1-13-5439/48 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-5439 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 9. detsembri 2015

määrus süüdimõistetu T.D

suhtes karistusejärgse käitumiskontrolli kohaldamise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu T.D (isikukood XXX) ja süüdimõistetu T.D kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar, määruskaebused RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 9. detsembri 2015 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu T.D ja süüdimõistetu T.D kaitsja vandeadvokaadi

abi Silver Reinsaare määruskaebused jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo Clarus kaudu 72 eurot, sh käibemaks 12 (seitsekümmend kaks) (kaksteist) eurot, vandeadvokaadi abi Silver Reinsaarele määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

4. Mõista T.D-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi abi

Silver Reinsaare poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse.

T.D tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB

a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002,

Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank

a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „T.D, 1-13-5439 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 19.06.2013 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati T.D (endine O.N) süüdi KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

2

KarS § 65 lg 1, KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 08.04.2013

kohtuotsusega nr 1-11-10330 mõistetud karistusega, s.o 4-aastase vangistusega, mõistes liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel 4 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti Harju Maakohtu 08.04.2013 kohtuotsuses märgitud karistuse kandmise alguskuupäev, s.o 13.09.2011.

1.1. Viru Vangla esitas 13.11.2015 Viru Maakohtule T.D isikliku toimiku kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.

1.2. Karistusaja algus 13.09.2011 ja karistusaja lõpp 13.01.2016.

Maakohtu määrus

2. Viru Maakohtu 09.12.2015 määrusega kohaldati T.D suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 12 kuud, kohustades T.D otsima endale elukoha hiljemalt 2

nädala jooksul pärast karistuse kandmise lõppu ja viivitamatult teatama elukoha leidmisest

vastava piirkonna kriminaalhooldusosakonnale. T.D kohustati käitumiskontrolli ajal järgima lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kohustustele ka KarS § 75 lõikes 2 p-des 21, 4, 7 sätestatud kohustusi. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

2.1. T.D puhul on KarS § 87

1 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud. T.D kannab käesoleval

ajal Harju Maakohtu 19.06.2013 otsusega KarS § 121 järgi mõistetud karistust 4 kuud

vangistust. Samuti on T.D varasemalt karistatud Harju Maakohtu 08.04.2013 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4 järgi karistusega 4 aastat vangistust. Liitkaristuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 13.01.2016, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses.

2.2. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsis maakohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal. T.D on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning reaalset vangistust kannab kolmandat

korda. Varasemalt on teda karistatud asja omavolilise kasutamise, röövimise, kehalise

väärkohtlemise, varguste, dokumendi võltsimise, omastamise, kelmuse, röövimise katse ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise eest. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks, kuritegude soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine ning materiaalse kasu saamise soov. Maakohus on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kinnipeetaval on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust, seega ei ole T.D käitumine vanglas olnud

seaduskuulekas. Kuna süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab

õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudus maakohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

2.3. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele nii ühiskonnas kui ka vanglas. Ohustatud on kõik, kellel on materiaalset vara ja oht seisneb vägivalla võimalikus kasutamises või sellega ähvardamises. Enne viimast vangistust ametlikult töötanud ei ole. Isikul puudub ka haridus ja eriala, mis omakorda raskendab tema konkurentsivõimet tööturul ja sellest tulenevalt ka tema majanduslikku toimetulekut. Vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole. Asjaolu, et kinnipeetaval on võimalus tööd saada MTÜ Teekond kaudu, on paljasõnaline ja tõendamata.

2.4. Isikul on olnud probleeme narkootikumidega ning osad kuriteod on toimepandud narkojoobes. Isik ise usub, et suudab olla pärast vabanemist ilma narkootikume tarvitamata. Eeltoodust tulenevalt oli maakohus seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda

narkootikumide kuritarvitamisest, siis võib ta üritada leida kiireid lahendusi majandusliku

3

seisundi parandamiseks ja sõltuvuse rahuldamiseks kuritegelikke meetmeid kasutades. Lisaks märkis maakohus, et kinnipeetaval on vangla andmetel 14.10.2015 seisuga maksmata nõudeid

summas 3872,49 eurot ja vabanemisfondis 225,75 eurot. Maakohtu hinnangul on isiku

majanduslike raskuste saabumine vabaduses tõenäoline ja seega on olemas ka arvestatav

tõenäosus, et isik võib majandusliku kasu saamise eesmärgil vabaduses toime panna uusi

kuritegusid. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt T.D puhul hinnatud uue kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul kõrgeks, s.o 69 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 59%.

2.5. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et T.D puhul on väga suur tõenäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, narkootikumide tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Maakohus on seisukohal, et T.D vajab siiski

täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude

toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb T.D suhtes kohaldada karistusjärgset

käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks.

2.6. KarS § 871 lg 1 alusel karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb lähtuda KarS § 75 sätestatud nõuetest. KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu

kohustatud järgima kontrollnõudeid ning elama kohtu määratud alalises elukohas. T.D kinnitab, et tal ei ole vabanedes kindlat elukohta, kuid maakohus oli seisukohal, et elukoha puudumine ei ole aluseks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmiseks. Maakohus

märkis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmine elukoha puudumise

põhjendusel looks käesoleval ajahetkel olukorra, kus isik, kes on ühiskonnaohtlik ja kelle

ühiskonnaohtlikkust suurendab elukohta puudumine, kuid esinevad muud KarS § 871

lg 1

kohaldamise eelduslikud alused, seaks ohtu ühiskonna ning kodanike õigusliku turvalisuse

ootuse. Samuti oleks elukoha puudumisel KarS § 871

lg 1 kohaldamata jätmine vastuolus

käesoleva sätte mõttega, mis seisneb eelkõige uute kuritegude ärahoidmises ja ühiskonna

turvalisuse tagamises. Välistatud pole ka olukorrad, kus ühiskonnale ohtu kujutavad isikud

teatavad enne vangistusest vabanemist, et neil puudub elukoht ja pääsevad seeläbi

lihtsakoeliselt karistusjärgsest käitumiskontrollist. Samuti ei tohiks elukohta omavad

käitumiskontrollile allutatavad isikud olla ebavõrdsemas seisus võrreldes nendega, kellel

puudub elukoht. Tegemist oleks olukorraga, kus isikud, kes on täitnud karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused ning omavad elukohta on halvemas seisus, kui need, kes on täitnud

karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused, on üldohtlikud ühiskonnale ning kellel puudub elukoht. Viimasel juhul oleks isikute puhul, kellel puudub elukoht, üldse võimatu kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Lisaks märkis maakohus, et karistusjärgne käitumiskontroll ei ole karistusvahend, vaid selle eesmärk on hõlbustada isiku taasühiskonnastumist. Maakohus leidis, et käesoleval ajal on võimalik kõrvaldada KarS § 75 lg 1 p 1 alusel esinev takistus ning karistuse kandmisest vabanemisel tuleb kohustada T.D leidma hiljemalt 2

nädala jooksul alates vabanemisest endale eluvõi asukoht, mille alusel määratakse ta

kriminaalhooldusele vastavas piirkonnas. Maakohus selgitas süüdimõistetule võimalike elukoha leidmise variante ja rikkumiste tagajärgi.

Määruskaebused

3. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu T.D , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist. Süüdimõistetu leiab, et ta on oma karistuse ära kandnud ning ta ei kavatse Eesti Vabariigis elada. T.D soovib minna Bulgaariasse elama, kus ootab teda elukaaslane. T.D leiab, et ta suudab oma elu suunata ja elada ilma käitumiskontrollita. Kuna ta on vaba elanik, siis käitumiskontroll ei muuda midagi, ta ei ole kohustatud elama Eestis ja võib vabalt reisida. Ta on karistusest omad järeldused teinud, kahetseb ja teab, millega riskib.

4

4. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning T.D suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmist. Kaitsja nõustub süüdimõistetu määruskaebusega ja lisab järgnevat.

4.1. T.D on pikaaegse vangistuse jooksul järeldused teinud, muutunud oluliselt täiskasvanulikumaks ning on aru saanud õiguskuuleka käitumise olulisusest. Kaitsja väidab, et korduvust ei saa arvestada uue kuriteo võimaluse hindamisel KarS § 871 lg 1 p 3 alusel. Kaitsja leiab, et oleks tulnud arvestada KarS § 56 lg 1 asjaolusid, kuid maakohus ei ole seda teinud. Kaitsja hinnangul tuleks lähtuda eelkõige toimepandud kuriteo asjaoludest, kuivõrd need

annavad kõige enam ainest prognoosiks, kas isik võib jätkata vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Maakohus on lähtunud üksnes vangistuse kandmise ajal toimunust. Seejuures

ei ole T.D kuriteo toimepanemise asjaolud sellised, mis õigustaksid karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

4.2. Kaitsja leiab, et isiku mõttelaad kõneleb selle poolt, et ta ei jätka uute kuritegude

toimepanemist. Kaitsja hinnangul jääb arusaamatuks, kuidas isiku mõttelaad viitab võimalusele, et ta jätkab uute kuritegude toimepanemist. Isiku mõttelaad ja tulevikuplaanid välistavad T.D poolt uue kuriteo toimepanemise võimalused.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus, olles tutvunud maakohtu määruse ja esitatud kaebustega, leiab, et

maakohtu määrus on seaduslik ning põhjendatud ja puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebustes toodud alustel.

6. KarS § 871 lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses (p 1); teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud

tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega (p 2) ja arvestades kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid (p 3).

7. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud asjaoludega, siis ei pea kohus vajalikuks kõiki asjaolusid uuesti üle korrata ning võtab üksnes seisukoha määruskaebustes esitatud väidete osas.

7.1. T.D leiab, et teda ei saa sundida Eestis elama ning et ta võib lahkuda ja reisida, kui ta

soovib. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning maakohus on põhjalikult selgitanud, et ka olukorras, kus isik väidab, et tal ei ole Eestis elukohta ning ta ei soovi seda ka siin omada, on

võimalik süüdimõistetu suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, kui muud

karistusjärgse käitumiskontrolli nõuded on täidetud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

väljendatud seisukohaga ja märgib, et elukohta omava isiku suhtes on kriminaalhoolduse

läbiviimine lihtsam, kuid need isikud ei tohiks olla seetõttu ebavõrdsemas seisus võrreldes

nendega, kellel puudub elukoht. Tegemist oleks olukorraga, kus isikud, kes on täitnud karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused ning omavad elukohta on halvemas seisus, kui need, kes on täitnud karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused, on üldohtlikud ühiskonnale ning kellel puudub elukoht. Viimasel juhul oleks isikute puhul, kellel puudub elukoht, võimatu kohaldada

karistusjärgset käitumiskontrolli. Seega tuleb T.D otsida elukohta maakohtu määratud korras.

7.2. Vastuseks kaitsja seisukohale, et maakohus on arvestanud liigselt süüdimõistetu käitumist karistuse kandmise ajal ja varasemat karistatust, märgib ringkonnakohus järgnevat.

5

KarS § 871 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist

käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti

tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Ehk kohtul tuleb ühe eeldusena hinnata neid kõiki asjaolusid kogumis. Seega on alusetu väide, et

süüdimõistetu käitumisele karistuse kandmise ajal ning varasemale elukäigule on pööratud

liigset tähelepanu. Tähelepanuta ei ole jäetud käesoleva karistuse aluseks oleva kuriteo asjaolusid, vaid nendele on viidatud üldiselt varasemate kuritegudega kogumis. See aga ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist. T.D mõisteti käesoleva kohtuotsusega süüdi KarS § 121 järgi. T.D süüdistati selles, et tema, 27.12.2012 kella 10.30 paiku Tallinnas, Magasini tn 35 asuvas Tallinna Vangla III üksuse kambris nr 13, lõi kaaskinnipeetavat A.F. it vähemalt kolm korda rusikaga näkku vastu alalõualuud, millega tekitas A. F ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi – paistetuse alalõualuu vasaku poole piirkonnas, vertikaalse murrujoonega murru alalõualuu parema poole piirkonnas ning veritseva rebimishaava hammaste 43 ja 44 vahel. Ringkonnakohtu hinnangul on T.D puhul tegemist ühiskonnale ohtliku isikuga, kes ei suuda alluda ka kinnises asutuses kehtestatud korrale, mistõttu ei ole reaalne, et ta suudab vabaduses käituda õiguskuulekalt ilma täiendava abita, mis viitab selgelt vajadusele kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli.

Määruskaebustes ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtuga võrreldes

teistsugusele seisukohale jõudmiseks. Maakohtu põhistustega mittenõustumine ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist.

8. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb kaitsjatasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsjatasu taotlus on põhjendatud ja rahuldab

taotluse täies ulatuses. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb T.D hüvitada vandeadvokaadi abi S. Reinsaare kaitsjatasu 72 eurot.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb Viru Maakohtu

9. detsembri 2015 määrus jätta muutmata ning määruskaebused jätta rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas