3-14-434/73 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.01.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-434

Haldusasi

OÜ Alfafish kaebus Veterinaar- ja Toiduameti (VTA)

05.05.2014 kontrollaktide nr 16-190-14-003LHM ja

16-190-14-004LHM ning 12.05.2014 kontrollaktide nr

16-190-14-005LHM ja 16-190-14-006LHM tühistami-

seks või alternatiivselt VTA kohustamiseks rahuldada

OÜ Alfafish 16.05.2014 ja 15.09.2014 taotlused ning

uuendada

haldusmenetlused,

mille

käigus

anti

05.05.2014

ja

12.05.2014

kontrollaktid;

VTA

23.09.2014 otsuse nr 20 tühistamiseks; VTA kohusta-

miseks anda haldusaktid, millega tunnistada kaubasaa-

detis nõuetekohaseks ning vabastada või alternatiivselt

edastada päritoluettevõtetele

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Alfafish, volitatud esindaja vandeadvo-

kaat Aleksander Vares

Vastustaja – Veterinaar- ja Toiduamet, volitatud esin-

daja v.adv Jaanus Tehver

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31.10.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Alfafish apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

24.11.2015

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Alfafish apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

31.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-434 muutmata.

2. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 08.02.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

3-14-434

2(14)

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-

taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel-

kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) koostas 05.05.2014 kontrollaktid nr 16-190-14-

003LHM ja 16-190-14-004LHM (III kd, tl 6-9), millega peatas OÜ-le Alfafish kuuluva kauba

(külmutatud kalatooted) käitlemise. Kaup tunnistati kontrollaktidega mittenõuetekohaseks

2014. a mais kehtinud loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja eks-

pordi veterinaarjärelevalve seaduse (LKVetJS) § 44 lg 2 alusel.

2. VTA koostas 12.05.2014 kontrollaktid nr 16-190-14-005LHM ja 16-190-14-006LHM

(I kd, tl 9-12), millega kohustas kaebajat hävitama veovahendites registreerimisnumbritega

719 YHH (haagise registreerimisnumber 895 MLK) ja 727 YHH (haagise registreerimisnum-

ber 526 BHM) olevad kaubasaadetised hiljemalt 13.06.2014 (p 1); esitama andmed kauba

kõrvaldamise / hävitamise kohta hiljemalt 23.05.2014 (p 2); kooskõlastama VTA-ga kõik

kauba käitlemisega seotud tegevused (p 3).

Kontrollaktide põhjenduste kohaselt ei ole kaubasaadetisega kaasas Rootsi pädeva asutuse

väljastatud originaalsertifikaati ega seda väljastanud pädeva asutuse kinnitatud koopiat

(LKVetJS § 42 lg 1 p 1) ning Rootsi pädev asutus ei ole nõus kaubasaadetist tagasi võtma.

Kauba saatmiseks tagasi päritoluettevõttesse nr 946 Simrishamns Fryhus AB (Rootsis) taotleti

nõusolekut sertifikaadi väljastanud pädevalt asutuselt, kelle teatel on veterinaarsertifikaat võlt-

simise tunnustega.

3. OÜ Alfafish esitas 16.05.2014 VTA-le taotluse (I kd, tl 13) mitte rakendada 12.05.2014

kontrollaktides käsitletud kauba hävitamiskohustust ja kasutada meetmeid, mis vastaksid kau-

ba päritolule. Taotluses selgitas OÜ Alfafish juhataja, et kaup, mis oli Venemaalt tagastatud

ning mille kohta ei olnud päritolu kinnitavaid dokumente, on soetatud ettevõtetest Fischimport

Kukshaus (mis omakorda soetas selle ettevõttest Louis Schoppenhauer GmbH) ja OÜ-st

Omul-Fot, veokid laaditi Klaipedas. Kauba müüjad kinnitavad vajadusel kauba soetamist ja

võivad esitada kauba päritolu tõendavaid dokumente. Rootsi päritolule viitavad kleebised on

paigaldatud Leedu laos eesmärgiga soodustada eksporti Venemaale. Taotluse koostaja tunnis-

tab, et oli teadlik kauba valest markeeringust ja Rootsi sertifikaadi mittekehtivusest, kuid ka-

sutas neid eesmärgiga lihtsustada kauba sissevedu Venemaale. OÜ Alfafish lisas taotlusele

OÜ Omul-Fot ja Fischimport Kukshaus müügiarved ning Louis Schoppenhauer GmbH loa

ühendusesiseselt kalatoodetega kauplemiseks.

4. OÜ Alfafish esitas 11.06.2014 halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-14-434), milles

palus tühistada VTA 12.05.2014 kontrollaktid, teha VTA-le ettekirjutus anda haldusakt, mil-

lega rahuldada kaebaja taotlus, vabastada kaubasaadetis ja võimaldada kaebajal ilma lisatin-

3-14-434

3(14)

gimusteta võtta vastu kaubasaadetise valdus või alternatiivselt kohustada VTA-d võimaldama

kaebajal ilma lisatingimusteta võtta vastu kaubasaadetise valdus ja eemaldada see ladustamis-

kohast.

5. OÜ Alfafish esitas 15.09.2014 VTA-le täiendava taotluse haldusmenetluse uuendami-

seks koos lisadokumentidega (III kd, tl 13-26).

6. VTA jättis 23.09.2014 otsusega nr 20 (III kd, tl 27) kaebaja 16.05.2014 ja 15.09.2014

taotlused haldusmenetluse uuendamiseks rahuldamata. Olles läbi vaadanud OÜ Alfafish poolt

pärast haldusmenetluse lõppemist esitatud dokumendid, mis väidetavalt kinnitavad haldusme-

netluses antud haldusaktide esemeks oleva kauba päritolu, leidis VTA, et dokumendid ei või-

malda kindlaks teha 05.05.2014 ja 12.05.2014 kontrollaktidega kinni peetud, mittenõueteko-

haseks tunnistatud ja hävitamisele suunatud kaubasaadetiste päritolu. See on tingitud as-

jaolust, et kaubal ja selle pakenditel puuduvad tähised ja muud iseloomulikud tunnused (välja

arvatud tuvastatult võltsitud markeeringud), mistõttu ei ole võimalik saadetisi siduda esitatud

dokumentidega, s.t pole võimalik tuvastada, et esitatud dokumendid on koostatud nimelt kont-

rollaktide esemeks oleva kauba kohta (dokumentides puuduvad viited kõnesoleva saadetise

märgistusele ja veovahenditele). Seetõttu ei ole ära langenud kontrollaktide aluseks olevad

asjaolud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 1) ja pole ilmnenud uusi tõendeid, mis

annaksid aluse kontrollaktidega tuvastatud asjaolude ja tehtud ettekirjutuste ümbervaatami-

seks (HMS § 44 lg 1 p 2). HMS § 44 lg-s 1 toodud haldusmenetluse uuendamise alused puu-

duvad.

7. OÜ Alfafish esitas 26.09.2014 halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-14-52229), milles

palus tühistada VTA 23.09.2014 otsuse nr 20 ja 05.05.2014 kontrollaktid või alternatiivselt

kohustada VTA-d rahuldama kaebaja 16.05.2014 ja 15.09.2014 taotlused ning uuendama hal-

dusmenetlused, mille käigus anti 05.05.2014 ja 12.05.2014 kontrollaktid. Samuti taotles kae-

baja VTA-le ettekirjutuste tegemist anda haldusaktid, millega tunnistada kaubasaadetis nõue-

tekohaseks ning edastada lõhe seljad (17 100 kg) ja lõhe kõhuääred (3600 kg) päritoluettevõt-

tele Louis Schoppenhauer GmbH ning lõhe kõhuääred (19 950 kg) OÜ-le Omul-Fot või alter-

natiivselt Bakkafrost P/F-le või muule päritoluettevõtteks olevale isikule.

8. Tallinna Halduskohus liitis haldusasjad nr 3-14-434 ja nr 3-14-52229 ühte menetlusse.

9. OÜ Alfafish kaebuse põhjendused olid järgmised.

1) VTA kontrollaktid on põhjendamata ja kaalutlusvigadega. LKVetJS § 44 lg 5 kohaselt on

kaubasaadetise hävitamine lubatud juhul, kui seda ei ole võimalik saata päritoluriiki. Sätte

mõtteks on reimpordi korral kauba jõudmine lähetajani. Vastustaja tuvastas, et saadetise Root-

si päritolu näitavad sertifikaadid ei olnud ehtsad ja Rootsi ei ole kauba päritoluriik, kuid see ei

välista, et kauba tagasisaatmine päritoluriiki ei ole võimalik.

2) Lõhe kõhuääred on soetatud OÜ Omul-Fot poolt ja imporditud Euroopa Liitu (EL) Fääri

saartelt. Kaup on ametlikult sisenenud EL-i. Tasutud on kaubaga seotud impordimaksud ning

täidetud on kõik tolliformaalsused. Kauba omandiõigus on üle läinud OÜ-le Omul-Fot, kellel

on olemas kauba säilitamiseks külmladu. Seega tuleb osaliselt kauba päritoluettevõtteks luge-

da OÜ-d Omul-Fot ning kaup vastavas osas talle tagasi saata. Enne Venemaalt tagasipöördu-

mist liikus kaup välja just OÜ Omul-Fot külmlaost ehk kauba päritoluks oli just vastav ladu.

3) Kauba hävitamine on liiga karm karistus. Kauba hävitamisele tuleb eelistada täiendavate

andmete kogumist. Tootja saab määrata kauba päritolu ka pakkekarbi, pakkematerjali ja pak-

kimise viisi järgi. Vastavaid andmeid on võimalik koguda pakendi ja kauba fotografeerimise

teel. Vastustaja asus uurimispõhimõtet täitma hilinenult. Kauba päritolu määramine on võima-

3-14-434

4(14)

lik. Vastustaja on põhjendamatult asunud täitma ja järgima Venemaa veterinaarameti tagasi-

saatmise määrust. Vastustaja on järjepidevalt eitanud kauba päritolu väljaselgitamise võimalu-

si ning püüdnud saada kinnitusi vastupidisele.

4) Kaebaja edastas 16.05.2014 vastustajale kauba päritolu puudutava dokumentatsiooni ja on

kinnitanud kauba soetamist ettevõttest OÜ Omul-Fot ja osaliselt Saksa ettevõttest Fischimport

Kukshaus. Ettevõtted on seda ka ise kinnitanud, mistõttu on kaup võimalik tagastada nii kae-

bajale kui ka müüjatele. Bakkafrost P/F-lt soetatud kauba osas on LKVetJS § 42 lg-s 1 toodud

nõuded täidetud, mistõttu puuduvad takistused selle päritoluettevõttesse toimetamiseks. Sak-

samaa pädev asutus ei ole väitnud, et kauba päritolu ja liikumist ei ole võimalik kindlaks teha,

vaid on märkinud, et kauba päritolu ei ole kindlaks tehtud. Puuduoleva sertifikaadi hankimisel

Louis Schoppenhauer GmbH-lt on seaduse nõuded täidetud kogu kauba suhtes ja kogu kaup

on võimalik saata tagasi päritoluettevõttesse.

5) Kaubasaadetise tagastamisel koostas Venemaa tollipunkt aktid nr 69 09/00005 ja 69

09/00004, milles kinnitatakse, et kaup on tagastatud Venemaa tollipunktist muutumatul kujul.

Kaup on toodetud Euroopas ja seda ei õnnestunud eksportida Venemaale. Kuigi vastustaja on

haldusmenetluse raames ise püüdnud kauba päritolu välja selgitada (pöördunud Saksamaa

veterinaarameti poole), keeldub vastustaja järjepidevalt kauba päritolu tõendavaid dokumente

arvestamast ega soovi menetluse uuendamise kaudu teistsuguseid akte anda. Euroopa Parla-

mendi ja nõukogu 21.10.2009 määruse (EÜ) nr 1069/2009 art 22 p 1 sätestab saadetiste regist-

reerimise ja dokumentide säilitamise kohustuse ning p 2 kohustab kasutama süsteeme ja me-

netlusi, mis võimaldavad teha kindlaks kaubasaadetise liikumise EL-s. Uuendatud haldusme-

netluses oleks võimalik võtta arvesse esitatud andmeid ja dokumente ning soovi korral koguda

täiendavaid tõendeid, mis peavad eksisteerima kooskõlas eelviidatud määrusega. VTA otsuses

on vastustaja positsioon vastuoluline, kuna vastustaja ei usalda kauba päritolu tõendavaid do-

kumente ning usaldab kaubakastidel olevaid kleebiseid. Jääb arusaamatuks, kuidas saab kau-

bal olev kleebis olla usaldusväärsem kui mitmed kauba liikumist ja päritolu tõendavad doku-

mendid. Olukorras, kus on võimalik koguda lisaandmeid või vajadusel teha kauba osas eks-

pertiise ja vaatlusi, on kauba hävitamine ja haldusmenetluse uuendamata jätmine välistatud.

Otsuse tegemisel esinevad selged kaalutlusvead. Vastustaja ei saa keelduda menetluse uuen-

damisest HMS § 44 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel.

6) Kaebaja viitas kauba päritolule enne kontrollaktide andmist, mistõttu pidi vastustaja HMS

§-de 5 ja 6 kohaselt uurima päritolu väljaselgitamise võimalusi. Kooskõlas HMS §-ga 36 pidi

vastustaja osutama päritoluettevõtte poole pöördumise ja ekspertiisi läbiviimise võimalusele.

Kaebajale ei tehtud ettepanekut kauba päritoluandmete esitamiseks. Kaebaja esitatud doku-

mentide ebapiisavuse korral oleks vastustaja pidanud selgitama välja asjaolud ning koguma

selleks tõendeid (HMS § 6). Uurimispõhimõtte kohaldamata jätmise tulemuseks on ebapro-

portsionaalse meetme valik. Kontrollaktide andmisel ei ole teostatud vajalikul määral kaalut-

lusõigust (HMS § 4). Vastustaja on viivitanud ebamõistlikult kaebaja taotluste lahendamisega,

rikkudes efektiivse haldusmenetluse põhimõtet.

7) Väär on vastustaja seisukoht, et kaubal ja selle pakenditel puuduvad tähised ja muud ise-

loomulikud tunnused. Louis Schoppenhauer GmbH 11.09.2014 kirjas selgitatakse, et kauba

pakendi ja pakendamise viisi järgi otsustades on suure tõenäosusega tegemist nende poolt too-

detud kaubaga ning kauba näidiste alusel on kauba tuvastamine võimalik. Kuna kaubal on

selle identifitseerimist võimaldavad iseloomulikud tunnused, siis on kauba seos esitatud do-

kumentidega tuvastatud. Lisaks on võimalik siduda kaupa konkreetsete päritoluettevõtetega ka

muude tõendite kaudu (vahendajate kinnitused, pakkelehed, saatekirjad, arved, transpordido-

kumendid jne). Kõiki tõendeid tuleb arvestada kogumis.

3-14-434

5(14)

10. Veterinaar- ja Toiduamet palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Kontrollaktid on õiguspärased ja kooskõlas nende aluseks olevate faktiliste asjaolude ning

asjassepuutuvate õigusnormidega. Kontrollaktid vastavad HMS § 56 nõuetele ning nende

andmisel ei ole tehtud kaalutlusvigu.

2) Kaebaja 16.05.2014 selgituse kohaselt oli ta teadlik, et kaup ei pärine Rootsi ettevõttest.

Leedus kaubale paigaldatud Rootsi päritolule viitavaid markeeringuid ja mittekehtivaid Rootsi

veterinaarsertifikaate kasutas kaebaja eesmärgiga lihtsustada kauba importi Venemaale. Kae-

baja väidete kohaselt pärineb kaup Saksamaa tunnustatud ettevõttest, kuid Saksamaa pädev

asutus ei andnud nõusolekut kauba tagasivõtmiseks. Keeldumise põhjuseks on asjaolu, et kau-

basaadetise pakend ja märgistus ei vasta päritoluettevõtte toodangule ning kauba tegelikku

päritolu ja liikumist ei ole võimalik kindlaks teha.

3) Kontrollaktide esemeks olevate kaubasaadetiste tegelikku päritolu ei ole võimalik kindlaks

teha. Kauba markeering viitab päritoluettevõttena Rootsi ettevõttele, kuid see info ei vasta

tõele. Seda kinnitab Rootsi pädeva järelevalveasutuse poolt kinnitatud veterinaarsertifikaadi

võltsituse fakt ja seda möönab ka kaebaja. Kuna kaubal tegelikkusele vastav märgistus puu-

dub ja sellest asjaolust tulenevalt ei ole võimalik kindlaks teha, kas kaebaja või kolmandate

isikute väited kauba päritoluettevõtte kohta on tõesed või mitte (Saksamaa järelevalveasutuse

22.08.2014 kiri kinnitab, et kaebaja väide kauba pärinemisest Saksamaa ettevõttest ei ole õi-

ge), siis ei saa kauba päritolu kohta teha muud järeldust, kui et tegemist on tundmatu päritolu-

ga kaubaga. Päritoluettevõttena saab käsitleda üksnes seda ettevõtet, kes on kaubasaadetisse

kuuluva toote valmistanud. Mistahes vahendajaid, kellelt kaebaja on kauba väidetavalt ostnud,

ei saa lugeda päritoluettevõteteks. Seega ei ole küsimus, kas vahendajatele saab kaupa tagasi

saata või mitte, antud vaidluse lahendamisel asjakohane.

4) Tegemist on mittenõuetekohase kaubasaadetisega LKVetJS § 44 lg 2 tähenduses. Seda,

millisel viisil on võimalik sellist kaubasaadetist edasi käidelda, reguleerib LKVetJS § 44 lg 3.

Põhimõtteliselt sätestab seadus valiku kahe variandi vahel – tagasisaatmine päritoluriiki või

hävitamine. Praegusel juhul on esimene variant välistatud. Tingimused, mille täitmisel on lu-

batud Eestisse importida EL välisest riigist tagasisaadetud loomseid saadusi, sätestab

LKVetJS § 42. Saadetiste Eestisse toimetamine pole lubatud, sest LKVetJS § 42 lg 1 p-des 1

ja 4 sätestatud tingimused ei ole täidetud. LKVetJS § 42 lg 1 p-s 4 sätestatud tingimust ei ole

võimalik põhimõtteliselt täita, sest kauba päritoluettevõtet ei ole võimalik tuvastada kauba

markeeringute ja kaubaga kaasas olnud päritoludokumentide võltsituse tõttu. Seetõttu on kau-

ba päritoluettevõttesse tagasisaatmise võimalus välistatud. Nõuetekohase veterinaarsertifikaa-

di puudumine on impordi keelamise alus ka LKVetJS § 34 p 5 kohaselt.

5) Kaebaja väide, et "nüüdse segaduse on põhjustanud kauba pakenditel olnud ebaõiged klee-

bised", ei kajasta tegelikkust adekvaatselt. Vaidlustatud haldusaktide andmise (ehk selle, mida

kaebaja nimetab segaduseks) on põhjustanud fakt, et kauba tegelikku päritolu ei ole võimalik

kindlaks teha. Selle asjaolu omakorda on põhjustanud fakt, et kauba kohta on esitatud võltsi-

tud dokumente ja samuti on võltsitud kauba pakenditele kantud kaupa identifitseerivad kleebi-

sed. Viimatinimetatud fakti on kaebaja ka omaks võtnud. Kuivõrd tegelikkusele vastavaid

kaupa identifitseerivaid andmeid ei ole, siis ei ole kaupa võimalik seostada ühegi tema õiget

päritolu väidetavalt kinnitava dokumendiga. Samuti on ebaõige kaebaja väide tõlkeveast.

6) Kauba tegeliku päritolu kindlakstegemise võimatuse tuvastas vastustaja (vaadeldes kaupa,

selle märgistust ja kauba kohta esitatud dokumente) enne kontrollaktide andmist. Hilisemad

päringud olid kantud eesmärgist koguda täiendavaid andmeid ja tõendeid selle kohta, kes ja

mis asjaoludel on esitanud kaubasaadetise liikumise kohta võltsitud dokumente (kuivõrd te-

gemist on suuremahulise kaubasaadetisega, mille väidetava liikumisega on olnud seotud mit-

3-14-434

6(14)

me EL liikmesriigi ettevõtted, tegelevad asjaolude uurimisega lisaks Eesti järelevalveorganile

ka Saksamaa ja Rootsi pädevad asutused ning Euroopa Komisjon). Pärast kontrollaktide and-

mist aset leidnud teabevahetus ei ole suunatud kauba päritoluettevõttesse tagasisaatmise või-

maluse väljaselgitamisele (selle võimatuse tegi vastustaja kindlaks juba kontrollaktide andmi-

sel), vaid kauba liikumise kohta esitatud andmete täiendavale kontrollimisele.

7) Väide, et kauba päritolu väljaselgitamise viisid ei ole ammendatud ja tootja saab määrata

pakkekarbi, pakkematerjali ja pakkimise viisi järgi, on asjatundmatu ja väär. Praegusel juhul

ei ole küsimus mitte kauba pakkimise kohas, vaid kauba enda päritolus. Täpsemalt on vajalik

tuvastada, et kaup pärineb konkreetsest tunnustatud ettevõttest. Rõhutada tuleb, et praegusel

juhul puuduvad kauba pakenditel muud kauba identifitseerimist võimaldavad andmed peale

etikettide, mis on ilmselgelt võltsitud ja mille võltsitust tunnistab ka kaebaja. Kui kaup on

pakendatud identifitseerimisandmeteta pappkarpidesse, siis on ilmselge, et kauba pakendami-

se koha ja pakenditesse paigutatud kauba päritolu kohta ei ole tõsikindlaid andmeid võimalik

saada.

8) Fischimport Kukshaus, kelle kaudu olevat liikunud Saksamaa päritoluettevõttest pärit

kaup, väidab 30.05.2014 avalduses 7 kg pakkides kauba ostmist ning selle müümist kaebajale.

Samuti kinnitab ettevõte, et on nõus selle tagasi võtma. Kaebaja väidab aga 08.09.2014 seisu-

kohas, et ei ole samalt vahendajalt 7 kg pakkides kaupa ostnud ja seda tõendavat seisukoha

lisas 1 toodud kiri (samuti dateeritud 30.05.2014). Kui võrrelda kaebuse lisas 7 ja 08.09.2014

seisukoha lisas 1 toodud dokumente, siis on ilmselge, et need on erinevad 7 kg pakkides kau-

ba tarnimise osas. Järelikult ei ole tegemist usaldusväärsete tõenditega. Viidatud 30.05.2014

kirjade usaldusväärsust kahandab seegi, et mõlemas dokumendis on väljendatud valmisolekut

kaup lattu tagasi võtta, kuid Saksamaa veterinaarasutuse 22.08.2014 kirjast nähtuvalt

Fischimport Kukshausil ladu puudub. Kaebaja esitatud arved ei ole samuti seostatavad Eestis-

se jõudnud kaubasaadetisega (arvetele märgitud veovahendite numbrid ei kattu).

9) 23.09.2014 otsuse õiguslik ja faktiline alus on otsuses kirjeldatud ning vastustaja ei ole

tuvastanud haldusmenetluse uuendamise aluste esinemist. VTA vaatas kaebaja esitatud doku-

mendid läbi ning leidis, et need ei võimalda teha kindlaks kaubasaadetiste päritolu. Kaubal ja

selle pakenditel puuduvad tähised ja muud iseloomulikud tunnused (välja arvatud tuvastatult

võltsitud markeeringud), mistõttu ei ole võimalik saadetisi siduda esitatud dokumentidega.

Kuivõrd HMS § 44 lg-s 1 toodud haldusmenetluse uuendamise alused puuduvad, otsustas

vastustaja jätta haldusmenetluse uuendamata.

11. Tallinna Halduskohus jättis 31.10.2014 otsusega OÜ Alfafish kaebuse rahuldamata.

1) 12.05.2014 ettekirjutused on õiguspärased.

LKVetJS § 44 lg 3 kohaselt teeb piiripunkti veterinaarjärelevalve ametnik mittenõuetekohase

kauba puhul veterinaarkontrolli tegemist tõendavale dokumendile märke selle kohta, et kauba-

saadetis tuleb saata tagasi päritoluriiki või hävitada. Mittenõuetekohase kaubasaadetise mõiste

on sätestatud LKVetJS § 44 lg-s 2 ning vaidlust ei ole selles, et ettekirjutuste aluseks olnud

kaubasaadetis on mittenõuetekohane. On õige, et kooskõlas LKVetJS § 44 lg-ga 5 tuleb eelis-

tada mittenõuetekohase kaubasaadetise päritoluriiki saatmist selle hävitamisele, kuid kauba-

saadetise päritoluriiki tagasisaatmise võimatuse korral (päritoluriiki ei ole võimalik kindlaks

teha või päritoluriigi pädev asutus ei anna luba) on ainsaks võimaluseks mittenõuetekohase

kaubasaadetise hävitamine.

Vaidlust ei ole selles, et veovahendites olnud külmutatud lõhe selgroogude ja kõhuäärte vete-

rinaarsertifikaadid ja markeeringud on võltsitud ning kaebaja on võltsimist tunnistanud.

05.05.2014 ettekirjutuste alusel kauba kinnipidamisel võttis VTA ühendust kauba väidetava

3-14-434

7(14)

päritoluriigi pädeva asutusega, kuid selle tulemusel selgus, et kauba dokumendid (markeering

ja sertifikaadid) on võltsitud. Seega püüdis VTA esmalt kohaldada LKVetJS § 44 lg-s 3 sätes-

tatud võimalust saata kaup tagasi päritoluriiki, kuid võltsingu tõttu ei olnud see võimalik. See

nähtub ka 12.05.2014 kontrollaktidest.

Kaubasaadetise sertifikaadi ning pakendite markeeringute võltsituse tõttu ei olnud VTA-l

võimalik tuvastada kaubasaadetise päritoluriiki(e) ning võtta ühendust sealse(te) pädeva(te)

asutus(t)ega, kes saaks anda nõusoleku kaubasaadetise tagasisaatmiseks selle päritoluettevõt-

tesse (LKVetJS § 42 lg 2). Kuna kaebajale oli teada võltsitud dokumentide olemasolu ning

asjaolu, et kaup ei pärine Rootsist ning Rootsi pädevalt asutuselt nõusoleku saamine päritolu-

riigi ettevõttesse kauba toimetamiseks ei ole võimalik, siis oleks kaebaja pidanud vastavalt

HMS § 38 lg-le 3 sellest VTA-d teavitama. Kaebaja on väitnud, et ta viitas kauba päritolule

enne 12.05.2014 kontrollaktide andmist, kuid ei ole seda tõendanud.

VTA 12.05.2014 kontrollaktid ei ole põhjendamata. Aktidest nähtuvad õiguslikud alused ning

need on seotud faktiliste asjaoludega. Samuti nähtub aktidest LKVetJS § 44 lg-s 3 toodud

kahe alternatiivi kaalumine ning see, miks ei ole kauba tagasisaatmine päritoluriiki võimalik

ning teha saab üksnes kaubasaadetise hävitamise ettekirjutuse. Kaubasaadetise dokumentat-

siooni puudumine ja võltsitud dokumentatsiooni olemasolu viis kaalutlusõiguse nullini ning

kooskõlas LKVetJS § 44 lg-tega 3 ja 5 ei olnud VTA-l 12.05.2014 kontrollakte andes võima-

lik teha muud otsust kui nõuda kaubasaadetise hävitamist. Seega on 12.05.2014 kontrollaktid

kooskõlas kehtiva õigusega (sh kaalutlusõiguse piiridega), proportsionaalsed ja eesmärgipära-

sed.

Seoses kaebaja väitega, et Bakkafrost P/F-lt soetatud kauba osas puuduvad takistused selle

päritoluettevõttesse toimetamiseks, märkis kohus järgmist. LKVetJS § 42 lg 1 p 1 näeb ette, et

ühendusevälisest riigist Euroopa Liitu tagasi saadetud EL päritolu loomset saadust sisaldavat

kaubasaadetist on lubatud toimetada ühendusevälisest riigist Euroopa Liitu, kui kaubasaadeti-

sega on kaasas kas kaubasaadetise kohta väljastatud sertifikaadi originaal või selle väljaand-

nud järelevalveametniku kinnitatud sertifikaadi koopia koos põhjendusega kaubasaadetise

tagasisaatmise kohta ning kaubasaadetise eest vastutava isiku või ühendusevälise riigi pädeva

asutuse garantiikiri, milles kinnitatakse, et loomset saadust on ladustatud ja veetud nõueteko-

hastes tingimustes ning seda saadust ei ole töödeldud. Praegusel juhul ei ole ka väidetavalt

Bakkafrost P/F-lt soetatud kaubasaadetisel nõuetekohast sertifikaati, mistõttu on kaebaja väide

asjakohatu. Kaebaja ei ole sellise sertifikaadi olemasolu tõendanud. Kohus nõustus vastustaja-

ga, et praegusel juhul ei ole küsimus selles, kus kaubasaadetis pakendati, vaid kauba päritolus

ning seda ei ole kaebaja tõendada suutnud. Kõik tõendid peab seejuures sertifikaadi võltsija

esitama oma väidete kinnitamiseks ise ning haldusorganil ei ole kohustust uurida, kas kaup

võib olla pärit mujalt, kuhu seda tagasi saata. Neid tõendeid ei saa esitada esmakordselt koh-

tus, vaid haldusorganile palvega arvestada nendega haldusmenetluse uuendamisel.

2) VTA 23.09.2014 otsus nr 20 on õiguspärane.

HMS § 44 kohaselt toimub haldusmenetluse uuendamise protsess kahes etapis. Esmalt tuleb

võtta seisukoht menetluse uuendamise aluste esinemise osas ning kui need esinevad, tuleb asi

uuendatud menetluses sisuliselt läbi vaadata ning otsustada, kas jätta varasem menetluse lõpp-

järeldus muutmata või mitte. Haldusakti andnud haldusorgan võib menetluse uuendamisest

keelduda, kui HMS § 44 lg-s 1 nimetatud asjaolu ei ole tõendatud või usutavalt põhjendatud

või kui see asjaolu on haldusorgani poolt ümber lükatud. HMS § 44 lg 1 p-s 2 märgitud uue

tõendi all tuleb mõista haldusmenetluse tulemit või järeldusi vahetult mõjutavat uut tõendit.

Viidatud sätte alla ei kuulu asjaolud ja tõendid, mis olid menetluse ajal olemas. Ei ole kaht-

lust, et kõik kauba päritolu tõendavad dokumendid pidid olemas olema esmase haldusakti

3-14-434

8(14)

andmisel, mistõttu oleks kaebaja pidanud need ajavahemikus 05.05.2014–12.05.2014 vastus-

tajale kooskõlas HMS § 38 lg-ga 3 ka esitama.

VTA leidis otsuses, et 05.05.2014 ning 12.05.2014 kontrollaktide aluseks olnud asjaolud ei

ole ära langenud (HMS § 44 lg 1 p 1) ning esitatud ei ole uusi tõendid, mis annaks aluse kont-

rollaktide muutmiseks (HMS § 44 lg 1 p 2). Kohus nõustus vastustajaga, et kaebaja ei ole

suutnud tõendada kauba päritolu ning ainsad kauba identifitseerimist võimaldavad andmed on

võltsitud.

LKVetJS § 2 lg 7 sätestab, et kaubasaadetis on sama liiki loomade või loomse saaduse kogus,

mille kohta on väljastatud sama sertifikaat või EL õigusaktidega ettenähtud muu dokument

(kaubasaadetisega kaasasolev muu dokument) ning mida on veetud sama liiki veovahenditega

ja mis toimetatakse samast liikmesriigist, ühendusevälisest riigist või selle osast Eestisse või

mõnda teise liikmesriiki. Seega on kauba päritolu tõendamiseks vajalik kas sertifikaat või EL

õigusaktidega ettenähtud muu dokument. Seejuures ei ole oluline kauba pakendamise koht,

vaid pakendatud kauba päritolu. Seega sätestab seadus tõendi liigi (sertifikaat), millega on

võimalik kauba päritolu tõendada ning mis võiks olla aluseks kauba hävitamist nõudva ettekir-

jutuse muutmiseks, ning seda tingimusel, et kauba päritoluriigi pädev asutus annab nõusoleku

kaubasaadetise tagasisaatmiseks päritoluettevõttesse. Selliseid tõendeid kaebaja haldusorgani-

le esitanud ei ole. Muud tõendid pole lubatavad. Võltsitud dokumentidega kauba vedamine oli

kaebaja teadlikult võetud äririsk ning kauba tegelikku päritolu tõendavad dokumendid pidid

kaebajal olemas olema juba veose toimumise ajal.

LKVetJS § 42 lg 2 välistab päritoluriigi nõusolekuta kaubasaadetise tagasisaatmise päritoluet-

tevõttesse. Kaebaja on kontrollaktide järgselt väitnud, et kaup on osaliselt soetatud OÜ-st

Omul-Fot ja osaliselt Fischimport Kukshaus ning kaubasaadetis pärineb Fääri saarte (Taani)

ettevõttelt Bakkafrost P/F ja Saksamaa ettevõttelt Louis Shoppenhauer GmbH. Kaebaja on

küll väitnud, et kaup liikus välja OÜ Omul-Fot külmlaost, kuid selliseid tõendeid haldusorga-

nile esitatud ei ole. Kaebaja on ka ise kinnitanud, et markeeris kauba ümber Leedus ning kau-

basaadetise vedu Leedust kahe autoga tõendab ka OÜ Garant Trans arve nr 422.

Kaebaja on esitanud erinevaid arveid (I kd, tl 14, 15, 159), saatekirju / deklaratsioone ( I kd, tl

151, 154-155, 157, 163) ning kinnitusi (I kd, tl 16, 17), kuid vajalikke sertifikaate või muid

dokumente, mis saaks olla aluseks kauba päritolu tuvastamisel, kaebaja haldusorganile esita-

nud ei ole. Kaebaja esitatud saatekirjast (I kd, tl 151) nähtub, et veovahendi registreerimis-

number / poolhaagise registreerimisnumber oli 186 BKT/274 YJG, kuid VTA pidas kauba-

saadetised kinni veovahendites 895 MLK/727 YHH ja 526 BMH/719 YHH. Lisaks on saate-

kirjad koostatud märtsis 2014, kuid kaubavedu toimus mais 2014. Ka impordideklaratsioon (I

kd, tl 163) ei ole seostatav kinnipeetud mittenõuetekohase kaubaga.

OÜ Omul-Fot on 02.06.2014 kinnitanud (I kd, tl 16), et soetas veovahendis registreerimis-

numbriga 719 YHH kauba (lõhe kõhuääred kaaluga 19 950 kg, pakendatud 2850 x 7 kg kasti-

desse), kaup pärineb ettevõttest Bakkafrost P/F ning nad on nõus võtma koorma vastu enda

laos. Ka Fischimport Kukshaus kinnitas 30.05.2014 (I kd, tl 17, tõlge II kd, tl 82), et veova-

hendis registreerimisnumbriga 727 YHH oli nende poolt ettevõttelt Louis Schoppenhauer

GmbH soetatud saadetis (lõhe kõhuääred kaaluga 3600 kg, pakendatud 180 x 7 kg kastidesse;

lõhe seljad kaaluga 17 100 kg, pakendatud 855 x 20 kg kastidesse). Lisaks kinnitab Fischim-

port Kukshaus, et on valmis võtma koorma tagasi lattu. Kirjas on lõhe kõhuäärte kastide suu-

rused varieeruvad, esmalt on suuruseks märgitud 7 kg ning lõpuks 20 kg. Teises Fischimport

Kukshaus 30.05.2014 kirjas (I kd, tl 150, tõlge II kd, tl 86) on kastide suuruseks märgitud 20

kg.

3-14-434

9(14)

Louis Schoppenhauer GmbH kinnitas (II kd, tl 42, tõlge tl 93), et saadetud fotodel olevad

kaubad näevad välja väga sarnased nende ettevõtte kaubaga ning suure tõenäosusega on tege-

mist nende ettevõtte tootega. Ainus erinevus seisneb pakenditel olevates kleebistes. Ettevõte

kinnitab, et nad pakendavad kauba (lõhe kõhuääred ja lõhe seljad) 20 kg kastidesse. Seda väi-

dab ka kaebaja (I kd, tl 148). Toimikusse lisatud fotodelt (I kd, tl 168-169 ja 171-173) nähtub,

et lõhe kõhuääred (salmon bellies) on pakendatud 7 kg kastidesse ning lõhe seljad (salmon

backbones) on pakendatud 20 kg kastidesse. Seega on kaebaja väited ning esitatud tõendid

vasturääkivad. Haldusorganile ega kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille kohaselt oleks lõhe

kõhuääred olnud pakendatud 20 kg kastidesse.

VTA pöördus info saamiseks Saksamaa pädeva asutuse poole (I kd, tl 122-123), kes kinnitas

(I kd, tl 124, tõlge II kd, tl 72-73) , et Louis Schoppenhauer GmbH pakendab kauba eranditult

10 ja 20 kg kastidesse, mitte 7 kg kastidesse ning Fischimport Kukshaus on vahendaja, kellel

puuduvad ladustamisvõimalused, mistõttu ei ole kaup kunagi saanud olla aadressil Karlsbader

Str 9, D-35418 Buseck ning kaupa ei saa sinna ka tagasi saata. Sellele tuginedes asus Bremeni

Liidumaa seisukohale, et neil puudub põhjus kauba tagasivõtmiseks. Ka Fääri saarte (Taani)

pädev asutus ei ole andnud nõusolekut kauba tagasisaatmiseks selle päritoluettevõttesse.

Praegusel juhul on kaup väidetavalt liikunud kas Saksamaalt või Fääri saartelt, mistõttu peaks

see kaup olema nõuetekohaselt dokumenteeritud, kuid vastavaid dokumente kaebaja esitanud

ei ole, mistõttu on menetlusest uuendamisest keeldumine üksnes saatelehtede, arvete ning

kinnituse alusel olnud õiguspärane.

3) 26.09.2014 kaebuses sisalduva 05.05.2014 kontrollaktide tühistamise nõude osas leidis

kohus, et tegemist on ekslikult sõnastatud kohustamisnõudega. Haldusmenetluse uuendamist

05.05.2014 aktide osas taotles kaebaja VTA-lt esmakordselt 15.09.2014 avalduses. Saanud

keelduva vastuse, esitas kaebaja kaebuse täienduse VTA 23.09.2014 otsuse nr 20 tühistami-

seks ja 05.05.2014 aktide tühistamiseks või alternatiivselt VTA kohustamiseks uuendada hal-

dusmenetlus 05.05.2014 aktide osas. Lubatavaks saab lugeda taotluse tühistada VTA otsus nr

20 ja kohustada VTA-d taotlust uuesti läbi vaatama. Seda põhjusel, et haldusorganil on menet-

luse uuendamisel kaalutlusruum ning kohus ei saa haldusorganit asendada. Kui haldusorganilt

taotletakse haldusakti kehtetuks tunnistamist menetluse uuendamise tulemusel, ei ole samasi-

sulise nõude halduskohtule esitamine lubatav. Seda saab teha üksnes juhul, kui haldusorganile

esitati tähtaegselt vaie, mis jäeti rahuldamata (HMS § 87 lg 2 p 1, HKMS § 47 lg 2).

Kohus pidas vajalikuks kontrollida, kas oleks alust soovitada kaebajale taotleda otse haldus-

kohtult 05.05.2014 kontrollaktide tühistamist. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskae-

buse esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Seega lõppes

05.05.2014 kontrollaktide vaidlustamise tähtaeg 04.06.2014. HKMS § 47 sätestab kohtueelse

menetluse ning selle mõju kaebuse esitamisele. Viidatud sättes on mõeldud nt vaidemenetlust.

Menetluse uuendamise taotlus selle alla ei kvalifitseeru. Kaebaja taotles 16.05.2014 kirjas

12.05.2014 ettekirjutuste muutmist, kuid 05.05.2014 ettekirjutuste muutmist kaebaja ei taotle-

nud. Seega ei ole 16.05.2014 taotlus tõlgendatav 05.05.2014 ettekirjutuste osas vaidena ning

23.09.2014 kaebus 05.05.2014 ettekirjutuste tühistamiseks olnuks esitatud kaebetähtaja olulise

rikkumisega. Mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks ei saa tõenäoliselt olla, arvestades

asjaolu, et aktid sisaldasid vaidlustamisviidet ja kaebaja kasutas professionaalset õigusabi.

Seega poleks kaebuse muutmisel perspektiivi.

4) Kohus on tuvastanud kontrollaktide õiguspärasuse ning selle, et kaebaja esitatud dokumen-

did ei ole käsitatavad uute asjaoludena ja/või oluliste tõenditena, mis kohustaksid haldusorga-

nit haldusmenetlust uuendama. VTA 23.09.2014 otsus nr 20 on õiguspärane ning kohus ei saa

kohustada haldusorganit õiguspärast haldusakti uuesti välja andma. Samuti ei saa kohus ko-

3-14-434

10(14)

hustada VTA-d tunnistama kaubasaadetist nõuetekohaseks olukorras, kus kaubasaadetise

päritolu on teadmata, dokumentatsioon on vastuoluline ja sisaldab võltsitud dokumente. Ka ei

saa kohus kohustada VTA-d andma haldusakti, mille sisuks on kaubasaadetise edastamine

päritoluettevõttesse, kuna selle jaoks on vajalik esmalt välja selgitada kaubasaadetise päritolu

ning saada päritoluriigi pädeva asutuse nõusolek. Ilma vastavasisulise nõusolekuta ei ole kau-

ba päritoluriiki tagasisaatmine võimalik.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

12. OÜ Alfafish palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus,

millega tühistada VTA 23.09.2014 otsus nr 20; kohustada VTA-d rahuldama kaebaja

16.05.2014 ja 15.09.2014 taotlused ning uuendama haldusmenetluse, mille käigus anti

05.05.2014 ja 12.05.2014 kontrollaktid, või alternatiivselt kohustada VTA-d haldusakti and-

miseks, millega tunnistada kaubasaadetis nõuetekohaseks; tühistada 12.05.2014 kontrollaktid;

kohustada VTA-d haldusakti andmiseks, millega edastada kaubasaadetis päritoluettevõttesse

või kaebajale päritoluettevõttesse edastamise korraldamiseks.

1) Kaebaja lisas vastustajale 16.05.2014 ja 15.09.2014 esitatud taotlustele kauba päritolu

tõendavad dokumendid. Vastustaja asus 23.09.2014 otsuses ebaõigele seisukohale, et kauba

päritolu ei ole võimalik tuvastada. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vastustaja on otsuses

kohaldanud seadust ebaõigesti, otsuse motivatsioon on puudulik ja ebaõige.

Kaebaja selgitas juba 16.05.2014 taotluses, et kaup on soetatud osaliselt Eesti ettevõttest OÜ

Omul-Fot ja osaliselt Saksa ettevõttest Fischimport Kukshaus. Mõlemad ettevõtted on seda

kirjalikult kinnitanud. Kaebaja on omaks võtnud, et kauba päritoluettevõtteks ei olnud Rootsi

ettevõte Simrishamns Fryshus AB, vaid Fääri saarte ettevõte Bakkafrost P/F ja Saksamaa et-

tevõte Louis Shoppenhauer GmbH. Kauba kastidel olid ebaõiged kleebised, mille edastas

kaebajale Venemaa partner kauba impordi lihtsustamiseks.

Kauba saabumist Saksamaa ettevõttelt Louis Schoppenhauer GmbH tõendab rahvusvaheline

kaubaveo saateleht, millel on märgitud saatjaks Louis Schoppenhauer GmbH ning kauba ko-

gus 20 700 kg. Vastustajale on esitatud ka nimetatud firmale väljastatud luba nr D-HB-EFB

047 kalatoodetega kauplemiseks, samuti kauba pakkelehed, kus on mh märgitud, et kaup pan-

di veokile numbriga 186 BKT/274 YJG, mis vastab esitatud saatelehele. Eeltooduga on ühe-

selt tõendatud, et külmutatud lõhe seljad ja kõhuääred pärinevad Louis Schoppenhauer

GmbH-lt. Lisaks tõendab seda ka nimetatud firma enda kiri.

Vastustajale on esitatud Bakkafrost P/F pakkeleht, milles on kirjeldatud OÜ-le Omul-Fot

edastatud lõhe kõhuääri, samuti on esitatud Bakkafrost P/F-le kauba kohta väljastatud veteri-

naarsertifikaat. Eeltooduga on üheselt tõendatud, et lõhe kõhuääred pärinevad Bakkafrost P/F-

lt. Vastustajale on esitatud ka Bakkafrost P/F arve kauba eest OÜ-le Omul-Fot.

Kauba Venemaa tollipunktist tagastamisel koostatud aktides sisaldub kinnitus, et kaupa ei ole

käideldud mingil moel, mis muudaks selle seisukorda. Seega on ilmne, et vastustaja aktid on

antud formaalsel alusel, teada on uued asjaolud, mis muudavad aktid õigusvastaseks ning vas-

tustaja on õigusvastaselt keeldunud haldusmenetluse uuendamisest. Uuendatud menetluses

oleks võimalik võtta arvesse esitatud andmeid ja dokumente ning soovi korral koguda täien-

davaid tõendeid, mis peavad kooskõlas Euroopa Liidu määrusega 1069/2009 eksisteerima.

LKVetJS § 44 lg 5 mõtteks on eeskätt see, et sisseveo võimatuse tõttu toimuva reimpordi kor-

ral jõuaks kaup lähetajani, kelleks võivad olla kas ettevõtted OÜ Omul-Fot ja Fischimport

Kukshaus või Bakkafrost P/F ja Louis Schoppenhauer GmbH. Kaup on võimalik esitatud päri-

tolutõendite najal tagastada OÜ Omul-Fot ja Louis Schoppenhauer GmbH külmlattu.

3-14-434

11(14)

Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet ja selgitamisko-

hustust. Kohus jättis ebaõigesti HMS § 6 sätestatud uurimispõhimõtte ja HMS § 36 lg-s 1 sä-

testatud selgitamiskohustuse kohaldamata. Kui VTA-l puudusid võimalused või soov kauba

päritolu välja selgitada, siis tulnuks teha kauba päritolu tõendamise ettepanek kaebajale. VTA

23.09.2014 otsuse tegemise ajaks oli kaebaja kogunud ja esitanud piisavalt tõendeid kauba

päritolu kohta. See, et VTA tegi peale kaebaja poolt halduskohtusse pöördumist ka ise katseid

kauba päritolu osas selgusele jõudmiseks, näitab, et olulist tähtsust omavad asjaolud jäid välja

selgitamata.

2) Kohus viitas otsuse p-s 20 konkreetsele dokumendile (sertifikaat), mille esitamisel oleks

kaebuse eesmärk saavutatud. Kaebaja esitas vastava sertifikaadi Bakkafrost kauba kohta

(19.03.2014 kuupäevaga dateeritud “health certificate”). Kohus jättis selle tõendi tähelepanu-

ta. Samuti jättis kohus kaebajale selgitamata, et ka Louis Schoppenhauer GmbH kauba kohta

tuleks esitada samalaadne tõend ja muud tõendid pole kauba päritolu tõendamiseks piisavad.

Kaebaja tähelepanu ei juhitud sellele, milliste dokumentidega võiks olla kauba päritolu tõen-

datav. Kaebaja esitas kõik tõendid, mis olid tema ja ta koostööpartnerite kaudu kiirelt kätte-

saadavad. Välisriikidest dokumentide hankimine oli keerukas, kuid teatud tingimustel võima-

lik, ning kaebaja esitas ka need tõendid VTA-le ja kohtule.

3) Kohus viitas otsuse p-des 22-23 ebaõigesti vasturääkivustele. Kaup liikus erinevate trans-

pordivahenditega, mistõttu on seletatavad transpordivahendite erinevad numbrid. Kastide va-

rieeruvate kaalude osas selgitas kaebaja kohtuistungil, et tegemist on trükiveaga, ning esitas

parandatud kirja. On arusaamatu, miks on kohus leidnud kaebaja esitatud mitmetest tõenditest

üksnes vasturääkivusi ning VTA esitatud ainukesele tõendile (Saksamaa pädeva asutuse kiri)

omistanud asjas määrava tähtsuse. Samuti on ebaõige kohtuotsuse p-s 25 toodud järeldus selle

kohta, et Fääri saarte pädev asutus ei ole oma nõusolekut kauba vastuvõtmiseks andnud. VTA

ega kohus pole vastavat nõusolekut küsinudki. Vasturääkivustele ja nende kõrvaldamise või-

malusele tähelepanu osutamata jätmisega rikkus halduskohus uurimispõhimõtet ja selgitamis-

kohustust. See on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Kohus ei arvestanud tõsiasjaga, et kaup

ei saa olla päritoluta.

4) Vastustaja on 12.05.2014 kontrollaktides ja ka edasises kohtuvaidluses asunud ekslikule

seisukohale, et kauba tagasisaatmine päritoluriiki ei ole võimalik. Päritoluettevõtte tuvastami-

se võimalikkusele viitab vastustaja enda tegevus – vastustaja on kaupa fotografeerinud ja

saatnud päringuid eesmärgiga tuvastada kauba päritolu. Ebaõige on kohtu käsitlus, et VTA on

ammendanud võimalused kauba päritoluriiki saatmiseks. Kohus on ebaõigesti käsitlenud

Rootsit kauba päritolumaana. Kauba päritolu on tõendatud. VTA ei ole sisulisi katseid kauba

päritoluettevõttesse saatmiseks teinud. Ka on eeltoodud põhjustel ebaõige kohtu järeldus, et

kaubasaadetise päritoluriike polnud võimalik tuvastada. Andmed kauba päritoluriikide kohta

esitas kaebaja juba haldusmenetluses. Kohus viitas otsuse p-s 16 dokumendi (sertifikaat) puu-

dumisele. Kohus ei selgitanud vastava tõendi kogumise vajalikkust. Bakkafrost P/F-lt on kaup

soetatud ametlikult ja toimetatud Eestisse seaduslikult, mistõttu pidi kauba kohaletoimetami-

sel olema kaubaga kaasas ka vastav dokument. Kuna kaebaja soetas vastava EL-s asuva kauba

vahendaja kaudu, siis vastavat sertifikaati ei olnud kaubaga kaasas EL sisesel liikumisel. Vas-

tava dokumendi oleks saanud vahendajalt välja nõuda. Kohus on otsuse p-s 16 viidanud, et

päritoludokumendid tulnuks esitada haldusorganile koos menetluse uuendamise taotlusega.

Kaebaja on esitanud vastavad dokumendid VTA-le ja palunud menetluse uuendada, mida

VTA ei teinud.

13. Veterinaar- ja Toiduamet palub 09.02.2015 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahul-

damata.

3-14-434

12(14)

1) Kaebaja kordab apellatsioonkaebuses halduskohtus esitatud väiteid ja põhistusi, kuid ai-

nuüksi selline kordamine ei võimalda asuda seisukohale, et halduskohus on teinud ebaõige

lahendi. Halduskohus on otsuses veenvalt põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebuse aluseks

olevate väidetega ning miks ta on leidnud, et vaidlustatud haldusaktid ei kuulu tühistamisele.

Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega ning tugineb kõigile väidetele ja põhistustele,

mida vastustaja esitas halduskohtus.

2) VTA 05.05.2014 kontrollaktidega seonduvalt ei ole apellatsioonkaebuses pööratud tähele-

panu kohtu asjassepuutuvatele põhjendustele. Apellatsioonkaebus ei anna alust tuvastada sel-

les osas kohtuotsuse tühistamist tingivaid asjaolusid.

3) Kauba päritolu ei ole kindlaks tehtud ning seda ei olegi võimalik kindlaks teha. Vaidlust ei

ole selles, et kaubal puuduvad selle identifitseerimist võimaldavad tunnused (kauba pakenditel

olnud kleebised olid võltsitud ning muud (võltsimistunnusteta) markeeringud puuduvad). Järe-

likult ei ole võimalik kaupa seostada ühegi väidetavalt selle kauba kohta välja antud doku-

mendiga, sh veterinaarsertifikaadiga. Seega on vastustaja haldusmenetluses õigesti ja põhjen-

datult tuvastanud, et kaup on tundmatu päritoluga ning järelikult pole võimalik kauba suhtes

kohaldada selle lähteriiki tagastamist. Halduskohus on õigesti leidnud, et sellises olukorras

vastustajal kaalutlusõigust ei olnud ning kaubasaadetise hävitamisele suunamine oli ainuvõi-

malik lahend. Halduskohtu seisukoht on rajatud LKVetJS § 42 lg-le 1 ning kohtu järeldused

tulenevad kehtiva normi tekstist, mistõttu need ei saa olla üllatuslikud. Kaup saabus Eestisse

mitte EL sisese liikumisega, vaid ühendusevälisest riigist (Venemaalt) tagastatuna kui mitte-

nõuetekohaseks tunnistatud kaubasaadetis. Seejuures olid kaubal selle Venemaalt Eestisse

saabumisel kaasas (võltsitud) dokumendid, mille kohaselt kaup pärines Rootsi ettevõttest.

Nende faktide tuvastamist kaebaja vaidlustanud ei ole. Järelikult on ka ilmselge, et apellat-

sioonkaebuses ja halduskohtu otsuses viidatud veterinaarsertifikaati, millest oleks nähtunud

kauba pärinemine ettevõttest Bakkafrost, kaubaga kaasas ei olnud. Kuivõrd kaupa ei saaks

niikuinii identifitseerimist võimaldavate andmete puudumise tõttu ühegi dokumendiga seosta-

da, ei omaks ka ettevõttest Bakkafrost pärinemist kinnitava dokumendi (veterinaarsertifikaadi)

väljanõudmine tähtsust asja lahendamisel.

4) Haldusmenetluste uuendamata jätmise õiguspärasust ja kohustamiskaebuste rahuldamata

jätmist on halduskohus põhjalikult käsitlenud. Kohtu põhjendustele ei ole apellatsioonkaebu-

ses pööratud mingit tähelepanu, rääkimata selle selgitamisest, miks on halduskohtu järeldused

ebaõiged.

5) Küsimus kõnealuse meetme (kauba hävitamine) võimalikust liigsest rangusest saab tõuse-

tuda vaid juhul, kui vastustajal oleks kehtiva õiguse kohaselt võimalik rakendada kaebaja õi-

gusi ja huve vähem riivavat meedet. Antud juhul vastustajal vastav kaalutlusruum puudus -

tundmatu päritoluga kaup (mida põhimõtteliselt ei ole võimalik päritoluriiki tagasi saata) kuu-

lub LKVetJS § 44 lg 3 ja 5 kohaselt hävitamisele ning alternatiivid sellisele meetmele puudu-

vad. Tundmatu päritoluga loomsed saadused, mis on määratud inimtoiduks, kujutavad endast

ilmselgelt ka ohtu rahvatervisele, sest ei ole välistatud, et need on valmistatud toorainest või

viisil, mille puhul ei ole tagatud toiduohutuse nõuded. Toiduohutuse järelevalve valdkonnas

kehtib ettevaatuspõhimõte, mille kohaselt saab turule lubada vaid sellist toitu, mille puhul

saab olla veendunud, et tegemist on nõuetekohase ja ohutu kaubaga. Tundmatu päritoluga kala

turule lubamine tooks endaga kaasa lubamatu riski ning ka seetõttu ei ole antud juhul kohalda-

tud meede ebaproportsionaalne. Kaebaja on seejuures ise põhjustanud kauba päritolu tuvasta-

mise võimatuse ja sellest johtuva hävitamisele saatmise, kasutades teadlikult võltsitud mar-

keeringuid ja võltsitud dokumente kauba päritolu kohta. Ka see asjaolu välistab kohaldatud

meetme ebaproportsionaalseks kvalifitseerimise.

3-14-434

13(14)

6) Kaebaja jätab tähelepanuta pooltevahelise vaidluse tegeliku sisu ja faktilistest asjaoludest

tulenevad järeldused. Kui ühendusevälisest riigist (antud juhul Venemaalt) saabub Eestisse

kaup, millega on kaasas võltsitud dokumendid kauba päritolu kohta ning millel puuduvad

kauba identifitseerimist võimaldavad tähised (peale võltsitud kleebiste), siis on põhimõtteliselt

välistatud sellise kauba päritolu tõsikindel tuvastamine. Kui kaubal identifitseerimist võimal-

davad markeeringud puuduvad, ei saa kindlaks teha, et mistahes selle kauba päritolu väideta-

valt tõendav dokument on ka tegelikult koostatud ja väljastatud just selle kauba kohta. Järeli-

kult jääb selline kaup tundmata päritoluga kaubaks sõltumata sellest, milliseid dokumente

kauba valdaja hiljem kauba kohta esitab. Tundmatu päritoluga inimtoiduks määratud loomsete

saaduste riiki toimetamine ja siin vabasse ringlusse lubamine on välistatud.

7) Käesolevaks hetkeks on vaidlustatud kontrollaktide esemeks olnud kaup hävitatud asen-

dustäitmise korras tolli järelevalve all. Kauba hävitamine toimus pärast halduskohtu otsuse

tegemist, mistõttu ei olnud vastavat asjaolu ja sellekohaseid tõendeid võimalik esitada esimese

astme kohtus. Kuivõrd kauba hävitamine on lõpule viidud, on kontrollaktides sisalduvad ette-

kirjutused HMS § 61 lg 2 mõttes kehtivuse kaotanud. See fakt välistab tühistamiskaebuste

rahuldamise ning ühtlasi ei ole selle tõttu võimalik rahuldada ka kohustamisnõudeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Esmalt märgib ringkonnakohus, et vaidlusalune kaup (külmutatud lõhe kõhuääred ja

seljad) on Maksu- ja Tolliameti 08.12.2014 otsuste alusel hävitatud (16.12.2014 kauba hävi-

tamise akt nr 2.6-5.3/0465-1-1 ja 02.01.2015 kauba hävitamise akt nr 2.6-5.3/0471-1-1).

Ringkonnakohtu istungil märkis kaebaja, et soovib seoses kauba hävitamisega VTA

12.05.2014 kontrollaktide õigusvastasuse tuvastamist hilisema kahjunõude esitamise eesmär-

gil. Ringkonnakohus leiab, et olenemata sellest, millised on kujunenud olukorras kaebaja

eesmärgi saavutamiseks sobivad nõuded (tühistamis-, kohustamis- või tuvastamisnõuded), ei

ole halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust.

15. Asja materjalidest nähtuvalt on halduskohus otsuse tegemisel ja VTA menetluse uuen-

damise taotluse suhtes seisukoha kujundamisel tuginenud ühele ja samale tõendite kogumile –

kaebaja on esitanud haldusmenetluse uuendamiseks VTA-le samad tõendid, mis olid eelnevalt

esitatud juba käimasoleva kohtumenetluse kestel ka halduskohtule. Ringkonnakohus nõustub

VTA ja halduskohtu hinnanguga, et asjas kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik teha kind-

laks, et Venemaa Föderatsioonist tagasi saadetud, 05.05.2014 kontrollaktidega kinni peetud

ning 12.05.2014 kontrollaktidega hävitada otsustatud saadetiste puhul on tegemist sama kau-

baga, mille Saksamaa ettevõttest Louis Schoppenhauer GmbH Fischimport Kukshaus kaudu

soetamise ja Fääri saarte ettevõttest Bakkafrost P/F OÜ Omul-Fot kaudu soetamise kohta on

kaebaja dokumente esitanud. Seega ei nõustu ringkonnakohus kaebaja seisukohaga, et hävita-

da otsustatud kauba päritolu on tõendatud.

16. Kuivõrd väidetavalt Saksamaa ettevõttest Louis Schoppenhauer GmbH Fischimport

Kukshaus kaudu soetatud kaubaga seonduvate tõendite hindamise osas on kaebaja piirdunud

oma varasemate seisukohtade kordamise ja halduskohtu otsuse suhtes üldist laadi etteheitega

kaebaja dokumentides vasturääkivuste otsimisele ja vastustaja tõendi eelistamisele konkreet-

seid menetlusvigu esile toomata, piirdub ka ringkonnakohus märkimisega, et nõustub haldus-

kohtu poolt tõenditele antud hinnanguga. Kaebaja väite osas, et transpordivahendite numbrite

erinevus on selgitatav asjaoluga, et kaup liikus erinevate transpordivahenditega, tuleb märki-

da, et saadetise ümberlaadimine on muu hulgas (kauba markeeringute ja veterinaarsertifikaadi

võltsituse kõrval) asjaolu, mille tõttu ei ole hiljem võimalik kauba päritolu üheselt tuvastada.

3-14-434

14(14)

17. Seoses väidetavalt Fääri saarte ettevõttest Bakkafrost P/F Eesti ettevõtte OÜ Omul-Fot

kaudu soetatud kaubaga seonduvate tõendite hindamisega on kaebaja heitnud kohtule ette

Bakkafrost P/F kauba kohta esitatud 19.03.2014 sertifikaadi tähelepanuta jätmist. Kuna hal-

duskohtu otsuses ei ole kõnealust tõendit eraldi nimetatud, peab ringkonnakohus otstarbekaks

välja tuua kõik dokumendid, mis kaebaja on VTA-le ja kohtule väidetavalt Bakkafrost P/F-lt

pärineva kauba kohta esitanud.

Kaebaja on esitanud 01.04.2014 deklaratsiooni, millest nähtuvalt on Bakkafrost P/F saatnud

OÜ-le Omul-Fot külmutatud atlandi väärislõhe kõhuääred, 3700 pakki, kaaluga 25 900 kg (I

kd, tl 163); Bakkafrost P/F 22.03.2014 pakkelehe sama ühikute hulga ja kaaluga lõhe kõhuäär-

te kohta (I kd, tl 157); Fääri saarte Veterinaar- ja Toiduameti sertifikaadi nr 14/00012-29 sama

ühikute hulga ja kaaluga lõhe kõhuäärte kohta, väljastatud 19.03.2014 kehtivusega 10 päeva (I

kd, tl 158, tõlge II kd, tl 89); Bakkafrost P/F 22.03.2014 müügiarve nr SP-525976 OÜ-le

Omul-Fot sama ühikute hulga ja kaaluga lõhe kõhuäärte kohta (I kd, tl 159, tõlge II kd, tl 90);

OÜ Omul-Fot 24.03.2014 müügiarve nr 328/2014 OÜ-le Alfafish 19 950 kg lõhe kõhuäärte

müügi kohta (7 kg pakendites), kättetoimetamise koht Klaipedas (I kd, tl 14, tõlge II kd, tl 80);

Garant Trans OÜ 16.05.2014 arve nr 422 OÜ-le Alfafish muu hulgas autoga nr 526 BMH /

719 YHH Leedust Venemaale transporditeenuse osutamise kohta 03.05.2014-16.05.2014 (I

kd, tl 18); 02.05.2014 deklaratsiooni, millest nähtuvalt on OÜ Alfafish saatnud eespool nime-

tatud transpordivahendiga 2850 karpi külmutatud lõhe kõhuääri (19 950 kg) Venemaa Föde-

ratsiooni (II kd, tl 36); Venemaa Föderatsioonist kauba tagastamise deklaratsioon 69 09 /

00004 selle kohta, et samas veovahendis olnud kaup tagastati 05.05.2014 (I kd, tl 161, tõlge tl

160); OÜ Omul-Fot 02.06.2014 taotlus VTA-le, milles OÜ Omul-Fot selgitas, et ta soetas

Luhamaa piiripunktis olevas veovahendis 526 BMH / 719 YHH paikneva koorma (lõhe kõ-

huääred kaaluga 19 950 kg, 2850 x 7 kg pakendites) ettevõttest Bakkafrost, müüs selle edasi

OÜ-le Alfafish ja on nõus võtma koorma vastu oma lattu (I kd, tl 16).

Loetletud tõendid ei tõenda eraldivõetuna ega koosmõjus usaldusväärselt, et Venemaa Föde-

ratsioonist 05.05.2014 tagasi saadetud kaup on sama kaup, mille OÜ Omul-Fot poolt märtsis

2014 Bakkafrost P/F-lt soetamise kohta on tõendid esitatud. Kaebaja osutatud sertifikaat näi-

tab Bakkafrost P/F-le saadetud kauba nõuetekohasust, kuid seda ei ole võimalik seostada

05.05.2014 Venemaalt tagasi saadetud kaubaga.

On tõsi, et Fääri saarte pädevalt asutuselt ei ole kauba tagastamiseks nõusolekut küsitud. See

aga ei tähenda, et halduskohtu konstateering nõusoleku puudumise kohta oleks vale.

18. Kaebaja etteheited selgitamis- ja uurimiskohustuse järgimata jätmise osas ei ole põhjen-

datud. Selgitamis- ja uurimiskohustuse ulatus sõltub menetlusosalise võimekusest ise asjas

olulised asjaolud esile tuua ja oma väiteid tõendada. Kaebaja on kohtumenetluses ja ka hal-

dusmenetluse uuendamise taotlemisel osalenud vandeadvokaadist esindaja abiga.

19. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse

kulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud,

mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

Ruth Plaks

Virgo Saarmets