1-10-8636/283 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-8636

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-8636 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Robert Pohlaku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

ROBERT POHLAK, isikukood 36401172756, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 28.03.2010 01.07.2018 ja lõpp Kaitsja v.-adv. Alla Jakobson RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. ROBERT POHLAK

Kohtumääruse peale on õigu Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, s esitada

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.09.2015 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava Robert Pohlaku id vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Tartu Maakohtu 18.04.2011 otsusega (täpsustatud Tartu Ringkonnakohtu 24.10.2011 otsusega) tunnistati

. Robert Robert Pohlak süüdi KarS § 257 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust Pohlak tunnistati süüdi Kar § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust S . Robert Pohlak tunnistati süüdi KarS § 120 järgi mõisteti KarS § 64 alusel loeti ja karistuseks 6 kuud vangistust.

kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja Robert Pohlakule liitkaristuseks 4 aastat mõisteti

vangistust. sel suurendati Robert KarS § 65 lg 2 alu Pohlakule mõistetud karistust Jõgeva

Maakohtu 17.12.2001 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat 3 kuud ja 3 päeva vangistust, võrra ning mõisteti

3 päeva vangistust. liitkaristuseks

8 aastat 3 kuud ja

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku 8-l korral, millest kehtivaid kriminaalkaristusi on kolm. Reaalset vanglakaristust kannab isik viiendat korda. Robert Pohlak on toime pannud nii varakui ka isikuvastaseid kuri isiliselt. tegusid, nii üksi kui ka grupivi Varasemalt on ta toime pannud kuriteo ka vangistuses viibides, käesolev kuritegu on sooritatud katseajal. Kuritegude vägivaldsuse aste ja tekitatud kahju suurus on vähenenud. Vangistuses on kinnipeetav individuaalselt innipeetava läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. K k inaarkaristusi tal ei ole. äitumine vangistuses on olnud rahuldav, kehtivaid distsipl

Käesolevaks ajaks mõistetud karistusest ära on Robert Pohlak talle kandnud enam kui 5 aastat ja

9 kuud ning tal veel enam kui 2 aastat 5 kuud vangistust. kanda jääb

Enne vangistust elas kinnipeetav koos abikaasaga xxxx. Vabanemisel soovib kinnipeetav koos abikaasa K P elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, millel kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Kinnipeetav omab keskeriharidust. Ta on omandanud remondielektriku eriala Rummu erikutsekoolis. Isik on huvitatud enesetäiendamisest. mitmeid ettevõtteid Kuna isik on omanud varasemalt , siis on tal pikaajaline

ettevõtte juhtimise kogemus elmise vangistuse ajal töötas isik elektrikuna, käesoleval a . E

jal

töötab majandusabitöölisena hügieenipakkide komplekteerijana. Vabaduses oli isiku

sissetulekuks ettevõtlusest saadud tulu, vangistuses toetab teda majanduslikult abikaasa.

Kinnipeetava vabanemisfond on täis ning tasumata rahalisi nõudeid ei ole. Vabanemisel on kinnipeetaval xxxx. teoreetiline võimalus asuda tööle ettevõttesse

Kinnipeetava P

P. Sooritatud kuriteod annavad alust arvata, lähedasteks on abikaasa K ja tütar R

et kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kuritegeliku taustaga isikud. Sooritatud kuriteod viitavad teisi ärakasutavale elustiilile. Kinnipeetav peab kirjavahetust teistes vanglates karistust kandvate isikutega. Robert Pohlakut on varasemalt karistat ud väljapressimise, ähvardamise ja dokumendi võltsimise eest, mis viitab sellele, et isik on pigem teisi mõjutav, kui mõjutatav. Isik on 1990ndate aastate alguses pannud toime kuriteod alkoholi tarvitanuna, hilisema aja osas puuduvad tõendid alkoholi kuritarvitamise kohta. Kinnipeetaval esineb kroonilisi terviseprobleeme. Isiku väitel on tervis vangistuses märgatavalt halvenenud, mida kinnitavad ka mitmed ravimid, mida ta peab kestva ravi tõttu igapäevaselt manustama. Kinnipeetav on operatsiooni ootel, mistõttu ka ajutiselt töötamisest vabastatud. Isik on kõrge enesehinnanguga, pidades oma positsiooni teistest paremaks. Isik on konfliktsituatsioonides korduvalt käitunud agressiivselt, on esinenud enesevalitsuse kaotust saamiseks. ja teiste ähvardamist oma tahtmise

Tema käitumises võib märgata mõningast impulsiivsust, kuid ta oskab ka tegevusi planeerida

(firma juhtimine). Probleemide lahendamisel on isik kasutanud ühiskonnanormidele mittevastavaid meetodeid. Positiivseks asjaoluks võib pidada seda, et kinnipeetavat ei ole viimaste aastate jooksul distsiplinaarkorras karistatud. tust kannab isik Käesolevat karis ähvardamise, kehalise väärkohtlemise ja omavoli eest, mis annab alust arvata, et isik on jätkanud oma varasemat elustiili. Mitmed kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isik ise väidab, et on oma elu muutnud ning elatub eranditult legaalsel teel omandatud sissetulekust. Käesolev kuritegu on sooritatud käitumiskontrolli all olles, samas enne viimase kuriteo sooritamist täitis isik kontrollnõudeid äärmise täpsusega.

Ametnike suhtes on isik erinevalt häälestatud, valid tunnistab osaliselt oma süüd, es kellega ja kuidas suhtleb. Kinnipeetav kuid ei taha ette võtta muutusi. Riskihindamise alusel on Robert Pohlak kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohtlikkus seisneb selles, et probleemide lahendamisel võib isik kasutada vägivalda või sellega ähvardamist. ue mittevägivaldse Robert Pohlaku puhul on u kuriteo

sooritamise aasta jooksul 17% ja sooritamise sama tõenäosus kahe vägivaldse kuriteo tõenäosus aja jooksul on 33%. Tuginedes eeltoodule ei toeta Viru Vangla Robert Pohlaku tingimisi enne tähtaega vabastamist. tähtaega Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Robert Pohlakule katseaeg kuni 01.07.2018 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest

ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Robert Pohlakule KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7, kohustused.

8 sätestatud

Kriminaalhooldusametnik , et stest on kinnipeetaval ema M R ja oma arvamuses märgib läheda

varasematest abieludest on 2 täisealist last. Vanglas olles abiellus kinnipeetav xxxx K P, kes kinnitas, et suhtlus kinnipeetavaga on igapäevane. Abikaasa teada ei suhtle Robert Pohlak oma emaga aastaid, samuti ei suhtle kinnipeetav oma täiskasvanud lastega. Suhted on abikaasa sõnul säilinud venna R, kes elab xxxx. Korter aadressil xxxx, kuhu kinnipeetav soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda, kuulub M S al keegi korteris ei ela. M S selgitas . Käesoleval aj

telefonivestluses, et tunneb kinnipeetavat varasematest aegadest ning teab tema kriminaalsest minevikust. M S t minna selgitas veel, et kinnipeetaval on võimalus peale vabanemis töövestlusele xxxx, kus ta võib töövestluse edukal läbimisel saada tööd . Töötasu saaks xxxx olema ligikaudu 800-1100 eurot kuus. Abikaasa K P ning on elab ja töötab käesoleval ajal xxxx

oma sõnul toetanud kinnipeetavat viimased viis aastat nii moraalselt kui materiaalselt ning on valmis seda tegema ka edaspidi. Juhul, kui kohus leiab, et Robert Pohlak tuleb vabastada tingimisi ennetähtaegselt vangistusest on kriminaalhooldusametniku hinnangul otstarbekas kohustada Robert Pohlakut täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21

,4,7,8 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Robert Pohlakule katseaeg kuni 01.07.2018 ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud, kuna tegemist on kõrgohtliku kinnipeetavaga.

Robert Pohlak ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Operatsioon, millest vangla iseloomustuses oli juttu, ei ole toimunud, sest tal on südamekahjustus ja operatsioon on lükatud edasi arvestades tema võimalikku vabanemist , , sest siis on seda parem teostada. Jutt on põlve ja seljaoperatsioonist, need on kaks erinevat operatsiooni. Seoses südamega on tal praegu -

xxxx seoses sellega kkida komplikatsioonid narkoosi alla panekul. töövõimetust ning võivad te S el hakkab ta elama koos abikaasaga eetõttu ei riskita seda operatsiooni teha vanglas. Vabanemis , kes elab praegu oma vanemate juures xxxx abaneb, siis tuleb abikaasa ja ka töötab seal. Kui ta v

tema juurde. Kirjavahetus teises vanglas karistust kandva isikuga puudutab tema tuttavat naisterahvast, kes saadab talle vahel postkaarte ja tema saadab vastu. Tegemist on vaid postkaartide vahetamisega, mitte midagi enamat. Van programmi Viha glas on ta läbinud „

juhtimine ja hetkel ei ole talle midagi rohkemat pakutud. “ Kinnipeetav selgitas, et prokuröri

arvamus on mõistetav, kuid ta saab kohe 52 aastat vanaks ja aastatega väärtushinnangud muutuvad. Peale insulti sai ta aru, et tema aeg hakkab otsa saama. Tal on 3 lapselast, kellest viimane teda ei mäleta. Kinnipeetav on jõudnud järeldusele, et ta on oma lastelastele midagi võlgu ja loomulikult ka oma abikaasale. Ta ei õigusta oma minevikku ja ta on häbi selle pärast, l kuid see on minevik

arvas ja sinna see kõik jääb. Robert Pohlak , et on ühiskonna ees oma võla maksnud, eelkõige a sööb iga päev tablette, aga midagi paremaks ei lähe. Robert oma tervisega. T

Pohlak palus kohtul suhtuda mõistvalt ja vabastada ta viimast korda, lubades, et sellesse süsteemi ta enam ei sattu.

Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et Robert Pohlaku tingimisi taega ei soovi võtta osa enne täh

vangistusest vabastamise

küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub kinnipeetava kohta

14.09.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ega toeta samuti nagu vangla R.

Pohlaku ennetähtaegset va Prokurör märgib täiendavalt, et ngistusest vabastamist.

R. Pohlaku

varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem kaheksal korral kriminaalkorras karistatud isikuga (Karistusregistri andmetel on temal seisuga 12.11.2015 kolm kehtivat ning viis arhiveeritud kriminaalkaristust). Prokurör märgib, et KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne täht ei ole kõik ühe aega karistusest vabastamine. Nad kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Seega on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Tartu Maakohtu

18.04.2011 kohtuotsusega (täpsustatud Tartu Ringkonnakohtu 24.10.2011 otsusega; jõustus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.04.2012 kohtuotsusega nr 3-1-1-26-12) tunnistati R. Pohlak süüdi KarS § 257, § 121 ja § 120 järgi ning karistati 4 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel loeti lõplikuks liitkaristuseks 8 aastat 3 kuud 3 päeva vangistust. R. Pohlakule mõistetud liitkaristuse puhul on üheks liidetavaks olnud Tallinna Linnakohtu 18.09.1998 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa KrK § 101 p 5, § 15 lg 2 ning § 17 lg 4 § 101 p 8 järgi,

7 - - mis olid esimese astme kuriteod. R. Pohlakul kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue mittevägivaldse kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 17% ja 33%, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on R. Pohlak kõrgohtlik avalikkusele. Tartu Maakohtu 18.04.2011 kohtuotsuses käsitletavad kuriteod said võimalikuks ainult seetõttu, et raskete mh I astme isikuvastaste kuritegude eest eelmainitud kohtuotsusega mõistetud vabaduse kaotust (vangistust) vabastati tingim kandnud süüdimõistetu isi 4 aastat 3 kuud ja 3 päeva enne tähtaega.

R. Pohlak on kuritarvitanud temale osutatud usaldust ega ole tahtnud mõista, mida tegelikult tähendab vangistusest tingimisi vabastamine kõigi kaasnevate kohustustega, pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. Seega ei ole R. Pohlak varasematest kuritegudest ja nende eest m Tulenevalt toime pandud kuritegude õistetud karistustest enda jaoks järeldusi teinud.

tehioludest (vägivald, julmus, vägivalla, tapmise ja vara hävitamisega ähvardamine, kannatanu inimväärikuse ise isiku kergekäelist alandamine jm) ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sell ennetähtaegset vabastamist. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine (viimati seoses vangistusest ennetähtaegse vabastamisega) ei ole R. Pohlakule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kuna enne nimetatud kuritegu oli kinnipeetav kriminaalkorras karistatud juba mitu korda, saab teha järelduse, et ennetähtaegne viimastena toimepandud kuriteod ei olnud juhuslikku laadi. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende elu, tervise, isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Lisaks märgib prokurör, et ärakantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes R. Pohlakule KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristusega 8 aastat 3 kuud 3 päeva vangistust. Karistusaja lõpuni on jäänud -

ligikaudu 2 aastat ja 7 kuud, ning kinnipeetava käesoleval ajal tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks kannatanute ja ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kinnipeetav R. Pohlaku karistuse lõppaeg on alles 01.07.2018. Tema vabastamine käesoleval vangistusest ajal ei oleks ilmselt põhjendatud. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui rasked kuriteod

esinemisel toime pannud isikut selleks formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 2 p 2 mõttes)

vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Eeltoodu alusel on prokuratuur Robert Pohlaku ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu.

Kaitsja leidis, et kui vaadata vangla iseloomustust, siis see on positiivne inimese jaoks, kes on nii kaua vanglas olnud. Kui karistusest on 2/3 ära kantud, siis võib taotleda vabastamist enne tähtaega. Selle ajaga on inimene teinud enda jaoks positiivseid järeldusi, läbinud kõik programmid, mis vangla on pakkunud. Isikul on probleeme tervisega ja tal on perekond. Iseloomustuses on kirjas, et tal on kontakt isikuga, kes kannab teises vanglas karistust, aga ta selgitas, et päris nii see ei ole, et nad lihtsalt vahetavad mõnikord postkaarte. See ei tähenda, et ta on kontaktis. Iseloomustuses on kirjutatud, et 90-ndatel aastatel oli ta kuritegude toimepanemise ajal alkoholijoobes. Sellest on möödas juba pikk aeg ja hilisema alkoholi kuritarvitamise kohta andmed puuduvad. Ta on läbinud sots „ “ iaalprogrammi Viha juhtimine ja tal ei ole konflikte inimestega. Protsendid, mis iseloomustuses on välja toodud, on tavalised isikute jaoks, kes taotlevad enne tähtaega vabastamist. Vaatamata sellele, et vangla ja prokurör ei toeta vabastamist, palus kaitsja Robert Pohlak enne tähtaega vabastada.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla , kaitsja,

poolt esitatud materjalidega, leia Robert Pohlak ei kuulu vangistusest b, et süüdimõistetu

tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 8-l korral kriminaalkorras karistatud, neist karistustest on kehtivaid 3 ning arhiveerituid 5. Reaalset vanglakaristust kannab isik viiendat korda. Robert Pohlak kannab käesoleval ajal Tartu Maakohtu 18.04.2011 kohtuotsusega m

suurendati õistetud 4 aastast vangistust KarS § 257, 121 ja 120 järgi, kuid KarS § 65 lg 2 alusel temale istuse mõistetud karistust Jõgeva Maakohtu 17.12.2001 otsusega mõistetud kar ärakandmata osa, s.o 4 aastat 3 kuud ja 3 päeva vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks

aastat 3 kuud ja Kinnipeetav pani uued tahtlikud kuriteod toime katseajal,

3 päeva vangistust.

sest teda oli vabastatud karistuse kandmisest tingimisi enne eelmise kohtuotsusega mõistetud tähtaega 4 aastat 3 kuud ja 3 päeva. Väärib märkimist, et lisaks teise raskusastme kuritegudele, kannab kinnipeetav käesoleval ajal liitkaristust muuhulgas esimese raskusastme isikuvastaste kuritegude eest mõistetud karistuse ärakandmata osa (KrK § 101 p 5,7 § 15 lg 2 ning § 17 eest - lg 4 - ). d kriminaalsetele § 101 p 8 Korduv kriminaalkorras karistatus viitab isiku väljakujunenu hoiakutele, samuti sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal, olles karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud. Seetõttu tähtaegne

puudub kohtul kindlus, et isiku enne vabastamine

koos tema

a, oleks sel korral piisav meede, et vähemalt 24 kuuks käitumiskontrollile allutamiseg hoida ära tema angla hinnangul on isik kõrgohtlik poolt uute kuritegude toimepanemist. Viru V avalikkusele, sest pr

obleemide lahendamisel võib ta kasutada vägivalda või sellega ähvardamist.

Uue mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus kinnipeetava puhul kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 17

on 33%, % ning vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus sama aja jooksul mis ei ole madal risk. Arvestades Robert Pohlaku poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskusastet kohtu , ärakandmata karistuse pikkust (karistusaja lõpp on 01.07.2018) ei vastaks hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna ja kannatanute õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ilmselgelt ennatlik. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Robert Pohlaku suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, nud sot ta on läbi siaalprogrammi „Viha juhtimine“ ning osalenud vangla tööhõives. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lgestatud asjaolude kogumis. s 4 sät

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/digitaalselt allkirjastatud/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 11.02.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Viru Maakohtu 8. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

K

ohtumäärus jõustus 05. märtsil 2016. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Lea Herne referent