2-14-58469/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

11. jaanuaril 2016 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei ja

avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-14-58469

Kohtuasi

XXXXOY ja XXXXOÜ hagi XXXX AS vastu dividendide

ja viivise väljamaksmiseks

Hagihind

Hageja I - 55 486,09 eurot

Hageja II – 1109,72 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja I: XXXXOY (registrikood XXXX, asukoht XXXX)

Hageja II: XXXXOÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX)

Hagejate lepinguline esindaja adv. Kadri Härginen

Kostja: XXXX AS (registrikood XXXX, asukoht XXXX)

Kostja lepingulised esindajad adv. Marge Männiko ja adv.

Rainer Ratnik

Kohtuistungi toimumise aeg

18. novembril 2015

Resolutsioon

1. Jätta XXXXOY ja XXXXOÜ hagi XXXX AS vastu dividendide ja viivise väljamaksmiseks

rahuldamata

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hagimenetluse kulud XXXXOY ja XXXXOÜ kanda

2. Välja mõista XXXXOY-lt XXXX AS-i kasuks menetluskulud summas 7661,34 eurot

3. Välja mõista XXXXOY-lt XXXX AS-i kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

4. Välja mõista XXXXOÜ-lt XXXX AS-i kasuks menetluskulud summas 850 eurot

5. Välja mõista XXXXOÜ-lt XXXX AS-i kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Hagejate nõuded

1. XXXXOY (edaspidi hageja I) palus esitatud hagis tema kasuks välja mõista XXXX AS-ilt

(edaspidi kostja) dividendid 50 000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis dividendide

väljamaksmisega viivitamise eest arvates 30.05.2014 kuni hagi esitamise kuupäevani

(03.10.2014) summas 1411,09 eurot ning arvates 03.10.2014 kuni põhinõude täitmiseni

protsendina põhinõudest vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäärale.

2. XXXXOÜ (edaspidi hageja II) palus esitatud hagis tema kasuks välja mõista kostjalt

dividendid 1000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis dividendide väljamaksmisega

viivitamise eest arvates 30.05.2014 kuni hagi esitamise kuupäevani (03.10.2014) summas

28,22 eurot ning arvates 03.10.2014 kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudest

vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäärale.

Hagiavalduse asjaolud

3. Hagiavalduse kohaselt olid hageja I 50%-se osalusega, XXXXOÜ 49%-se osalusega ja

kostja II 1%-se osalusega kostja aktsionärid kuni 05.06.2014. 04.06.2013 toimus kõigi

aktsionäride osavõtul kostja aktsionäride üldkoosolek, mille päevakord nägi ette kostja

2012.a majandusaasta aruande kinnitamise ja dividendide väljamaksmisega seonduva

otsustamise.

4. Aktsionäride koosolekul tekkis aktsionäridel vaidlus majandusaasta aruande sisu osas, kuna

hageja I tellitud aruande kontrolli kohaselt ei kajastanud majandusaasta aruanne õiglaselt

kostja ja tema tütarettevõtete tootlikkust. XXXXOÜ ei nõustunud majandusaasta aruande

kontrolli tulemustega. Vaidluse lahendamiseks tegid hagejad XXXXOÜ-le pakkumise, et nad

loobuvad vastuväidetest majandusaasta aruandele, kui XXXXOÜ ostab nende osaluse kokku

51% kostjas. XXXXOÜ nõustus pakkumisega ning aktsionärid allkirjastasid aktsiate

müügilepingu enne 04.06.2013 üldkoosoleku protokolli allkirjastamist. Lepingu järgi pidi

XXXXomandama hageja I osaluse 100 000 euro ja hageja II osaluse 2000 euro eest, ostuhind

tuli tasuda samaaegselt aktsiate ülekandmisega ühe pangapäeva jooksul arvates lepingu

allkirjastamisest. Aktsiate omandiõigus läks XXXXOÜ-le üle hetkel, kui ostuhind on

nõuetekohaselt ja täielikult hagejate pangakontole laekunud. Aktsiate ülekandekorraldused

tehti väärtuspäevaga 05.06.2013, mistõttu XXXXomab 100% XXXX aktsiakapitalist arvates

05.06.2013.

5. Üldkoosoleku, millel otsustati ühehäälselt kinnitada kostja 2012/2013. aasta majandusaasta

aruanne ja vandeaudiitori aruanne ning juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanek ning

maksta aktsionäridele kostja 2012/2013. a majandusaasta konsolideeritud kasumist välja

dividendid 100 000 euro suuruses summas, protokoll ja otsus allkirjastati pärast

müügilepingu sõlmimist ja ülekandekorralduste esitamist. Üldkoosoleku protokolli ja otsuse

allkirjastamise hetkel 04.06.2013 olid hagejad kostja aktsionärid. Kostja jättis hagejatele

dividendid välja maksmata. 14.05.2014 esitasid hagejad dividendi väljamaksmise nõude.

Hagejad on seisukohal, et dividendide väljamaksmise otsus on kehtiv ning dividendid

kuuluvad väljamaksmisele ka siis, kui aktsionär on hiljem omanike ringist lahkunud.

6. Hagejad esitasid kostjale dividendi väljamaksmise nõude 14.05.2014, paludes dividendid

välja maksta 15 päeva jooksul arvates nõude kättesaamisest. Kostja sai nõude kätte samal

päeval. Seega muutus nõue sissenõutavaks arvates 30.05.2014. Kostja ei ole dividende

käesoleva ajani välja maksnud, seega on hagejatel väljamaksmata dividendide osas tekkinud

kostja vastu viivise nõudeõigus kuni põhinõude täitmiseni arvates 30.05.2014 seaduses

ätestatud määras.

Kostja vastuväited

7. Kostja hagi ei tunnista ning palub selle TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata või

rahuldamata jätta, kuna hagejad nõuavad kostjalt dividendide tasumist alusetult.

8. Vastuväidete kohaselt arutati 04.06.2013 üldkoosolekul erimeelsusi hagejate ja kostja

juhatuse vahel seoses majandusaasta aruandes osundatud arvutustega, mille alusel pidid

hagejad tasuma aktsionärile XXXXOÜ-le täiendava ostuhinna osa. Üldkoosoleku ajal kell

11:47 esitasid hagejad XXXXOÜ-le pakkumise hagejate aktsiate ostmiseks, millega

nõustumisel olid hagejad nõus kostja 2012. majandusaasta aruandes nähtuvad arvutused

aktsepteerima. XXXXOÜ võttis hagejate pakkumise vastu ning pooled allkirjastasid aktsiate

müügilepingu, esialgsete lepingute lõpetamise lepingu ning üldkoosoleku protokolli.

9. 04.06.2013 sõlmitud aktsiate müügilepingust ja esialgsete lepingute lõpetamise lepingust

nähtub, et 1) pooled lõpetavad esialgsed lepingud, mille kohaselt kohustusid hagejad tasuma

hiljemalt 30.06.2013 XXXXOÜ-le aktsiate eest täiendavat tasu ja 2) hagejad ning XXXXOÜ

kinnitavad, et neil puuduvad mistahes nõuded teineteise või ühingu (kostja) vastu. Ühtlasi on

müügilepingus toodud välja, et hagejad loobuvad oma aktsiatel põhinevatest nõuetest ühingu

vastu ka tulevikus.

10. Poolte tegelik tahe seisnes selles, et kostja üldkoosolek otsustas kinnitada majandusaasta

aruande ja jagada dividendi ning hagejad võõrandasid oma aktsiad XXXXOÜ-le. Kostja

üldkoosoleku protokolli grammatiline tõlgendus ei tõenda poolte tahet välja maksta

dividendid aktsionäridele (mitmuses), kuna protokoll oli enne üldkoosolekut vastavalt

juhatuse ettepanekutele ette valmistatud ning üldkoosolekul ei olnud võimalik protokolli

teksti muuta (hagejad kiirustasid laevale). Kostja esindaja ei ole lubanud hagejatele

vaidlusaluseid dividende välja maksta ega väljamakseid ka teinud.

11. Hagejate 15.05.2014 esitatud dividendi nõue tuli kostjale üllatusena, kuna kostja oli

arvamusel, et kõik aktsiatest tulenevad nõuded lahendati hagejate ja XXXXOÜ vahel

lõplikult 04.06.2013 kompromissi sõlmimisega ning kostja suhtes nõuetest loobumisega.

Müügilepingu sõlmimine oli kompromiss, sest müügilepingu sõlmimisega sisuliselt lõpetati

vaidlus. Järelikult põhineb hagejate nõue müügilepingul.

Kohtuotsuse põhjendused

12. Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle:

• kuni 05.06.2014 olid kostja aktsionärid hagejad ja XXXXOÜ, kusjuures aktsionäride

osaluste suurused kostjas olid – hagejal I 50%, XXXXOÜ-l 49% ja hagejal II 1%;

• 04.06.2013 toimus kõigi aktsionäride osavõtul kostja aktsionäride üldkoosolek, mille

päevakord nägi ette kostja 2012.a majandusaasta aruande kinnitamise ja dividendide

väljamaksmisega seonduva otsustamise;

• koosolekul tegid hagejad XXXXOÜ-le pakkumise osta ära nende osalus (kokku 51%) ning

aktsionärid allkirjastasid aktsiate müügilepingu enne kui allkirjastati 04.06.2013

üldkoosoleku protokoll;

• võõrandamislepingu alusel pidi XXXXOÜ omandama hageja I 50%-lise osaluse 100 000

euro ja hageja II 1%-lise osaluse 2000 euro eest;

• XXXXOÜ-l tuli tasuda ostuhind samaaegselt aktsiate ülekandmisega ühe pangapäeva

jooksul arvates võõrandamislepingu allkirjastamisest ning aktsiate ostuhinna pangakontole

laekumisest;

• aktsiate ülekandekorraldused tehti väärtuspäevaga 05.06.2013.

13. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejatel on kostja vastu kehtiv dividendinõue.

14. ÄS § 226 järgi annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning

kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses

sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õiguse. ÄS § 279 lg 1 kohaselt on aktsionäril õigus nõuda

dividendi väljamaksmist. ÄS § 228 lg 2 järgi kuuluvad nimelisest aktsiast tulenevad õigused

isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse. ÄS § 229 lg 4 teisest lausest tulenevalt

loetakse aktsiaseltsi suhtes aktsia üleläinuks omandaja kandmisest aktsiaraamatusse.

15. Dividendide väljamaksmise nõude (I kd lk 32-34) kohaselt esitasid hagejad kostjale nõude

dividendide väljamaksmiseks 14.05.2014 s.o ajal, kui nad ei olnud enam kostja aktsionärid.

Hagejad tuginesid nõude esitamisel 04.06.2013 aktsionäride üldkoosoleku otsusele, mille

kohaselt otsustati aktsionäridele välja maksta kostja 2012/2013 aasta kasumist dividendid

summas 100 000 eurot. Kostja vastusest (I kd lk 35-37) nähtuvalt keeldus ta nõude täitmisest

põhjusel, et hagejad ei olnud nõude esitamisel aktsionärid.

16. Pooltel puudub vaidlus, et kostja 04.06.2013 korraline üldkoosolek (protokoll I kd lk 10-13,

tõlge lk 29-31) algas kõigi aktsionäride osavõtul kell 10.00. Hageja I juhatuse liikme

XXXXütlustega (II kd lk 54-56) on tõendatud, et aktsionäride erimeelsuste tõttu 2012/2013.a

majandusaasta aruande kinnitamisel lahkusid hagejad koosolekult kell 11.00 paiku

protokollis märgitud otsuseid vastu võtmata ja tegid kell 11.47 XXXXettepaneku nende

aktsiate müügiks. XXXXvõttis hagejate pakkumise vastu 13.23 ning pooled allkirjastasid

aktsiate müügilepingu ja esialgsete lepingute lõpetamise lepingu ning üldkoosoleku

protokolli. XXXXütlustega (II kd lk 54-56) on tõendatud veel, et dividendide osas oli jõutud

kokkuleppele 04.06.2013 koosolekule eelneval koosolekul, kus need asjad olid lahti räägitud,

et üldkoosoleku protokollis märgitud otsuste vastuvõtmiseks hääletamisprotseduuri läbi ei

viidud ja protokolli tekst oli eelnevalt ettevalmistatud. Samuti, et sellest, millal dividendid

välja makstakse, juttu ei olnud. Hageja II esindaja XXXXütlustega (II kd lk 58) on

tõendatud, et tema allkirjastas inglise keelse protokolli ja ükski aktsionär protokolli muutmist

ei nõudnud ning, et varasem koosolek toimus 22.05.2013.

17. Hagejate 04.06.2014 pakkumusest (I kd lk 13-14, 68-70) nähtuvalt tegid hagejad XXXXOÜ

esindajale XXXXpakkumise hagejate aktsiate ostmiseks hinnaga 102 000 eurot. Pakkumuses

on märgitud, et see asendab hageja I ja XXXXOÜ põhilepingu, mis on sõlmitud 5.01.2010

ning on täielik ja lõplik arveldamine. Pakkumusega nõustumisel on hagejad nõus kostja

2012.a majandusaasta aruandes nähtuvad arvutused

aktsepteerima ega vaidlusta

arvutuskäikusid.

18. XXXXütlustega (II kd lk 60-62) on tõendatud, et protokollis märgitud otsused olid eelnevalt

ettevalmistatud, et koosolekul dividendidest ei räägitud ning et tema sai aru, et dividendid

jäävad temale, sest müügilepinguga tehti lõplik, kõikehõlmav pakkumine ühe müügihinnaga.

Tema palus lepingusse panna punkti, mille kohaselt on kõik üksteisele esitatavad nõuded

ammendunud. XXXXütlustega on tõendatud veel, et 22.05.2013 koosolekul arutatud

asjaolud olid oluliselt erinevad sellest, mis arutati 04.06.2013, et 22.05.2013 koosolekul

arutati esialgsete müügilepingute täitmist hagejate poolt, mitte 04.06.2013 müügilepingut,

sest ettepaneku hagejate aktsiad välja osta tegid hagejad XXXXOÜ-le üllatuslikult

04.06.2013 koosolekul.

19. XXXXja XXXXütlustega on tõendatud, et XXXXrääkis XXXXpärast müügilepingu

sõlmimist dividendide saamise soovist alles 26.09.2013 kokkusaamisel, kui XXXXja

XXXXkohtusid Helsinki sadama kohvikus.

20. Aktsiate müügilepingu ja esialgsete lepingute lõpetamise lepinguga (I kd 15-19) on

tõendatud, et hagejad ja XXXXOÜ sõlmisid 04.06.2013 aktsiate müügilepingu ja esialgsete

lepingute lõpetamise lepingu. Lepingust nähtub, et pooled lõpetavad esialgsed lepingud,

mille kohaselt kohustusid hagejad tasuma hiljemalt 30.06.2013 XXXXOÜ-le aktsiate eest

täiendavat tasu ning müüjad (hagejad) ja ostja (XXXXOÜ) kinnitavad, et neil puuduvad

mistahes nõuded teineteise või ühingu (kostja) vastu. Müügilepingus on märgitud, et hagejad

loobuvad oma aktsiatel põhinevatest nõuetest ühingu (kostja) vastu ka tulevikus.

21. 09.11.2015 kohtuistungil menetlusosaliste antud ütlustest nähtus, et 04.06.2013 üldkoosoleku

protokoll ei kajastanud täpselt tegelikult toimunut ega arutatut, kuna koosolekut ei

protokollitudki, vaid allkirjastati varem ettevalmistatud dokument. Seetõttu ei nähtu

protokollist ei koosolekul vaheaja tegemine ega aktsiate võõrandamislepingu sõlmimine. Ka

otsuse projekt dividendide väljamaksmise kohta tehti 22.05.2013 koosolekul arutatu alusel,

kuid siis ei olnud hagejad aktsiate võõrandamise pakkumust XXXXOÜ-le veel esitatud.

Protokolli otsuse punktis 2 ei ole märgitud nimeliselt, millistele aktsionäridele 100 000 euro

suuruses dividendid välja makstakse, seega ei saa protokollist järeldada, et aktsiad kuuluvad

väljamaksmisele nimelt hagejatele, mitte aktsiad omandanud XXXXOÜ-le.

22. Eelnevate tõenditega on tõendatud, et hagejad ei esitanud kostjale dividendide nõuet

vastavalt ÄS § 279 lg-le 1, s.o ajal kui nad olid veel aktsionärid. 22.05.2013 koosolekul

dividendide väljamaksmise arutamisel lähtuti eeldusest, et hagejad jäävad kostja

aktsionärideks. Pärast aktsite võõrandamist ja XXXXOÜ kandmist aktsiaraamatusse läks

aktsia ÄS § 229 lg 4 teisest lausest tulenevalt aktsiaseltsi suhtes üle XXXXOÜ-le ning

hagejad minetasid aktsiatest tulenevad õigused, sh dividendide saamise õiguse. Dividendide

nõude esitamise ajal 14.05.2014 või ka dividendide saamise soovi esitamise ajal 26.09.2013,

kuulusid aktsiatest tulenevad õigused ÄS § 228 lg 2 järgi XXXXOÜ-le, kes on pärast

hagejaid kantud aktsionärina aktsiaraamatusse. 04.06.2013 koosoleku otsusest ei tulene, et

hagejatel oleks pärast aktsiate võõrandamist säilinud dividendide nõue. Järelikult tuleb kostja

vastu esitatud hagi dividendide ja viiviste nõudes jätta rahuldamata.

23. Kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei saa kohus anda hinnangut

hagejate ja XXXXOÜ vahel 04.06.2013 sõlmitud aktsiate müügilepingule ja esialgsete

lepingute lõpetamise lepingule ega lepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimistele ning

aruteludele 2012/2013.a majandusaasta aruande vastavuse või mittevastavuse üle, kuna need

asjaolud kuuluvad tuvastamisele müügilepingu poolte vahelises vaidluses. Seega jätab kohus

antud osas esitatud seisukohad ja tõendid kui asjassepuutumatud tähelepanuta.

Menetluskulude jaotus

24. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või

muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 143 p 1 kohaselt on

asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse

alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

25. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele

vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja

kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise

esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust.

26. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hagejate kanda.

27. Kostja menetluskulud on 23.11.2015 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kokku

8511,34 eurot. Tsiviilasjas osutasid kostjale õigusabi kokkuleppel kliendiga Advokaadibüroo

LEXTAL vandeadvokaat Marge Männiko vastavalt kokkuleppele kliendiga tunnihinnaga

140,61 eurot (+km) või 127,82 eurot (+km) ning advokaat Rainer Ratnik tunnihinnaga

115,04 eurot (+km) või 76,69 eurot (+km). Kaks advokaati osutasid õigusabi korraga,

teineteise tööd dubleerimata. Kahe advokaadi kasutamist põhjendas kostja asjas esitatud

tõendite mahu ja vaidluse keerukusega. Kostja kinnitas, et kulud on kantud seoses

tsiviilasjaga

2-14-58469.

Kostja

on

käibemaksukohustuslane,

mistõttu

palub

ta

menetluskuluna kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista ilma käibemaksuta summana.

28. Hagejad vaidlesid vastu kostja menetluskulude taotlusele ning leidsid, et see tuleb jätta

rahuldamata. Juhul, kui kohus leiab, et esineb alus kostja menetluskulude taotluse rahuldamiseks,

paluvad hagejad kohtul kontrollida kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ning

vähendada seda kohtu poolt mõistlikuks peetava määrani.

29. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude avaldus kuulub rahuldamisele. Esindajate

tunnihinnad on kooskõlas Riigikohtu 11.02.2015 lahendi 3-2-1-115-14 punktis 14 avaldatud

seisukohaga, et vandeadvokaadist esindaja puhul on põhjendatud tunnitasu kuni 153 eurot.

Nimekirjas kirjendatud lepinguliste esindajate poolt tehtud töö, kestvus ja maksumus on

esitatud mõistlikus suuruses ja vastavad asjas tehtud toimingutele. Seega tuleb hagejatelt

välja mõista kostja kulud lepingulistele esindajatele kokku 8346,34 eurot. Kostja kulud

soomekeelsete dokumentide tõlkele 165,00 eurot on TsMS § 143 p 1 alusel põhjendatud ja

kuuluvad hagejatelt väljamõistmisele. Järelikult tuleb kostja menetluskulud hagejatelt välja

mõista kokku summas 8511,34 eurot.

30. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks,

vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei

määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude

jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna hageja I põhinõude suuruseks on 50 000

eurot, millele lisanduvad viivised ning hageja II põhinõude suuruseks on 1000 eurot, millele

lisanduvad viivised, siis tuleb menetluskulud välja mõista hagejalt I summas 7661,34 eurot ja

hagejalt II summas 850 eurot.

31. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotlusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kohustada hagejaid

tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik