1-15-10260/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

7.jaanuar 2016.a. Tallinn

Kriminaalasja number 1- -10260 15

Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla, Sten Lind Kriminaalasi U.U süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras)

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 4.detsember 2015.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav U.U Süüdistatav Kaitsja Prokurör U.U (ankeetandmed maakohtu otsuses) Adv. Talvi Vaske Enge Selge RESOLUTSIOON

Süüdistatava U.U apellatsioon Harju Maakohtu

4.detsembri 2015.a. otsusele

– jätta läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel

esitada määruskaebuse Riigikohtule päeva jooksul 15

alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK :

Harju Maakohus otsustas 4.detsembri 2015 a. otsusega süüdi mõista U.U KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ja - karistada vangistusega 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 6 kuud vangistust.

KrMS § 130 lg 41

alusel kohaldada süüdimõistva otsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks U.U suhtes tõkendit – vahistamine alates 04.12.2015.a. ja võtta U.U vahetult peale kohtuotsuse kuulutamist kohtus vahi alla.

Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest, s.o. 03.12.2015.a.

Tõkend – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või kohtuotsuse vahistamine - mittejõustumise korral karistuse ärakandmise ajaks – karistuse ärakandmisel.

U.U mõisteti süüdi selles, et tema isikuna, keda on 15.08.2015 karistatud

Harju Maakohtu poolt süstemaatilise varguse katse toimepanemises, uuesti 03.12.2015 kella 17.35 paiku viibides Tallinnas XXXX XXXXXX X asuvas ja K -le AS kuuluvas XXXXXXXX XXXXXXXXXXX, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, võttis müügisaalist le kuuluva üle poole täis oleva „Kenzo Home K AS

- Night“ lõhnatesteri pudeli, mille hind kaupluses on 76,49 eurot. Peitis kauba pükste

taskusse ning seejärel väljus kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata, tegu jäi

tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt

APELLATSIOONI SISU:

Süüdistatav leiab, et maakohus on teda karistanud liiga karmislt. Ta on haige inimene ja peab saama vanglaväliselt ravi, mitte vanglas istuma. 7-10 aastat tagasi ei olnud tal karistatust, siis aga sai peatrauma ja hakkas käituma ebaadekvaatselt. Mida rohkem ta vanglas istub, seda Tal on rohkem joob ja ebaadekvaatsemalt käitub. käesoleval ajal Hollandis käimas lahutusprotsess ja ta peab sinna sõitma lahutust ja passi

vormistama.Tema abikaasa sõidab pärast lahutust Moskvasse laste juurde ja siis kaotab ta temaga üldse side.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb

sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1- -07). Riigikohtu 55 kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud

argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles

esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt

põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide

asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1- - 96 09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti

põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis,

kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist

on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1- - 120 09).

Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis ei

vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata

põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale kohtuotsusega mõistetud karistuse raskus.

Riigikohus on karistuse mõistmise osas märkinud, et KarS § st 56 lähtudes peab kohus - pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki

ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Veel on Riigikohus selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate

ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava

karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo nr 3 07). Täiendavalt tuleb -1-1- - 14 karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse

üldpreventsiooni tähenduses. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku

läbivaatamise otstarbekust, leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsus vastab ülaltoodud nõuetele täiel määral.

Ringkonnakohus leiab, et

maakohus on U.U-le karistuse mõistmisel arvestanud kõigi KarS §-s 56 kirjeldatud asjaoludega.

Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks U.U karistamist just

vangistusega ja miks leiab, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda,

põhjendatud on ka mõistetud vangistusmäära. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus ning ka apellatsioonis esitatud põhjendused ei ole arvestatavad ja ei saa kaasa tuua seadusliku kohtuotsuse tühistamist. Kohtuotsuse tühistamiseks peavad esinema seaduslikud alused. Igor

U.U näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, keda

mõistetud varasemad karistused ei ole mõjutanud süütegude toimepanemisest

hoiduma. Süüdistatavat on varem korduvalt korral kohtu poolt karistatud ja just varavastas kuritegude toimepanemise eest te . Aastas jõuab ta kohtu all olla 3-4 korda, mis lubab väita, et mida kauem on U.U vanglas, seda vähem ta kuritegusid ka toime paneb. Sisuliselt ei eita seda apellant ise, kui väidab, et vanglast vabanedes hakkab ta alkoh Arvestades eeltoodut aga ka seda, oli tarvitama ja ebaadekvaatselt käituma.

et maakohtu poolt mõistetud karistus jääb alla sanktsioonis ettenähtud vangistuse keskmäära, ei ole alust väitel, et tegemist on range karistusega. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1- - 58 13 märkinud, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Korduvalt kuritegusid toimepannud isikute karistustundlikkus on enamasti väga väike, mistõttu on põhjendatud pigem raskema karistuse mõistmine. Apellatsioonis rõhutatud

tegurid – vajadus Hollandis olla ja seal oma lahutuse ja passi vormistamisega tegeleda – need olid süüdistatavale teada ka siis, kui ta otsustas vargile minna s.t antud asjaolud ei takistanud süüdistatavat toime panemast temale süüks arvatud kuritegu. Inimene, kes paneb toime kuriteo, peab oskama ette näha võimalikke tagajärgi ning seda, et kuriteo toimepanemisega kaasnevad mitmed elumuutused ja kohustused mitte üksnes süüdimõistetule, vaid ka tema perekonnale.

Kokkuvõtteks märgib kohtukolleegium, et süüdistatava taotlus vähendada veelgi

temale mõistetud karistust, ei ole arvestatav ning apellatsioonis ei ole ka esitatud

ühtegi asjaolu, mida apellatsioonikohus saaks arvestada. Tegemist on ilmselt põhjendamatu apellatsiooniga.

Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS § st 326 lg 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et - apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

/allkirjastatud digitaalselt/