3-15-3065/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

11.01.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-3065

Haldusasi

Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Viru Vangla

31.08.2015. a käskkirja nr 6-1/885 õigusvastasuse

kindlakstegemiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaak Reinomäe määruskaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.12.2015. a määrus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Jaak Reinomäe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.12.2015. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Jaak Reinomägi esitas 31.07.2015 Viru Vangla direktorile

taotluse lühiajalisele väljasõidule lubamiseks.

2. Viru Vangla 31.08.2015. a käskkirjaga nr 6-1/885 jäeti J. Reinomäe 31.07.2015. a taotlus

rahuldamata.

3. J. Reinomägi esitas 06.12.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 31.08.2015. a

käskkirja nr 6-1/885 õigusvastasuse kindlakstegemiseks koos riigi õigusabi taotlusega ning

taotlusega vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.

4. Tartu Halduskohus jättis 17.12.2015. a määrusega Jaak Reinomäe taotluse riigi õigusabi

saamiseks ja riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata. Halduskohus asus

seisukohale, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi ning seetõttu ei ole riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-i 1 alusel kaebajale riigi õigusabi andmine võimalik. Riigilõivust

vabastamise osas leidis halduskohus, et kaebajat ei saa pidada maksejõuetuks isikuks.

HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu

sissetulek 46,80 eurot ning kuna käesoleva asja menetluskulud piirduvad eeldatavasti

riigilõivuga 15 eurot, siis ei ole kaebajale HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel menetlusabi andmine

riigilõivust vabastamise näol lubatud.

5. Kaebaja esitas 27.12.2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.12.2015. a määruse

peale, milles palub halduskohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus

eiranud Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse Rec(2006)2 Euroopa

vanglareeglistiku p-i 23.1, mille kohaselt on kõikidel vangidel õigus õigusabile. Samuti on

määruskaebuse kohaselt halduskohus rikkunud uurimispõhimõtet, jättes välja selgitamata

asjaolud selle kohta, kas kaebajale on tagatud vanglas võimalused iseseisvalt oma õigusi

kaitsta. Kaebaja nõuab halduskohtu toimingu, millega kohtuasja lahendamisel kohaldati RÕS

§ 7 lg 1 p 1 põhiseadusvastaseks tunnistamist. Kaebaja väitel koheldi teda sellega

ebainimlikult ning tekitati talle kannatusi ja suurt hingelist valu. Määruskaebuse kohaselt on

halduskohus samuti põhjendamatult leidnud, et kaebaja on maksevõimeline. Kaebaja väitel

puudusid tal kaebuse esitamise ajal vahendid, millest riigilõivu tasuda. Kaebuse kohaselt

peetakse kinnipeetava vanglasisesele isikukontole laekuvatest vahenditest 70% kinni

vabanemisfondi ja võlgade katteks. Seega peavad lähedased toetama kinnipeetavata väga

suurte summadega, et kinnipeetaval oleks võimalik vangla kauplusest osta endale vajalikke

asju. Odavam tuleks saata pakke, kuid see ei ole võimalik. Kaebaja väidab, et tal puudub

seaduslik võimalus riigilõivu tasumiseks vajalike vahendite leidmiseks. Kaebaja on

seisukohal, et HKMS § 112 lg 1 p 1 on põhiseaduse vastane ja oleks tulnud jätta kohaldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

7. Tartu Halduskohus jättis J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel põhjendusega, et J. Reinomägi on käesolevas asjas võimeline ise oma õigusi kaitsma.

Kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel jättis halduskohus

rahuldamata viitega HKMS § 112 lg 1 p-le 1, kuna kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu

sissetulek oli 46,80 eurot, mis on ei ületa eeldatavaid menetluskulusid, milleks on riigilõiv

15 eurot. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

8. Kaebaja on määruskaebuses leidnud, et halduskohus on eiranud Euroopa Nõukogu

Ministrite Komitee soovitusega Rec(2006)2 kinnitatud „Euroopa vanglareeglistiku“ p-i 23.1,

mille kohaselt on kõikidel vangidel õigus õigusabile. Euroopa vanglareeglistiku normid ei ole

küll õiguslikult siduvad, kuid Riigikohtu praktika kohaselt tuleks neid käsitada eesmärkide ja

põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral juhinduda Eesti

õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel (Riigikohtu 07.04.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-5-

10, p 19). Euroopa vanglareeglistiku p 23.1 kohaselt on kõigil vangidel õigus õigusabile.

Nimetatud sätte sõnastustest ei saa aga järeldada, et kinnipeetavatele peab olema tagatud

tasuta õigusabi. Riigi poolt tagatava õigusabi liigid ja sellise õigusabi saamise kord on Eestis

reguleeritud riigi õigusabi seadusega. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei ole riigi õigusabi andmine

lubatud, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et käesoleval juhul on kaebaja ise võimeline oma õigusi kaitsma. Seega on

halduskohus õigesti viitega RÕS § 7 lg 1 p-le 1 jätnud kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus pidada nimetatud

normi kohaldamist kaebaja suhtes põhiseadusega vastuolus olevaks.

9. Määruskaebuses esitatud väited kaebaja lähedaste poolt kaebaja vanglasisesele

isikukontole tehtud ülekannete kohta, millest tingitult on halduskohus leidnud, et HKMS §

112 lg 1 p 1 alusel ei ole kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamine lubatud, ei anna samuti

alust jõuda järeldusele, et halduskohus oleks HKMS § 112 lg 1 p-i 1 ebaõigesti kohaldanud.

Võttes arvesse kaebaja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekuid ning sellest

mahaarvatavaid väljaminekuid, ei ületa käesoleva asja menetluskulud kaebaja kahekordset

keskmist ühe kuu sissetulekut, mistõttu ei ole kaebajale menetlusabi andmine HKMS § 112

lg 1 p 1 kohaselt lubatud. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus pidada

nimetatud normi kohaldamist kaebaja suhtes ka põhiseadusega vastuolus olevaks.

Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et ka lähedastel on võimalik kaebaja eest

tasuda riigilõivu ning sellisel juhul ei peeta sellest kinni summasid kinnipeetava nõuete- ja

vabanemisfondi jaoks.

10. Määruskaebuses esitatud väited halduskohtu tegevusega tekitatud kannatustele jätab

ringkonnakohus tähelepanuta, kuna need väited väljuvad antud määruskaebuse piiridest.

Õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise kord on reguleeritud riigivastutuse seaduse

§-s 15.

11. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.12.2015. a

määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

Tiina Pappel

Maili Lokk