Legislator Case Law & Legislation
3-14-51848/28 AI generated

3-14-51848/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-51848/28
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kaebaja Metsamaahalduse AS esitas Tartu Halduskohtu 25.11.2014. a otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus määras 12.11.2015. a määrusega vaadata kaebaja

Legislator headnote

AI generated

3-14-51848/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus määras 12.11.2015. a määrusega vaadata kaebaja

Keywords

AI generated
liability of the insurer notice of defects recognised health insurer reimbursement by health insurer entitlement to insurance benefits medium-term bank bond
AI generated
3-07-1402/28
09.07.2007 esitas OÜ E kaebuse Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse maksuotsusele nr 12-5/161 (tl 5-7).
3-14-51848/20
Halliste Vallavalitsuse 5. augusti 2014 korraldusega nr 176 seati sundvaldus Pantseli kinnistule õhuliini ning rajatakse uus maakaabelliin, mis läbib Pantseli kinnistut. Kaitsevööndi alla jääva maa
3-20-605/32
Keskkonnaamet (edaspidi ka KKA või vastustaja) registreeris metsaressursi arvestuse riiklikus registris (metsaregistris) 23.09.2019, 22.11.2019 ja 29.01.2020 harvendusraiete kohta metsateatised nr 50000317917, 50000317919, 50000317921, 50000317923, 50000317925, 50000317927, 50000317929, 50000338105, 50000339477, 50000366729, 50000366731, 50000366733, 50000366743, 50000366745, 50000366747, 50000366749, 50000366769 ja 50000367383. Keskkonnaamet registreeris metsaregistris 26.06.2019 lageraie kohta metsateatise nr 50000296101, 24.09.2019 sanitaarraie kohta metsateatise nr 50000319491 ja 10.01.2020 harvendusraie kohta metsateatise nr 50000301822.
3-16-1200/2
13.06.2016 esitas A.Ž. Tallinna Halduskohtule kaebuse tsiviilasjas nr 2-15-8086 kohtulahendi tühistamiseks ning täiteasja nr 022/2016/798 kehtetuks tunnistamiseks. Koos kaebusega esitas A.Ž. ka riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ning isiku esindamiseks täitemenetluses. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on Tallinna Ringkonnakohus 25.05.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-8086 keeldunud Harju Maakohtu 18.01.2016 otsusele tsiviilasjas 2-15-8086 esitatud G. Ž. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2-15-15292/99
I G I N L (hageja I) ja N L (hageja II) esitasid 13.10.2015 Harju Maakohtule hagi Mittetulundusühingu EDU VALEM (kostja) vastu, mida täpsustasid 31.10.2016.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.01.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-51848

Haldusasi

Metsamaahalduse AS kaebus Halliste

Vallavalitsuse 05.08.2014. a korralduse nr 176

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25.11.2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Metsamaahalduse AS apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

lihtmenetlus

Menetlusosalised

kaebaja Metsamaahalduse AS

esindaja vandeadvokaat Mart Sikut

vastustaja Halliste vald

kolmas isik Elektrilevi OÜ

esindaja Karin Lehari

RESOLUTSIOON

Jätta Metsamaahalduse AS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

25.11.2014. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 08.02.2016.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebaja Metsamaahalduse AS esitas Tartu Halduskohtu 25.11.2014. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus määras 12.11.2015. a määrusega vaadata kaebaja

apellatsioonkaebus läbi lihtmenetluses. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses

esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta

sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse

kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades

otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused

sisalduvad.

2. HKMS § 133 lg 1 sätestab, et kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline.

Riigikohus on märkinud, et õiguse rikkumise olulisus sõltub sellest, millise kaaluga

õigushüvesse (nt elu, tervis, vabadus) ja kui intensiivselt on sellesse väidetavalt sekkutud

(Riigikohtu halduskolleegiumi 28.01.2014. a otsus nr 3-3-1-80-13).

Kaebaja taotleb vastustaja korralduse, millega seati sundvaldus kaebaja kinnistule Päidre

külas Halliste vallas, Viljandimaal OÜ Elektrilevi kasuks, tühistamist. Vaidlustatud korralduse

kohaselt on Prantseli maaüksusel projekteeritud olemasoleva õhuliini demonteerimine ja uue

maakaabelliini rajamine olemasoleva tee kõrvale kaitsevööndi suurusega 600 m2. Maaüksuse

omanikuga on projekt kooskõlastatud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sundvalduse seadmine väga suure kaaluga õigushüve, kuna

vaidlustatud korralduse väljaandmise ajal kehtinud asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lg 1

sätestas, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või –rajatist

ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või –rajatis on vajalik avalikes huvides ja

puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või

-rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või

tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Arvestades, et kaebajal on õigus nõuda tehnovõrgu või

–rajatise talumise eest tasu, maakaabelliin rajatakse olemasoleva tee kõrvale ning kaitseala

vöönd väheneks antud tööga 244 m2 võrra, 844 m2-lt 600 m2-ni, ei ole sellesse õigushüvesse

intensiivselt sekkutud. Samuti ei ole kaebaja sisuliselt vastu vaielnud sundvalduse seadmisele

tema kinnistule ja vaidlustab Halliste Vallavalitsuse 05.08.2014. a korraldust nr 176 vaid

seetõttu, et kaebaja ja kolmas isik ei ole saavutanud kokkulepet tehnorajatise talumise eest

makstava tasu suuruse osas.

Seega tuginedes eeltoodule on ringkonnakohus seisukohal, et antud juhul on sundvalduse

seadmisel koos kaasnevate õigustega maaüksuse omanikule, tegemist isiku õiguste

väheolulise rikkumisega.

3. HKMS § 133 lg 1 2. lause kohaselt loetakse õiguste rikkumist väheoluliseks eelkõige siis,

kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei ületa 200 eurot. Antud juhul ei

ole sundvalduse seadmine varaliselt hinnatav ning kaebaja ei ole ka välja toonud kahjusid,

mis sundvalduse seadmine võiks talle tekitada. Samuti tuleneb asja materjalidest, et kaebaja ja

kolmas isik ei ole jõudnud talumistasu suuruse osas kokkuleppele. Kui arvestada kaebaja

väidet, et ta küsis kolmandalt isikult 0,2 eurot ruutmeetri kohta (tl 2 pöördel) ja kaitseala

vöönd hõlmab 600 m2, siis oleks tasuks 120 eurot. Kehtivat õigusakti, mis oleks aluseks

talumiskohustuse eest makstava tasu määramiseks, ei ole välja antud. Mõistlik on arvestada

talumistasu ühe aasta kohta, kuna varem kehtinud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §

154 sätestas iga-aastase tasu ning Riigikohus lahendis nr 3-4-1-25-11 ei tunnistatud tasu

maksmise perioodi osas vastavaid sätteid põhiseadusega vastusolus olevaks. Samuti on

võimalik, et aastas korra makstavaid tasusid muudetakse ja järgmistel aastatel maksmisele

kuuluv tasu võib olla erinev eelmise aasta tasu määrast.

Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et kuna varaliselt hinnatav hüve on väiksem kui

200 eurot, tuleb käesolev vaidlus lugeda väheolulise rikkumisega seotud asjaks ja

lihtmenetluse kohaldamiseks on alused olemas.

4. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning

apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Metsamaahalduse AS on taotlenud Halliste

Vallavalitsuse korralduse, millega seati sundvaldus Pantseli kinnistule Viljandimaal,

tühistamist. Halduskohtu põhjendused, miks ei kuulu Metsamaahalduse AS tühistamisnõue

rahuldamisele, on õiged.

Halliste valla vastuses kaebusele (tl 68-71), halduskohtu otsuses (tl 98-102), Halliste valla

vastuses apellatsioonkaebusele (tl 121-122) ja on ammendavalt selgitatud, miks

Metsamaahalduse AS kaebus rahuldamisele ei kuulu ning miks ei kuulu Halliste

Vallavalitsuse 5. augusti 2014. a korraldus nr 176 tühistamisele.

5. Metsamaahalduse OÜ apellatsioonkaebuses ei olda nõus halduskohtu seisukohaga, et

talumistasu suuruse määramine ei toimu sundvalduse seadmise menetluses. Tulenevalt

asjaoludest, et puudub õigusakt, mis oleks aluseks talumiskohustuse eest makstava tasu

määramiseks ja pooled ei ole saavutanud tasu osas kokkulepet, ei ole täidetud seadusest

tulenev nõue, mille kohaselt peab vallavalitsus viitama oma otsuses sundvalduse seadmiseks

makstava tasu aluseks olevale õigusaktile või kokkuleppele. Sundvaldus ei saa kehtida ilma

tasuta. Kaebaja ei nõustu ka halduskohtu arvamusega, et talumistasu on olemuslikult

eraõiguslik.

Kaebaja jagab halduskohtu seisukohta, et vastustaja ei järginud KASVS § 463 lg-te 2, 3 ja 4

nõudeid kasutusvalduse seadmise menetluse läbiviimisel ja rikkus sellega kaebaja õigusi ning

leiab, et nimetatud menetlusnormide eesmärki arvestades on vastustaja rikkumised seda laadi,

mis toovad kaasa vaidlustatud korralduse tühistamise.

Arvestatavat väidet, mis vastustaja või halduskohtu seisukohti ümber võiks lükata,

ringkonnakohtule apellatsioonkaebusest ei nähtu. Ringkonnakohus märgib, et

apellatsioonkaebuses korratakse väiteid, millele on halduskohus oma otsuses juba põhjalikult

vastanud. Sundvalduse seadmise regulatsioonist ei tulene sundvalduse seadmiseks pädevale

haldusorganile kohustust määrata sundvalduse seadmise otsustamisel kindlaks tehnorajatise

talumise tasu suurus või osutada õigusaktile, milles oleks tasu suurus määratletud, vaid piisab

kui haldusorgan viitab vastavas haldusaktis talumistasu maksmise kohustuseks olevale

normile. Sundvalduse seadmist ei välista kaebaja ja kolmanda isiku tasukokkuleppe

puudumine. Ringkonnakohus märgib, et kinnisasja omanikul ei ole kohustust tehnovõrgu

omanikult talumistasu taotleda, vaid tal on selleks seadusega sätestatud õigus.

Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et menetluslikud rikkumised

vaidlustatud korralduse andmisel ei tingi korralduse tühistamist. Vaatamata vastustaja

rikkumiste tuvastamisele oli kaebaja algusest peale piisavalt informeeritud tema kinnistul

kavandatavatest töödest, nende mõjust kinnisasja kasutamisele, talumistasu saamise õigusest

ning ka kõikidest menetluslikest asjaoludest.

6. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi