2-05-15910/157 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-05-15910

Tsiviilasi

Toomas Oinuse avaldus OÜ Kampar Halduse, Rein

Palvadre ja Maie Palvadre vastu seadusest tuleneva

talumiskohustuse

täitmise

ja

servituudi

seadmise

kohustamiseks

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. juuli 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rein Palvadre ja Maie Palvadre määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad: (puudutatud isikud):

1. Rein Palvadre (isikukood XXXXXXXXXX)

2. Maie Palvadre (isikukood XXXXXXXXXX)

Määruskaebuse esitajate esindaja vandeadvokaat Merle Järvala

Vastustaja (avaldaja): Toomas Oinus (isikukood XXXXXXXX),

esindaja Mihkel Nukka

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

14. juuli 2015 määrus muutmata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus jättis 22. juuli 2014 määrusega rahuldamata Toomas Oinuse (avaldaja)

avalduse OÜ Kampar Haldus, Rein Palvadre ja Maie Palvadre (puudutatud isikud) vastu seadusest

tuleneva talumiskohustuse täitmise ja servituudi seadmise kohustamiseks.

2. Tartu Ringkonnakohus tegi 13. aprillil 2015 määruse, millega täpsustas maakohtu määruse

resolutsiooni sõnastust, muutis määruse põhjendusi, jättis Toomas Oinuse määruskaebuse

rahuldamata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Toomas Oinuse kanda (määrus jõustus

edasikaebamata 5. mail 2015).

3. Rein Palvadre ja Maie Palvadre esitasid 14. mail 2015 menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse, milles palusid määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista Toomas Oinuselt

välja menetluskulud summas 6840,12 eurot.

4. Toomas Oinus vaidles avaldusele osaliselt vastu, leides, et puudutatud isikute lepingulise

esindaja ajakulu on põhjendatud ja õiglane hüvitada kuni 20 tunni ulatuses.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Tartu Maakohus rahuldas 14. juuli 2015 määrusega avalduse osaliselt, määras kindlaks

puudutatud isikute menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis avaldajalt puudutatud isikute kasuks

välja menetluskulud summas 3131,40 eurot. Maakohus määras, et avaldajal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on nii avaldus kui ka vastuväide sellele esitatud tähtaegselt.

Puudutatud isikute esindaja tunnitasu (85 eurot + käibemaks 20%, kokku 102 eurot) on

põhjendatud. Maakohtu hinnangul on põhjendatud järgmised toimingud ja nendega seotud

ajakulu: 11.10.2012 määruskaebuse koostamine ja esitamine hagi tagamise määrusele (2,56 h),

tutvumine hagi tagamise menetluses hageja vastusega määruskaebusele (2 h), tutvumine

hagiavaldusega ja tõendite analüüs (2,5 h), kostjate vastuse koostamine hagile (3,5 h), 18.06.2014

osalemine istungil maakohtus (1,5 h) ja 02.12.2014 osalemine istungil ringkonnakohtus (1 h),

23.01.2014 vastuse koostamine ja esitamine ringkonnakohtule (3 h).

Maakohus leidis, et hagi tagamise määrusega tutvumise põhjendatud ajakulu on 15 minutit.

15.10.2012 nõupidamist kliendiga ei pidanud maakohus põhjendatuks. 15.10.2012 esitatud lisa

määruskaebusele ei sisalda uusi seisukohti ning selle põhjendatud ajakuluks on 40 minutit. Kuigi

puudutatud isikute esindaja ei ole märkinud kuupäeva toimingule „hageja 01.07.2013 seisukoha

ja tõenditega tutvumine, tõendite analüüs“, luges kohus nimetatud toimingu ja 12.08.2013 kostjate

kirjaliku seisukoha koostamise ja esitamise toiminguks üheks toiminguks (põhjendatud ajakulu

2 h). Maakohus luges üheks toiminguks ka hageja 10.10.2013 vastusega tutvumist ja 31.10.2013

kostjate kirjaliku seisukoha koostamist ja esitamist (põhjendatud ajakuluks 3 h). 10.09.2014

menetlusdokumendi ja määruskaebusega tutvumise põhjendatud ajakuluks on 4 tundi. 20.03.2013

istungil osalemise põhjendatud ajakulu on 1,5 tundi. Maakohtu 22.07.2014 määrusega tutvumise

ajakulu on osaliselt põhjendamata, põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 30 minutit. 09.03.2014 ja

19.03.2015 seisukohtade koostamine ja esitamine ringkonnakohtule on samuti osaliselt

põhjendamata, põhjendatud ajakuluks on kokku 2 tundi.

Maakohus leidis, et ülejäänud toimingute ajakulu ei ole põhjendatud.

Puudutatud isikutele õigusabi osutamiseks kulunud vajalik aeg on kokku 30 tundi ja 42 minutit,

põhjendatud õigusabikulu seega 3131,40 eurot (koos käibemaksuga).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. R. Palvadre ja M. Palvadre esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 14. juuli

2015 määruse tühistamist osas, milles maakohus jättis menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse rahuldamata, ning tühistatud osas uue määruse tegemist, millega välja mõista R. Palvadre

ja M. Palvadre kasuks lisaks maakohtu määrusega väljamõistetud menetluskulude summale

menetluskulud summas 3708,72 eurot (kokku seega 6840,12 eurot).

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) rõhutasid puudutatud isikud menetluses järjepidevalt seda, et tegemist on perspektiivitu ja

põhjendamatuid kulutusi tekitava vaidlusega. Tegemist on keskmiselt keerukama vaidlusega.

Kogu asjakohane töö tuli ära teha ka puudutatud isikute esindajal. Esindaja tehtud töö on

mahukam, kui see kajastub arvetes ja arvestustes;

2) on ebaõige maakohtu järeldus, et hagi tagamise määruse analüüsiks kulus esindajal 15 minutit.

Esindaja töö ei seisnenud pelgalt määruses lugemises. Hagi tagamise määrusega tutvumine

eeldabki nii määruse aluseks olevate asjaoludega, selles kirjeldatud asjaoludega kui õigusliku

argumentatsiooniga tutvumist ja selle analüüsi. Määrust tuli hinnata ka ehitusseaduse valguses;

3) on esindaja selgelt välja toonud eri aegadel tehtud toimingud, mida kohtul ei ole võimalik

meelevaldselt lugeda üheks toiminguks. Ei oma tähendust, kas avaldaja esitatud mahukas materjal

oli kohane või asjakohatu tõenduslikus mõttes, esindajal kulus sellega tutvumiseks vältimatult

aega. Avalduses on märgitud, et 19.04.2013 hageja esitatud dokumentidega (mitte tõenditega)

tutvumisele ja analüüsile kulus 1,5 tund, mis on loomulik ja vajalik kulu. Analüüsi tulemusel

jõudis esindaja veendumusele, et tegemist on materjaliga, mis ei kvalifitseeru tõenditeks, mis ongi

menetluse loomulik osa;

4) ei saa vastusega tutvumist ja kirjaliku seisukoha koostamist lugeda üheks menetlustoiminguks.

10.10.2013 vastuse paigutus 1,25 lehel ei oma kulude väljamõistmise kontekstis tähendust. Hageja

vastusega tutvumine ei hõlma üksnes teksti grammatilist läbi lugemist. 31.10.2013 on puudutatud

isikud esitanud maakohtule sisuliselt põhjendatud ja õiguslikult argumenteeritud vastuse just

tulenevalt avaldaja 10.10.2013 seisukohast. Esindaja on viidanud kohtupraktikale, mis käsitles

sedalaadi vaidluste perspektiivikust;

5) kulus määruskaebuse tutvumisele aega juba ainuüksi seetõttu, et avaldaja muutis

ringkonnakohtus nõuet. Esindajal tuli nõude osas kujundada oma seisukoht. Ebaõige on maakohtu

järeldus, et puudutatud isikutel ei olnud vaja muud teha, kui korrata varasemaid seisukohti;

6) ei ole maakohus põhjendanud, miks on 15.10.2012 toimingu ajakuluks 40 minutit. Lahendit ei

saa rajada väitele, et kohtul ei olnud võimalik mingisuguseid asjaolusid kontrollida;

7) on 1,5 tundi ajakulu 20.03.2013 istungil osalemise eest igati mõistlik ja põhjendatud. Esindaja

ei ole nõudnud sõidu- ega majutuskulude hüvitamist;

8) jäeti 22.07.2014 määrusega menetluskulud avaldaja kanda. See asjaolu on menetluskulude

kindlaksmääramise kontekstis oluline. Kui maakohus isegi selles küsimuses eksib, kahandab see

lahendi usaldusväärsust veelgi;

9) esitas avaldaja 09.03.2014 sisuliselt uue menetlusdokumendi, millele on lisatud 12 uut tõendit.

Ainuüksi tõenditega tutvumine ja analüüsimine ilma seisukohtadesse süvenemata võtab aega.

Menetlusdokumendi koostamine ei ole ainult teksti kirja panemine. Dokumendi koostamine

eeldab materjali loogilist ja sisustatud esitamist kohtule, et kohus saaks aru ja mõistaks

menetlusosaliste väiteid. 09.03.2015 ja 19.03.2015 menetlusdokumentide koostamisele kulunud

aeg on mõistlik ja põhjendatud;

10) on aktsepteerimatu maakohtu seisukoht, et esindaja peaks istungil osalema ilma selleks ette

valmistamata. Asjaolu, et menetluses osales sama esindaja, ei ole tasu vähendamise aluseks;

11) nähtub viitamine erinevatele kohtulahenditele kõigist 2,5 aasta jooksul esitatud

menetlusdokumentidest. Kas vastavale praktikale on suuliselt ka istungil viidatud, ei oma kliendi

õigusliku positsiooni kujundamise seisukohast määratavat tähendust;

12) on 09.05.2013 menetlusdokument koostatud ja esitatud lepingulise esindaja poolt. Maakohus

on selle dokumendi jätnud tähelepanuta;

13) vajavad kõik vastaspoole esitatud dokumendid tutvumist ja analüüsi. Avalduses on

kronoloogilises järjekorras esitatud tutvumist vajavad dokumendid ja nendele seisukohtade

esitamine. Kliendiga peetud nõupidamistega seotud kulu on avalduses näidatud nii minimaalsena,

kui üldse olla saakski sellise vaidluse puhul;

14) on maakohus jätnud analüüsimata 23.01.2015 vastuse lisad. Need on kogutud, analüüsitud ja

esitatud kohtule esindaja poolt.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

7. T. Oinus vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on maakohus põhjalikult analüüsinud menetluskulude põhjendatust ning arvestanud asjaoluga,

et tegemist oli hagita menetlusega, kus peamiselt tegeleb oluliste asjaolude väljaselgitamisega

kohus. Hagita menetluses on põhjendatud hüvitada menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt

üldjuhul piiratumalt (RKTKm 31.05.2011 nr 3-2-1-18-11, p 19);

2) ei saa perspektiivitule avaldusele vastuväidete esitamine olla õiguslikult keerukas, mistõttu

sellisele avaldusele vastuväidete esitamine ei nõudnud puudutatud isikutelt õigusabi teenuse

kasutamist;

3) ei ole põhjendatud arvestada menetluskuluna aega, mis on seotud kliendi konsultatsioonidega,

sest nimetatud tegevused kuuluvad esindaja tavapäraste tegevuste hulka kliendi esindamisel ja

peaksid sisalduma esindaja turuhinnas, samuti pole need kontrollitavad;

4) saab hüvitamisele kuuluda lepingulise esindaja reaalne tööaeg, mis on kulunud sisuliste ning

argumenteeritud ja asjakohaste seisukohtade väljendamiseks kirjalikes menetlusdokumentides.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 14. juuli

2015 määrus muutmata.

Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamisele.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6

ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

9. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus

määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale

on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt on määruskaebuse esitajad vaidlustanud maakohtu

määruse osas, milles maakohus jättis R. Palvadre ja M. Palvadre menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles

maakohus nimetatud avalduse rahuldas. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust

vaidlustatud osas.

10. Maakohus luges R. Palvadre ja M. Palvadre lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks

30 tundi 42 minutit, kokku tasuks 3131,40 eurot. Määruskaebuse esitajad leiavad, et lisaks

vaidlustatud määrusega väljamõistetud summale peaks ringkonnakohus välja mõistma täiendavalt

menetluskulud summas 3708,72 eurot (kokku seega 6840,12 eurot).

11. Riigikohus on 26. oktoobri 2011 määruse nr 3-2-1-88-11 p-s 11 selgitanud, et TsMS § 175

järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire.

Riigikohus on 31. mai 2011 määruse nr 3-2-1-18-11 p-s 19 märkinud, et hagita menetluses

hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses. Seda

kinnitab kohtu suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus hagita menetluses (TsMS § 5

lg 3 teine lause, § 477).

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole puudutatud isikute lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on määruses

piisavalt põhjendanud väljamõistetavate menetluskulude vajalikkust, mh arvestanud menetluse

kestust ja keerukust. Samuti on maakohus võtnud menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel

arvesse, et tegemist oli hagita asjaga. Määruskaebuse esitajate arvamus, et teatud toimingute

ajakulu peaks olema suurem, ei anna alust asuda seisukohale, et maakohus on väljunud

diskretsioonipiiridest. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul alust kulude

põhjendatuse ning vajalikkuse ümberhindamiseks.

12. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuse esitajate väite selle kohta, et esindaja

tehtud töö on mahukam, kui see kajastub arvetel ning arvestustes. Kohtul on võimalik hinnata

üksnes nende toimingute vajalikkust ning põhjendatust, mis on kajastatud arvetel või arvete

spetsifikatsioonidel. Määruskaebuse esitajate väide selle kohta, et tehtud töö on tegelikkuses

mahukam, ei anna alust arvetel või spetsifikatsioonidel kajastatud tööde vajalikkuse ja

põhjendatuse teistsuguseks hindamiseks.

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse koostamine peaks hõlmama ka

vaidlustatava määrusega tutvumist ja selle analüüsimist. Eeltoodust tulenevalt on alusetu

määruskaebuse esitajate väide, et hagi tagamise määruse tutvumise ning selle analüüsimise

põhjendatud ajakulu on 2 tundi. Maakohus luges määruskaebuse koostamise põhjendatud

ajakuluks 2,56 tundi, millele lisandus hagi tagamise määruse tutvumise põhjendatud ajakulu

15 minutit.

Ringkonnakohus leiab, et menetlusdokumendi koostamine peaks hõlmama ka vastust nõudva

vastaspoole dokumendiga tutvumist, selle analüüsimist ning selle osa õigusliku positsiooni

kujundamist. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti lugenud avaldaja menetlusdokumentidega

tutvumist ning puudutatud isikute vastuste koostamist üheks toiminguks.

14. Ebaõige on määruskaebuse esitajate väide, et kohus ei ole 15. oktoobri 2012 toimingu ajakulu

motiveerinud. Vaidlustatud määrusest nähtub, et 15. oktoobril 2012 esitatud menetlusdokument

(määruskaebuse täiendavad seisukohad) ei sisalda uusi seisukohti, mistõttu luges maakohus

põhjendatud ajakuluks 40 minutit. Samuti ei saa vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja

kulusid toimingute ees, mis puuduvad kliendi ja esindaja omavahelist suhtlemist, mistõttu on

maakohus õigesti leidnud, et 15. oktoobri 2012 nõupidamist kliendiga ei saa pidada põhjendatud

kuluks.

15. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajatega selles, et 1,5 tundi on 20. märtsil 2013

istungil osalemise mõistlik ja põhjendatud ajakulu. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt algas

istung kl 11.30 ning lõppes 12.33, seega kestis istung 1 tund ja 3 minutit. Asjaolu, et puudutatud

isikute esindaja ei ole nõudnud sõidu- ega majutuskulude hüvitamist, istungi pikkust ei mõjuta.

16. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajatega selles, et 22. juuli 2014 määrusega jäeti

menetluskulud avaldaja kanda ning selles osas on vaidlustatud määrus ebatäpne (maakohus märkis

ekslikult, et menetluskulud jäeti poolte endi kanda). Nimetatud eksimuse tõttu ei jäänud

menetluskulud välja mõistmata, seega ei ole maakohus eksimus asja sisulist lahendamist

mõjutanud. Maakohus luges 22. juuli 2014 määrusega tutvumise põhjendatud ajakuluks

30 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus nimetatud ajakulu suurendamiseks olukorras,

kus puudutatud isikute esindaja tutvus määrusega, millega kohus jättis avalduse rahuldamata, ja

mille peale puudutatud isikud määruskaebust ei esitanud.

17. Ringkonnakohus on seisukohal, et seoses 9. märtsi 2015 ja 19. märtsi 2015

menetlusdokumentide koostamise ja istungiks ettevalmistamise ajakuluga ei ole maakohus

diskretsioonipiire rikkunud.

18. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson