4-15-10229/5 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-15-10229

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2016. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-15-10229 Kohtukoosseis Meelika Aava Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. detsembri 2015. a määrus, millega jäeti Mark Ingerjase esitatud kaebus läbi vaatamata.

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mark Ingerjas (39002220449), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 2. detsembri 2015. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (V™S § 198).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mark Ingerjas

esitas 25.11.2015. a Harju Maakohtule kaebuse Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse 05.11.2015. a otsusele väärteoasjas nr 2316,15,012888, millise otsusega karistati L D KarS § 218 lg 1, 3 - § 251 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 64 eurot.

2. Harju Maakohus jättis 02.12.2015. a määrusega M. Ingerjase kaebuse läbi vaatamata ja tagastas selle esitajale juhindudes V™S §-dest 114 lg 1, 3, 4; 118 lg 2 p 1,2; 193. Kohtu põhjenduste kohaselt ei ole kohtuvälise menetleja otsus tehtud M. Ingerjase suhtes. M. Ingerjas märgib, et ta on menetlusaluse isiku poeg. Samuti ei ole kohtule lisatud dokumente selle kohta, et M. Ingerjas oleks menetlusaluse isiku eestkostja või et tal oleks muud seadusest tulenevad õigused menetlusalust isikut kohtus esindada. Seega puudub M. Ingerjasel õigus L. D suhtes tehtud väärteootsuse vaidlustamiseks. Samuti ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid M. Ingerjase õigust osaleda menetluses kaitsjana. Kohus viitas ka sellele, et esitatud kaebus oli ka allkirjastamata, kuigi oli M. Ingerjase nimel koostatud. Seega puudus kohtul võimalus hinnangu andmiseks, kes kaebuse kohtule esitanud on. Kohus märkis ka seda, et esitatud kaebus ei olnud tähtaegne, see oli esitatud hilinemisega ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ei taotletud.

4-15-10229

3.

Tallinna Ringkonnakohtule laekus 06.01.2016. a M. Ingerjase kaebus, mis on faktiliselt sama, mis esitati 25.11.2015. a Harju Maakohtule vaidlustamaks L. Dõ suhtes tehtud kohtuvälise menetleja otsust. Ka koostamise kuupäevaks on märgitud 24.11.2015. a. Juurde on lisatud seletuskiri selle kohta, miks esitati maakohtule kaebus hilinemisega ning 14.12.2015. a koostatud volikiri, millega L. D volitab oma poega M. Ingerjast kohtusse esitama kaebust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja sellele lisatud dokumentidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.

Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kuivõrd maakohus jättis M. Ingerjase esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaatamata, on ringkonnakohtu pädevuses anda hinnang vaid kaebuse läbi vaatamata jätmise seaduslikkusele ja põhjendatusele. Sisulised argumendid, mis puudutavad väärteo toimepanemist, jätab ringkonnakohus tähelepanuta ega anna neile hinnangut.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on seaduslikult ja põhjendatult jätnud M. Ingerjase kaebuse läbi vaatamata seetõttu, et kaebuse esitajal puudub õigus L. D kohta tehtud väärteootsuse vaidlustamiseks.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-156-05 selgitanud, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poolt kohtuasjas nr (RT III 2005, 19, 192) tehtud otsuses on rõhutatud, 3-4-1-8-05 et Eesti õiguskord ei tunnista üldjuhul kaebuse esitamist teiste isikute või avaliku huvi kaitseks. Seega saab kaebust esitada vaid seaduses sätestatud korda järgides. V™S § 114 lg 1 määrab ära kellel on õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja otsust ning selleks isikuks on vaid menetlusosaline. V™S § 16 kohaselt on menetlusosaliseks menetlusalune isik ja tema kaitsja.

M. Ingerjas ei ole käesolevas väärteos menetlusaluseks isikuks ega ka kaitsjaks. Menetlusaluseks isikuks on L. D ning kaitsjaks saab olla V™S § 20 tulenevalt isik, kes on advokaat või menetleja loal muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. V™S § 20 p-st 2 tulenevalt tõendab kaitsja volitusi volikiri. Seadus ei tee erandeid kaebuse esitanud isikute suhtes ning ei näe ette kaebuse esitamise võimalust volikirja alusel teistele menetlusvälistele isikutele. Käesolevas asjas ei ole M. Ingerjas esitanud ühtegi dokumenti selle kohta, et tal oleks seaduslik õigus esindada N. D ning lihtsalt volikirja alusel perekonnaliikmena menetlusaluse isiku eest kaebuse esitamist seadus ette ei näe.

Eeltoodust tulenevalt on maakohus seaduslikult jätnud M. Ingerjase kaebuse L. D puudutavas väärteoasjas läbi vaatamata ning tagastanud selle M. Ingerjasele.

5. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes V™S §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/