1-15-10186/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

08. jaanuaril 2016.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus

kohtunik

Margot Mikler

sekretär

Moonika Rubizova juuresolekul

abiprokurör

Helen Kiviloo osavõtul arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja

S.G Ik XXX, EV kodanik, keskharidusega, emakeel – eesti keel, töötab mitteametlikult Soomes, elukoht: XXX, kriminaalkorras kehtivaid karistusi üks, väärteokorras kehtivaid karistusi 26, tõkend – ei ole kohaldatud

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas

S.G´a süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 23.06.2015 kella 09.09 ajal Tallinnas

Paldiski mnt 53 maja juures mootorsõidukit Honda Accord registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkojoove amfetamiini, zopiklooni, kokaiini tarvitamisest), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis.

Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid.

Seega S.G pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on abiprokurör Helen Kiviloo, süüdistatav S.G ja tema kaitsja Veera Tolli – Baskin käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et abiprokurör taotleb kohtus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest S.G´ale karistuseks 9 kuud vangistust. Kohaldades KarS § 74 lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui S.G ei pane 1 aastase ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 ja § -s 75 lg 2 p 21 ja p 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, kohustudes:

• elama kohtu määratud alalises elukohas;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

Kriminaalasi nr.

1-15-10186

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

• mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

• osalema sotsiaalprogrammis.

S.G määrata Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub S.G temale KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuulub S.G´alt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 645 eurot

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb S.G´al tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. S.G´alt tuleb välja mõista ekspertiisitasu kokku summas 169 eurot.

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb S.G´alt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 60 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja 12 kuud, mis on maksimumaeg.

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315, KarS § 74 lg 1,3, § 78 p 1 kohus:

o t s u s t a s

Süüdi tunnistada S.G KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus S.G´a suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui S.G ei pane 1 aastase ja

6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas (Sõpruse pst 200 - 125, Tallinn);

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2¹ kohustada S.G´a käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi aineid.

Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 8 kohustada S.G ´a käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis.

S.G

määrata Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada S.G´ale määratud 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 08.01.2016.a. ,

Välja mõista S.G´alt 645 eurot sundraha, ekspertiisitasu 169 eurot ja kaitsjatasu 60 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse S.G´ale e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule

/digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik