2-15-14573/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number 2-15-14573

Määruse tegemise aeg ja koht 11.01.2016, Tallinn

Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Kohtuasi

ET hagi ÜL vastu 20 000 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.11.2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik ET määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: ET (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja: ÜL (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar

Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 10.11.2015 määrus tühistada. 2. Saata asi uueks lahendamiseks tagasi Harju Maakohtule. 3. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud 1. 30.09.2015 esitas ET (hageja) maakohtule ÜL (kostja) vastu hagi, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitise 20 000 eurot.

2(3)

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja Tallinnas aadressil XXXXX X asuva kinnistu omanik. Pooled ehitasid ühiselt kinnistule uue elamu. Aastatel 1980 kuni 1982 valmisid ühiselt teostatud ehitustööde käigus uue elamu esimese korruse kaks tuba ja esik. Nende töödega seoses kandis hageja kulutusi vähemalt 15 000 eurot ehitusmaterjalidele, materjali transpordile, hoone ehitusele ja viimistlusele. Elamu teise korruse tubade ehitusega seoses kandis hageja kulutusi vähemalt 8000 eurot. Aastatel 1997 kuni 1998 ehitas hageja elamu teisele korrusele lisaks veel ühe toa ja sellega seonduv hageja kulutus oli suurem kui 2000 eurot. Aastatel 1994 kuni 2000 ehitas hageja kinnistule kõrvalhoone, millega seoses kandis kulutusi enam kui 22 000 eurot. Hageja osales ka kasvuhoone teisaldamisel, ehitas puidust piirdeaia ja tegi kinnistul muid iga-aastaseid vajalikke remonditöid, millele kulutas 2000 eurot aastas, s.o kinnistul elatud 27 aasta jooksul kokku 54 000 eurot. Pooled olid abielus 26.04.1980 kuni 16.02.2011.

3. Hagiavalduse kohaselt on 2010. aasta ekspertarvamuse kohaselt kinnistu väärtuseks koos abihoonetega 164 892 eurot, millest hageja ehitatud kõrvalhoone ja teisele korrusele ehitatud toad moodustavad 32 978 eurot. Kostja lubas hagejale tasuda ehitustööde eest 20 000 eurot. Kostja ei ole seni hagejale midagi hüvitanud.

4. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 4) või rahuldamata. Kostja oli seisukohal, et hageja esitas 01.08.2014 kostja vastu hagi tsiviilasjas nr 2-14-55302 sama eseme üle samadel alustel, s.o raha nõudes elamule tehtud parenduste eest.

5. Hageja oli seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-14-55302 oli tegemist abielu lahutamise järgse ühisvara jagamise lahendamisega, niisiis ei ole tegemist sama hagi esemega. Samuti on erinevad faktilised asjaolud, mis on esitatud hagi põhjendamiseks.

Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused 6. Harju Maakohus 10.11.2015 määrusega jättis hagi läbi vaatamata, jättis menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 660 eurot, otsustas, et hagejal tuleb menetluskuludelt tasuda kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ning otsustas tagastada hagejale riigilõivu 750 eurot.

7. Käesoleval juhul on tegemist TsMS § 423 lg 1 p 4 sätestatud olukorraga. Nii käesolevas tsiviilasjas kui ka tsiviilasjas nr 2-14-55302 on esitanud ET ÜL vastu rahalise nõude ja hageja eesmärk on, et kostja hüvitaks talle rahaliselt XXXXX XX X Tallinnas asuvale kinnistule tehtud kulutused. Seega on tegemist samade poolte vahel oleva asjaga sama eseme kohta samal alusel.

8. Käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-14-55302 on sama esitatud asjaolude kogum, millele tuginedes hageja kostja vastu rahalise nõude on esitanud. Lähtuvalt hagi esemest (rahaline nõue) ja esitatud asjaoludest (kinnistule tehtud kulutused) saab kohus tsiviilasjas nr 2-14-55302 anda ka hinnangu sellele, kas hagi võiks kuuluda rahuldamisele alusetu rikastumise sätete alusel.

Määruskaebus ja selle põhjendused 9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja hagi sisuliselt läbi vaadata.

3(3) 10. Tsiviilasjas nr 2-14-55302 ei esitanud hageja rahalist nõuet, nagu maakohus on leidnud. Hageja nõudis tsiviilasjas nr 2-14-55302 Tallinnas XXXX X asuva kinnistu osaliselt ühisvaraks tunnistamist ja ühisvara jagamist perekonnaseaduse sätete alusel. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Käesolevas asjas esitatud hagi ese on nõue 20 000 euro saamiseks tulenevalt alusetust rikastumisest. Tegemist on erinevate hagi esemetega.

11. Samuti on esitatud asjaolude kogumid erinevad. Tsiviilasjas nr 2-14-55302 esitas hageja asjaolud, mille kohaselt kinnistu on muutunud poolte ühisvaraks. Käesolevas asjas on hagi aluseks asjaolu, et kostja on hageja arvel alusetult rikastunud.

12. Maakohus on viidanud hageja apellatsioonkaebusele tsiviilasjas nr 2-14-55302, kuid kuna apellatsioonkaebuses ei ole võimalik nõuet muuta, ei ole kaebuses esitatu käesoleva asja lahendamisel oluline.

Menetluse edasine käik 13. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused 15. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.

16. Kolleegiumi arvates on maakohus ekslikult jätnud TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel hagi läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 1 p 4 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Puudub alus asuda seisukohale, nagu oleks kohtu menetluses poolte vahel sama esemega asi. Asjas esitatud tõenditest (tl 80–88, 75–79) lähtuvalt ei ole tsiviilasjas nr 2-14-55302 hagi esemeks rahaline nõue. Tsiviilasjas nr 2-14-55302 on hagi esemeks ühisvara jagamise ja kinnistu kostja ainuomandisse andmise nõue. Seejuures taotlus kohustada kostjat maksma enam saadu eest hagejale rahaline hüvitis ei ole eelnimetatud liiki hagi puhul hagi ese TsMS § 363 lg 1 p 1 ja TsMS § 423 lg 1 p 4 mõttes. Sellise taotluse kohta ei võta kohus seisukohta otsuse resolutsioonis (TsMS § 438 lg 1, § 442 lg 5), selliselt taotluselt ei tule tasuda riigilõivu ning sellise taotluse ulatuse vähendamine ei ole hagi osaline tagasivõtmine või hagist osaliselt loobumine. AÕS § 77 lg-st 2 tuleneb, et ühisvara jagamise hagi puhul, kui kohus otsustab hageja nõudel anda asja ühele või mitmele kaasomanikule, paneb ta neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, sõltumata iseseisva hüvitise nõude esitamisest. Tsiviilasjas nr 2-14-55302 esitatud taotlus hüvitise saamiseks on üksnes hageja seisukoht ühisvara jagamisel korral põhjendatud hüvitamise kohta.

17. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

Margo Klaar

Ele Liiv

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/