldada, kuna ei soovi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Ka puudub Z.N kriminaalhooldaja hinnangul lähedaste toetus ning võib eeldada, et isiku tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud arvestades tema korduvkaristatust.

Isik on kuriteod toime pannud kas alkonarkojoobes. Isik ise või oma sõltuvusprobleeme ei tunnista ja vangistuse jooksul on keeldunud osalemast vastavasisulistes sotsiaalprogrammides.

Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt Z.N kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul kõrgeks, s.o puhul hinnatud uue

66 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 51%.

Vangla hinnangul

võib kinnipeetav käituda hetkeemotsioonist lähtuvalt agressiivselt, arvestab tegudel ainult nei . Vangistuse jooksul d tagajärgi, mis puudutavad teda ennast ja tema lähedasi on kinnipeetava suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis lõpetati seoses asjaolude äralangemisega. olnud ühel korral, kuid oli Varasemalt on kriminaalhooldusel katse

ajal võetud vahi alla seoses uue kuriteo toimepanemise kahtlusega.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Z.Npuhul on väga suur tõenäosus tulenevalt tema majandusl

t ta ikust olukorrast, sõltuvusainete tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, e võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Z.N Kohus on seisukohal, et

vajab siiski täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb Z.N s kohaldada karistusjärgset suhte

käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks.

KarS § 871

lg 1 alusel karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb lähtuda KarS § 75 sätestatud nõuetest. KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima kontrollnõudeid ning elama kohtu määratud alalises elukohas. Armin Rau kinnitab, et tal ei ole vabanedes kindlat elukohta, kuid kohus on seisukohal, et elukoha puudumine ei ole aluseks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmiseks. Kohus märgib, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmine elukoha puudumise põhjendusel looks käesoleval ajahetkel olukorra, kus isik, kes on üh iskonnaohtlik ja kelle

ühiskonnaohtlikust suurendab e, kuid esinevad muud KarS § 87 elukohta puudumin

lg 1

kohaldamise eelduslikud alused, seaks ohtu ühiskonna ning kodanike õigusliku turvalisuse ootuse. Samuti oleks elukoha puudumisel KarS § 871 lg 1 kohaldamata

jätmine vastuolus käesoleva sätte mõttega, mis seisneb eelkõige uute kuritegude ärahoidmises ja ühiskonna Välistatud pole turvalisuse tagamises. ka olukorrad, kus

ühiskonnale ohtu kujutavad isikud teatavad enne vangistusest vabanemist, et neil puudub elukoht ja pääsevad seeläbi lihtsakoeliselt karistusjärgsest käitumiskontrollist. Samuti ei tohiks elukohta omavad käitumiskontrollile allutatavad isikud olla ebavõrdsemas seisus võrreldes nendega, kellel puudub elukoht. Tegemist oleks olukorraga, kus isikud, kes on täitnud karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused ning omavad elukohta on halvemas seisus, kui need, kes on täitnud karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused, on üldohtlikud ühiskonnale ning kellel puudub elukoht. Viimasel juhul oleks isikute puhul, kellel puudub elukoht, üldse võimatu kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli.

Lisaks märgib kohus, et karistusjärgne vahend, vaid selle käitumiskontroll ei ole karistus eesmärk on hõlbustada taasühiskonnastumist isiku .

Kohus leiab, et käesoleval ajal on võimalik kõrvaldada KarS § 75 lg 1 p 1 alusel esinev takistus ning karistuse kandmisest vabanemisel tuleb kohustada Z.N leidma hiljemalt 2 nädala jooksul alates vabanemisest endale elu või asukoht, mille alusel määratakse ta - kriminaalhooldusele vastavas piirkonnas.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kinnipeetaval on võimalik toetuda ka sotsiaalhoolekande seaduse §- 28, mille alusel kinnipidamiskohast vabanenutele ja teistele sotsiaalabi vajavatele le

isikutele osutatakse vastavalt nende vajadustele käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalteenuseid või antakse sotsiaaltoetusi või vältimatut sotsiaalabi, samuti osutatakse abi töö leidmisel, määratakse tugiisik, vajadusel luuakse varjupaigad. Isegi, kui kinnipeetav ei saa abi mainitud seaduse alusel, on kinnipeetaval võimalus pöörduda koostöös kohaliku omavalituse sotsiaaltöötajaga vastavate MTÜ de poole, kelle kaasabil on võimalus viibida teatud perioodi -

jooksul turvakodus. Käesoleva võimaluse tagamist toetab ka kriminaalhooldaja

ametipositsioon, kus kriminaalhooldusseaduse § 26 kohaselt kriminaalhoolduse teostamise käigus kriminaalhooldaja valvab kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele, abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi. Lisaks osutatakse kriminaalhooldusalusele katseaja jooksul abi töö, õppimisja elukoha leidmisel, samuti teiste isiklike probleemide lahendamisel.

KarS § 871 lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks Z.N käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kohustustele ka KarS § 75 lõikes 2 p-des 2, 21, 4, 7 ja 8 sätestatud kohustusi.

Kui Z.Nei täida KarS § 75 tulenevaid nõudeid, siis KarS § 87

1 lg 4 kohaselt, kui

süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib

kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule. KarS § 3314 kohaselt karistatakse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Anu Ammer kohtunik