3-14-51848/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedKaebaja Metsamaahalduse AS esitas Tartu Halduskohtu 25.11.2014. a otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus määras 12.11.2015. a määrusega vaadata kaebaja
Legislator headnote
AI generated3-14-51848/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus määras 12.11.2015. a määrusega vaadata kaebaja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.01.2016, Tartu
Haldusasja number
3-14-51848
Haldusasi
Metsamaahalduse AS kaebus Halliste
Vallavalitsuse 05.08.2014. a korralduse nr 176
tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 25.11.2014. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Metsamaahalduse AS apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
lihtmenetlus
Menetlusosalised
kaebaja Metsamaahalduse AS
esindaja vandeadvokaat Mart Sikut
vastustaja Halliste vald
kolmas isik Elektrilevi OÜ
esindaja Karin Lehari
RESOLUTSIOON
Jätta Metsamaahalduse AS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
25.11.2014. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 08.02.2016.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
1. Kaebaja Metsamaahalduse AS esitas Tartu Halduskohtu 25.11.2014. a otsuse peale
apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus määras 12.11.2015. a määrusega vaadata kaebaja
apellatsioonkaebus läbi lihtmenetluses. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtu-
menetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui
apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses
esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta
sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse
kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades
otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused
sisalduvad.
2. HKMS § 133 lg 1 sätestab, et kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise
kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline.
Riigikohus on märkinud, et õiguse rikkumise olulisus sõltub sellest, millise kaaluga
õigushüvesse (nt elu, tervis, vabadus) ja kui intensiivselt on sellesse väidetavalt sekkutud
(Riigikohtu halduskolleegiumi 28.01.2014. a otsus nr 3-3-1-80-13).
Kaebaja taotleb vastustaja korralduse, millega seati sundvaldus kaebaja kinnistule Päidre
külas Halliste vallas, Viljandimaal OÜ Elektrilevi kasuks, tühistamist. Vaidlustatud korralduse
kohaselt on Prantseli maaüksusel projekteeritud olemasoleva õhuliini demonteerimine ja uue
maakaabelliini rajamine olemasoleva tee kõrvale kaitsevööndi suurusega 600 m2. Maaüksuse
omanikuga on projekt kooskõlastatud.
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sundvalduse seadmine väga suure kaaluga õigushüve, kuna
vaidlustatud korralduse väljaandmise ajal kehtinud asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lg 1
sätestas, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või –rajatist
ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või –rajatis on vajalik avalikes huvides ja
puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või
-rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või
tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Arvestades, et kaebajal on õigus nõuda tehnovõrgu või
–rajatise talumise eest tasu, maakaabelliin rajatakse olemasoleva tee kõrvale ning kaitseala
vöönd väheneks antud tööga 244 m2 võrra, 844 m2-lt 600 m2-ni, ei ole sellesse õigushüvesse
intensiivselt sekkutud. Samuti ei ole kaebaja sisuliselt vastu vaielnud sundvalduse seadmisele
tema kinnistule ja vaidlustab Halliste Vallavalitsuse 05.08.2014. a korraldust nr 176 vaid
seetõttu, et kaebaja ja kolmas isik ei ole saavutanud kokkulepet tehnorajatise talumise eest
makstava tasu suuruse osas.
Seega tuginedes eeltoodule on ringkonnakohus seisukohal, et antud juhul on sundvalduse
seadmisel koos kaasnevate õigustega maaüksuse omanikule, tegemist isiku õiguste
väheolulise rikkumisega.
3. HKMS § 133 lg 1 2. lause kohaselt loetakse õiguste rikkumist väheoluliseks eelkõige siis,
kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei ületa 200 eurot. Antud juhul ei
ole sundvalduse seadmine varaliselt hinnatav ning kaebaja ei ole ka välja toonud kahjusid,
mis sundvalduse seadmine võiks talle tekitada. Samuti tuleneb asja materjalidest, et kaebaja ja
kolmas isik ei ole jõudnud talumistasu suuruse osas kokkuleppele. Kui arvestada kaebaja
väidet, et ta küsis kolmandalt isikult 0,2 eurot ruutmeetri kohta (tl 2 pöördel) ja kaitseala
vöönd hõlmab 600 m2, siis oleks tasuks 120 eurot. Kehtivat õigusakti, mis oleks aluseks
talumiskohustuse eest makstava tasu määramiseks, ei ole välja antud. Mõistlik on arvestada
talumistasu ühe aasta kohta, kuna varem kehtinud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §
154 sätestas iga-aastase tasu ning Riigikohus lahendis nr 3-4-1-25-11 ei tunnistatud tasu
maksmise perioodi osas vastavaid sätteid põhiseadusega vastusolus olevaks. Samuti on
võimalik, et aastas korra makstavaid tasusid muudetakse ja järgmistel aastatel maksmisele
kuuluv tasu võib olla erinev eelmise aasta tasu määrast.
Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et kuna varaliselt hinnatav hüve on väiksem kui
200 eurot, tuleb käesolev vaidlus lugeda väheolulise rikkumisega seotud asjaks ja
lihtmenetluse kohaldamiseks on alused olemas.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning
apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Metsamaahalduse AS on taotlenud Halliste
Vallavalitsuse korralduse, millega seati sundvaldus Pantseli kinnistule Viljandimaal,
tühistamist. Halduskohtu põhjendused, miks ei kuulu Metsamaahalduse AS tühistamisnõue
rahuldamisele, on õiged.
Halliste valla vastuses kaebusele (tl 68-71), halduskohtu otsuses (tl 98-102), Halliste valla
vastuses apellatsioonkaebusele (tl 121-122) ja on ammendavalt selgitatud, miks
Metsamaahalduse AS kaebus rahuldamisele ei kuulu ning miks ei kuulu Halliste
Vallavalitsuse 5. augusti 2014. a korraldus nr 176 tühistamisele.
5. Metsamaahalduse OÜ apellatsioonkaebuses ei olda nõus halduskohtu seisukohaga, et
talumistasu suuruse määramine ei toimu sundvalduse seadmise menetluses. Tulenevalt
asjaoludest, et puudub õigusakt, mis oleks aluseks talumiskohustuse eest makstava tasu
määramiseks ja pooled ei ole saavutanud tasu osas kokkulepet, ei ole täidetud seadusest
tulenev nõue, mille kohaselt peab vallavalitsus viitama oma otsuses sundvalduse seadmiseks
makstava tasu aluseks olevale õigusaktile või kokkuleppele. Sundvaldus ei saa kehtida ilma
tasuta. Kaebaja ei nõustu ka halduskohtu arvamusega, et talumistasu on olemuslikult
eraõiguslik.
Kaebaja jagab halduskohtu seisukohta, et vastustaja ei järginud KASVS § 463 lg-te 2, 3 ja 4
nõudeid kasutusvalduse seadmise menetluse läbiviimisel ja rikkus sellega kaebaja õigusi ning
leiab, et nimetatud menetlusnormide eesmärki arvestades on vastustaja rikkumised seda laadi,
mis toovad kaasa vaidlustatud korralduse tühistamise.
Arvestatavat väidet, mis vastustaja või halduskohtu seisukohti ümber võiks lükata,
ringkonnakohtule apellatsioonkaebusest ei nähtu. Ringkonnakohus märgib, et
apellatsioonkaebuses korratakse väiteid, millele on halduskohus oma otsuses juba põhjalikult
vastanud. Sundvalduse seadmise regulatsioonist ei tulene sundvalduse seadmiseks pädevale
haldusorganile kohustust määrata sundvalduse seadmise otsustamisel kindlaks tehnorajatise
talumise tasu suurus või osutada õigusaktile, milles oleks tasu suurus määratletud, vaid piisab
kui haldusorgan viitab vastavas haldusaktis talumistasu maksmise kohustuseks olevale
normile. Sundvalduse seadmist ei välista kaebaja ja kolmanda isiku tasukokkuleppe
puudumine. Ringkonnakohus märgib, et kinnisasja omanikul ei ole kohustust tehnovõrgu
omanikult talumistasu taotleda, vaid tal on selleks seadusega sätestatud õigus.
Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et menetluslikud rikkumised
vaidlustatud korralduse andmisel ei tingi korralduse tühistamist. Vaatamata vastustaja
rikkumiste tuvastamisele oli kaebaja algusest peale piisavalt informeeritud tema kinnistul
kavandatavatest töödest, nende mõjust kinnisasja kasutamisele, talumistasu saamise õigusest
ning ka kõikidest menetluslikest asjaoludest.
6. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
Madis Ernits
Agu Timmi