Legislator Case Law & Legislation
1-14-6487/39 AI generated

1-14-6487/39 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-14-6487/39
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2014 otsusega mõisteti P.E-le KarS § 424 järgi karistuseks 2 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 järgi vähendati 1 aasta 4 kuuni. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati P.E karistust Tartu Maakohtu 21. detsembri 2012 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ja mõisteti P.E-le liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu vangistust. P.E-lt mõisteti välja menetluskulud kokku 822,50 eurot, mis tuli süüdimõistetul tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul.

Legislator headnote

AI generated

1-14-6487/39 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et P.E ei ole kohtule esitanud mõjuvaid põhjuseid menetluskulude tasumise tähtaja täiendavaks pikendamiseks KrMS § 424 mõttes. Süüdimõistetu taotleb menetluskulude ajatamist põhjusel, et ta ei saa vanglas töötada ja tal puudub sissetulek.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-6487 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 8. detsembri 2015 määrus, millega jäeti rahuldamata P.E (ik XXX) taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu P.E, määruskaebus RESOLUTSIOON Tartu Maakohtu 8. detsembri 2015 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2014 otsusega mõisteti P.E-le KarS § 424 järgi karistuseks

2 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 järgi vähendati 1 aasta 4 kuuni. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati P.E karistust Tartu Maakohtu 21. detsembri 2012 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ja mõisteti P.E-le liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu vangistust. P.E-lt mõisteti välja menetluskulud kokku 822,50 eurot, mis tuli süüdimõistetul tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul.

2. 11. oktoobril 2015 koostas P.E taotluse, milles soovib menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist ühe aasta võrra. Tähtaja pikendamist taotleb süüdimõistetu seetõttu, et ta ei ole saanud vanglas töötada ega teenida raha menetluskulude tasumiseks.

3. Tartu Maakohtu 8. detsembri 2015 määrusega jäeti P.E taotlus rahuldamata ja menetluskulude tasumise tähtaeg pikendamata. Süüdlasele anti juba kohtuotsusega võimalus tasuda menetluskulusid ühe aasta jooksul, kuid selle aja jooksul tasus P.E vaid 77,68 eurot.

Menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise taotluses ei esitatud mõjuvaid põhjuseid tasumise tähtaja täiendavaks pikendamiseks.

Esitatud määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu P.E, kes soovib maakohtu määruse tühistamist ja menetluskulude ajatamist 12 kuuks. Kinnipeetav leiab, et vangistuses viibimine on iseenesest mõjuv põhjus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Vanglas on töötamise võimalus piiratud ning P.E saab menetluskulusid hakata tasuma alles vanglast vabanedes või avavanglasse paigutamise korral. Avavanglasse määramine võib P.E hinnangul toimuda varsti.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et P.E ei ole kohtule esitanud mõjuvaid põhjuseid menetluskulude tasumise tähtaja täiendavaks pikendamiseks KrMS § 424 mõttes. Süüdimõistetu taotleb menetluskulude ajatamist põhjusel, et ta ei saa vanglas töötada ja tal puudub sissetulek.

Sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda süüdimõistvast kohtuotsusest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise pikendamist või ajatamist. Samas ei saa sissetuleku puudumist käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb otsuse täitmise tähtaja pikendamist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012 määrus nr 3- 1-1-2-12, p 9). Seega peaks P.E esitama tõendid oma majandusliku seisukorra kohta, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Kuna P.E ei ole selliseid tõendeid esitanud, on tema taotlus õigesti jäetud rahuldamata.

6. Ringkonnakohus tutvus ka vangla iseloomustusega P.E kohta, kust selgub, et kinnipeetaval on vabanemisfondis 1170 eurot. Samuti on vangla märkinud, et P.E ei ole küll vanglas töötanud, kuid teda toetavad majanduslikult eksabikaasa ja tuttavad. Seega on selge, et teatav sissetulek toetuste näol kinnipeetaval siiski on, kuid P.E ei ole seda raha menetluskulude tasumiseks kasutanud. Järelikult ei pea paika süüdimõistetu väide, et tal puudub igasugune võimalus menetluskulusid tasuda.

7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas