Legislator Case Law & Legislation
1-14-6598/94 AI generated

1-14-6598/94 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-14-6598/94
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu 7. oktoobri 2014 otsusega mõisteti G.F-ile KarS § 200 lg 1; § 199 lg 2 p-de 5, 9 ja § 121 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1 aasta 10 kuuni ning loeti KarS § 68 lg 1 järgi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Alates 10. märtsist 2014 kuulus G.F seega kandmisele 1 aasta 9 kuud ja 25 päeva vangistust.

Legislator headnote

AI generated

1-14-6598/94 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Viru Maakohtu 7. oktoobri 2014 otsusega mõisteti G.F-ile KarS § 200 lg 1; § 199 lg 2 p-de 5, 9 ja § 121 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1 aasta 10 kuuni ning loeti KarS § 68 lg 1 järgi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Alates 10. märtsist 2014 kuulus G.F seega kandmisele 1 aasta 9 kuud ja 25 päeva vangistust.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-6598 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 16. detsembri

2015 määrus G.F-i (ik XXX)

suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu G.F, määruskaebus RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 16. detsembri 2015 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 7. oktoobri 2014 otsusega mõisteti G.F-ile KarS § 200 lg 1; § 199 lg 2 p-de 5, 9 ja § 121 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1 aasta 10 kuuni ning loeti KarS § 68 lg 1 järgi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Alates 10. märtsist 2014 kuulus G.F seega kandmisele 1 aasta 9 kuud ja 25 päeva vangistust.

2. Viru Vangla esitas 4. novembril 2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.F-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

3. Viru Maakohtu 16. detsembri 2015 määrusega kohaldati G.F-i suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 12 kuud. Sellel aja vältel on süüdimõistetu kohustatud järgima

KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21

, 4 ja 8 sätestatud lisakohustusi. Maakohtu hinnangul on G.F-i puhul täidetud KarS § 87

1 lg-s 1 nimetatud tingimused ning karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on vajalik. Isikut on kriminaalkorras 7 korda karistatud ning tal on probleeme alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega. Suure tõenäosusega võib G.F sattuda vabaduses majanduslikesse raskustesse ja panna seetõttu toime uusi kuritegusid. Ka vangla on uute kuritegude toimepanemise ohtu hinnanud kõrgeks. Seetõttu vajab G.F vabaduses abi ja järelevalvet, et hõlbustada tema taasühiskonnastumist.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse G.F, kes taotleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise tühistamist. Süüdimõistetu soovib pärast vanglast vabanemist minna Saksamaale, kus tal on tuttavate juures olemas elukoht ja võimalus asuda tööle. Eestis ei ole G.F sugulasi, elukohta ega sissetulekut. Karistusjärgsele käitumiskontrollile allumine ja Eestisse jäämine tooksid kaasa ainult uue vanglakaristuse. G.F soovib oma elus uue lehekülje pöörata, kuid leiab, et Eestisse jäädes ei ole see võimalik.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus nõustub, et G.F-i puhul on täidetud KarS § 87 lg-s 1 nimetatud

tingimused ning tema taasühiskonnastumise ja uute kuritegude toimepanemise ohu vähendamise huvides on vajalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Maakohus on käitumiskontrolli kohaldamise vajalikkust põhjalikult selgitanud ning kohtukolleegium nõustub nende põhistustega.

6. G.F on kriminaalne minevik, tal puuduvad sotsiaalsed garantiid ning isiku eelnev elukäik näitab, et ta ei suuda iseseisvalt õiguskuulekale teele asuda. Kolleegiumile ei tundu usutav, et välisriigis oleks nn puhtalt lehelt alustamine kuidagi lihtsam. Eestisse jäädes on G.F-ile toeks kriminaalhooldaja, kes saab lisaks sõltuvusprobleemidele olla abiks ka igapäevase elu korraldamisel ning eluja töökohta leidmisel. Karistusjärgse käitumiskontrolli eesmärk on edaspidiste kuritegude vältimine. Kriminaalhoolduse õnnestumiseks tuleb G.F pidada kinni maakohtu poolt määratud kontrollnõuetest ja kohustustest ning teha kriminaalhooldajaga igakülgselt koostööd. Käitumiskontroll ei mõju süüdimõistetu taasühiskonnastumisele takistavalt, kui isik soovib ise positiivseid muutusi ja näeb nende nimel vaeva.

7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu

16. detsembri 2015 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas