Legislator Case Law & Legislation
1-15-9820/13 AI generated

1-15-9820/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-15-9820/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-15-9820

Legislator headnote

AI generated

1-15-9820/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 1-15-9820

Keywords

AI generated
deportation of kosovar national asylum for serbian roma severe personal hardship Dublin transfer to Croatia deportation despite health issues repayment of COVID loans
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-15-9820

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-9820 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kriminaalasi

B.Z-i süüdistuses KarS §-de 307 lg 1 ja

§ 202 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ning Roman Krajevi

süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 8. detsembri 2015. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav

(ik 39109040282; Roman Krajev

viibimiskoht Tallinna Vangla), määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale

RESOLUTSIOON

Jätta Roman Krajevi määruskaebus Harju Maakohtu 8. detsembri 2015. a otsuse peale menetluskulude väljamõistmises kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohtu 08.12.2015 otsusega tunnistati Roman Krajev kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks R. Krajevi poolt eelvangistuses viibitud aeg 4 kuud ja 19 päeva ning kandmata karistuseks loeti 4 aastat 5 kuud ja 11 päeva vangistust. R.

Krajevi ärakandmata karistuse aja alguseks loeti 17.08.2015.

2. KrMS §-de 173 lg 1-4; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel mõisteti R. Krajevilt riigituludesse välja sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas

1-15-9820

2(2) 975 eurot; ekspertiisitasu DNA ekspertiisi eest (ekspertiisiakt nr 13E-GE0795) kogusummas

3078 eurot; kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi teenuse eest kogusummas 631,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et menetluskulud tuleb R. Krajevil tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

3. 18.12.2015 laekus Harju Maakohtule R. Krajevi määruskaebus, milles ta sisuliselt palub

võimaldada menetluskulude ositi tasumist või tasumise peatamist seoses tema vangistuses viibimisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12.

peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) teine

lause lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis

üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib

KrMS § 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel.

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning R. Krajevi määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning

tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu

kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste

muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb

ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09).

Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega. Nimelt hüvitab KrMS § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuigi KrMS § 180 lg

3 teise lause kohaselt võib kohus osa menetluskuludest riigi kanda jätta, on selle sätte

kohaldumine kokkuleppemenetluses seoses KrMS § 245 lg 1 täiendamisega punktiga 12, millega süüdistatavalt välja mõistetavad menetluskulud said kokkuleppe osaks, piiratud. Küll

aga on kohtul omal algatusel võimalik KrMS § 180 lg 3 kolmandale lausele tuginedes määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi, kuna selles osas ei ole KrMS § 245

lg-s 1 sätestatud erisusi. Maakohus on tulenevalt KrMS § 180 lg-st 3 ka arvestanud

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning võimaldanud

R. Krajevil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (vt Harju Maakohtu 08.12.2015 otsuse resolutsiooni p 40). KrMS § 180 lg 3 võimaldab kohtul määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi, kuid ei näe ette võimalust peatada või lükata menetluskulude tasumine tervikuna edasi nagu seda taotleb R. Krajev alternatiivselt oma määruskaebuses.

6. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada

määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Orvi Tali Meelika Aava Ivi Kesküla