3-15-2069/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem

Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2069

Haldusasi

VA kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes summas 17 088 eurot seoses

kinnipidamistingimustega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – VA

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Teerika Marilin

Martisen

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. septembri 2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

VA määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta VA määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Halduskohtu 17. septembri 2015. a määruse haldusasjas nr 3-15-2069

resolutsiooni punkt 1 muutmata. Muuta Tallinna Halduskohtu 17. septembri 2015. a

määruse põhjendusi, asendades need kaebuse osalist tagastamist puudutavas osas

käesoleva määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. VA esitas 08.06.2015 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõude summas 17 088 eurot

seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega. Kahju hüvitamise taotluse kohaselt

on kaebajale kahju tekkinud Tallinna Vanglas viibitud perioodil 20.08.2008–16.12.2013.

Vangla on rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklit

3. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendite ja Piinamise ja ebainimliku või alandava

kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) seisukohtade järgi on igal

kinnipeetaval õigus isiklikule ruumile 4 m2, ning olukord, kus kinnipeetava isikliku ruumi

suuruseks on vähem kui 3 m2, on EIÕK art 3 rikkumine. Vanglas ei ole ette nähtud aega olla

üksi, puudub soe vesi ja valgustus, ventilatsioon on olematu, jalutuskäigu ajal häirib liiga valjult

mängiv raadio, jalutusboks on liiga väike, kehakultuuriga tegelemine ja selleks võimalikud

vahendid on piiratud, suveperioodil on lämbe, õhku pole, voodi on niiske ja pesta saab vaid

3-15-2069

2(5)

kord nädalas 20 minutit. VA leiab, et sellised tingimused on alandanud tema inimväärikust ning

kitsastes tingimustes elamine põhjustas talle raevu, muret, hirmu, häbi, põlgust, nukrust ja

kurvameelsust.

2. Tallinna Vangla tagastas 17.07.2015 vastusega nr 5-37/15/169-2 VA kahju hüvitamise

nõude läbivaatamatult perioodide 20.02.2008–05.05.2010 ning 06.05.2010–07.06.2012 osas.

VA esitas 12.05.2014 Tallinna Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks seoses ebapiisava

põrandapinna tagamisega Tallinna Vanglas perioodil 19.02.2008–05.05.2010. Tallinna Vangla

tagastas 21.08.2014 vastusega nr 5-18/14/13804-2 taotluse läbivaatamatult, sest taotlus esitati

tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamise põhjuseid ei esitatud. Menetluse uuendamise asjaolusid

ei ole välja toodud.

Kahjunõue on 06.05.2010–07.06.2012 osas esitatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s

3 sätestatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaega rikkudes. Nõude esitamise tähtaega

tuleb arvestada hetkest, kui taotluse esitaja oma väidetavaid kannatusi reaalselt tajuma sai

hakata (s.o Tallinna Vanglasse saabumise hetkest). Taotluse esitaja ei toonud välja ühtegi

põhjendust, millest nähtuks, et nõude tähtaegne esitamine oli objektiivselt takistatud, vaid

hakkas mittevaralise kahju tekkimist väitma ja hüvitist nõudma alles pärast seda, kui tekkis

teoreetiline võimalus Eesti riigilt raha saada (teadasaamine EIK 19.12.2013 lahendist asjas

Tunis vs Eesti). Tallinna Vangla hinnangul on seadusandja poolt kehtestatud kolmeaastane

tähtaeg piisavalt pikk selleks, et kahju kannatanud isikul oleks soovi korral võimalik

realiseerida oma kaebeõigust. Viidates Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-86-12, leidis vangla,

et RVastS § 17 lg 3 tähtaega ei ole järgitud.

3. VA esitas 18.08.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise

kahju hüvitise summas 17 088 eurot väljamõistmiseks.

Kaebuse kohaselt on kaebaja perioodil 20.08.2008–16.12.2013 viibinud Tallinna Vanglas

inimväärikust alandavates tingimustes. Kaebaja jäi kinnipidamistingimuste osas vanglale

esitatud kahju hüvitamise nõude juurde.

4. Tallinna Halduskohus võttis 17.09.2015 määrusega kaebuse menetlusse osas, mis

puudutab mittevaralise kahju hüvitamise nõuet Tallinnas Vanglas ajavahemikul 06.05.2010–

16.12.2013 viibitud aja eest (määruse resolutsiooni p 3) ja tagastas kaebuse osas, mis puudutab

mittevaralise kahju hüvitamist Tallinna Vanglas ajavahemikul 20.02.2008–05.05.2010 viibitud

aja eest (p 1). Kohus põhjendas kaebuse osalist tagastamist kokkvõtlikult järgmiselt.

Kinnipeetav saab esitada halduskohtule kaebuse üksnes juhul, kui on läbitu kohustuslik

kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 8). Vaide mittetähtaegse esitamise tõttu vaidemenetluse

lõpetamise või vaide tagastamise korral ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1

tulenevalt lubatav. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on

läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Olukorras, kus isik on pidanud kinni seda liiki

asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast,

kuid vastav organ on isiku avalduse õigusvastaselt tagastanud, puudub alus halduskohtule

esitatud kaebuse tagastamiseks (Riigikohtu 08.10.2012 määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18).

Kohus peab hindama sisuliselt, kas vaie on mõne perioodi osas tagastatud õiguspäraselt.

Tallinna Vangla on 21.08.2014 otsusega nr 5-18/14/13804-2 lahendanud kaebaja 12.05.2014

kahju hüvitamise taotluse seoses Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega ning tagastanud

kaebaja nõude läbivaatamatult, kuna nõue on esitatud olulise tähtaja rikkumisega ning nõude

esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Tallinna Halduskohus on 04.12.2014 haldusasjas nr

3-14-52962 teostanud Tallinna Vangla kahju hüvitamise nõude tagastamise osas õigusliku

kontrolli ning leidnud, et Tallinna Vangla on õigesti jätnud kaebaja kahju hüvitamise taotluse

3-15-2069

3(5)

esitamise tähtaja ennistamata ning taotluse läbivaatamatult tagastanud. Tallinna Halduskohtu

04.12.2014 määrus jõustus edasi kaebamata 31.12.2014.

Kaebaja ei ole Tallinna Vanglale esitanud uusi asjaolusid seonduvalt kahjunõudega, mis

tingiksid haldusmenetluse uuendamise. Tähtaja lõpu ebaõige märkimine, millele kaebaja

kohtus tugineb, ei ole selliseks asjaoluks.

RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaeg hakkas kulgema alates 16.12.2013, mil lõppes väidetavalt

ebainimlikes tingimustes viibimine. Kuna kaebaja pöördus Tallinna Vangla poole 08.06.2015,

on kahjunõue Tallinna Vanglale esitatud tähtaegselt, mistõttu Tallinna Vangla poolt kaebaja

kahju hüvitamise nõude perioodi 06.05.2010–07.06.2012 osas tagastamine oli õigusvastane

ning selles osas on kohtule esitatud kaebus HKMS § 47 lg 1 kohaselt lubatav.

Kaebus tuleb seetõttu HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel osaliselt tagastada.

5. VA esitas 29.09.2015 määruskaebuse halduskohtu määruse p 3 tühistamiseks. Tallinna

Halduskohus ei pidanud põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. VA palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 17.09.2015 määruse resolutsiooni p 1

tühistada.

Kaebaja näpuvea tõttu jäi algsest kaebusest välja üks periood. Kaebaja sai alles hiljem teada, et

kahjunõude perioodi kohtumenetluses enam muuta ei saa. Kaebaja huvides polnud seetõttu

enam edasine vaidlus kaebetähtaja üle ning põhjendatud oli esitada vanglale uus kahjunõue.

Haldusmenetluse uuendamise asjaolud on selged. Vangla ei oleks esitanud teistsuguse

menetluse korral teistsugust seisukohta.

Kahju tekitati jätkuva toiminguga, nagu halduskohus õigesti märkis. Isiku õigusi kahjustati

seega kestvalt. Seetõttu oli õigustatud ka menetluse uuendamine. Kogu kinnipidamise vältel

kinnipidamistingimustega tekitatud kahju kasvas kumulatiivselt ning kinnipidamist

inimväärikust alandavates tingimustes tuleb vaadelda ühtse tervikuna. Seetõttu ei olnud

kaebuses näidatud perioodi osadeks jaotamine kaebetähtaja arvutamisel lubatav. EIK on

selgitanud, et kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta ka

kinnipidamise kestust.

Haldusorgan saab uuendada haldusmenetluse ka enda initsiatiivil ning haldusmenetluse

uuendamist ei välista halduskohtu poolt haldusakti õiguspärasuse kinnitamine. Kuna kohaldada

tuleb Euroopa õigust, tuleb arvestada ka EL õiguses kehtiva ülimuslikkuse põhimõttega ja jätta

kõrvale res judicata põhimõte.

7. Tallinna Vangla palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja nõustub halduskohtu määruse

põhjendustega kaebuse osalise tagastamise kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus kontrollib halduskohtu määruse õiguspärasust üksnes määruskaebusega

vaidlustatud ulatuses ja piirdub hindamisega, kas perioodil 20.02.2008–05.05.2010 väidetavalt

tekitatud kahju hüvitamise nõue tagastati õiguspäraselt.

9. Kaebuse kohaselt seisneb väidetav kahju Tallinna Vanglas ebainimlikes tingimustes

viibimisega tekitatud üleelamistes. Taotletud mittevaraline kahju on vahetult tajutav, mistõttu

kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamise hetkeks ei saa lugeda seda, mil kannatanule

3-15-2069

4(5)

selgus, et tal on võimalik kahju eest hüvitist nõuda, vaid vangistustingimustest tulenevad

ebamugavused (kannatused) avaldavad isikule üldjuhul mõju kohe vastavates tingimustes

viibimisel. Kahjust teadasaamine ei ole samatähenduslik kahju hüvitamise taotlemise õigusest

teada saamisega. Seaduses sätestatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja kulgema

hakkamist ei lükka edasi asjaolu, et kinnipeetav ei olnud teadlik võimalusest saada kahju eest

hüvitist. Nimelt ei ole tähtaeg seatud sõltuvusse isiku õiguste rikkumisest teadasaamisest, vaid

kahjust teadasaamisest. Selles, kas toiming rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud

isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

10. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isiku kinnipidamine inimväärikust alandavates

tingimustes on jätkuv haldustoiming ning jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise

kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppeb toiming, millega kahju tekitati (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 06.03.2014 otsus nr 3-3-1-93-13, p 14; 15.06.2015 määrus nr 3-

3-1-20-15, p 12). Kui on ilmne, et isik pidi kahjust ja kahju tekitajast teada saama varem, kui

lõppes jätkuv toiming, siis hakkab kahjunõude esitamise tähtaeg kulgema enne jätkuva

toimingu lõppemist. Kui isiku kinnipidamistingimused on vangistuse kestel oluliselt muutunud,

tuleb

erinevates

tingimustes

kinnipidamised

lugeda

eraldiseisvateks

toiminguteks.

Kinnipidamistingimuste olulisel muutumisel tuleb toiming lõppenuks lugeda ja saab eeldada,

et isik on kahju tekkimisest toimingu lõppemise hetkel teada saanud (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 13).

11. Kaebaja kinnipidamistingimused on vangistuse kestel muutunud. Perioodil alates

06.05.2010 on kaebajale muu hulgas võimaldatud pikaajaline kokkusaamine ning teda on

hoitud eraldi kambris, kus kaebaja päralt oli üle 8 m2, mistõttu ei saa vanglale 12.05.2014

taotluse ega 08.06.2015 taotluse esitamisele eelnenud kolme aasta pikkuse perioodi kestel

kaebaja

kinnipidamistingimusi

pidada

kestvalt

sarnasteks

vaidlusaluse

perioodi

kinnipidamistingimustega. Kinnipidamine vaidlusalusel perioodil ei olnud seetõttu

kinnipidamistingimuste osas kestvalt isiku õigusi rikkuv kuni 2011. a maikuuni, millest arvates

esitas kaebaja kolme aasta jooksul kahjunõude.

12. Halduskohus märkis 04.12.2014 määruses haldusasjas nr 3-14-52962 õigesti, et

12.05.2014 kahju hüvitamise taotlus on esitatud mittetähtaegselt, sest väidetava kahju

tekkimisest ja sellest teadasaamisest oli taotluse esitamise ajaks möödunud enam kui kolm

aastat. Vaidlusaluse perioodi osas on haldusorgan jätnud 21.08.2014 vastusega taotluse läbi

vaatamata, sest see oli mittetähtaegne. Isegi kui perioodi 20.08.2008–05.05.2010 pidada

kinnipidamistingimuste osas sarnaseks ja käsitada rikkumist sel perioodil kestva rikkumisena –

seda kuni 28.07.2010 pikaajalise kokkusaamiseni –, tulnuks kahjunõue esitada vanglale

hiljemalt 2013. a juulis. Seetõttu tuleb ka praeguses asjas esitatud kaebus tagastada

kohustusliku kohtueelse menetluse tähtaegselt läbimata jätmise tõttu. Kaebuse esitamist

praeguses asjas ei takista haldusasjas nr 3-14-52962 kaebuse esitamine, sest sama nõudega

kohtusse pöördumine ei ole kaebuse tagastamise korral keelatud (HKMS § 43 lg 2). Puudub

vajadus hinnata, kas Tallinna Vangla poolt 12.05.2014 taotluse kohta tehtud otsuse tegemisest

praeguses asjas kaebuse esitamiseni kulunud aja jooksul oli kaebajal mõjuv põhjus kaebuse

esitamisega viivitamiseks.

13. Halduskohus leidis vaidlusaluses määruses õigesti, et menetluse uuendamise alused

puuduvad. Kahju hüvitamine või mittehüvitamine ei ole toiming, mis saab rikkuda kestvalt

isiku õigusi. Kestvaks toiminguks saab olla ebakohastes tingimustes kinnipeetava hoidmine

ning sellisel juhul võib vaatamata varasematele haldusaktidele isik nõuda uuesti vangla

kohustamist kinnipidamistingimusi parandama. Selline nõue ei ole aga praeguses asjas vaidluse

all. Isegi kui menetluse uuendamiseks oleks alust, ei ole kaebaja kahjunõuet vanglale tähtaegselt

esitanud ja taotlus tuleks jätta läbi vaatamata.

3-15-2069

5(5)

14. Küsimus, kas kaebaja märkis algses taotluses väidetava kahju tekitamise aja ebaõigesti, ei

mõjuta varasema menetluse õigsust. Isikul on võimalik taotleda muul perioodil, mis algses

taotluses oli jäänud märkimata, tekitatud kahju hüvitamist uue taotlusega, ent sellest ei saa teha

järeldust, et ka juba lahendatud kahjunõuded tuleks seetõttu uuesti läbi vaadata.

15. Määruskaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Halduskohtu 17.09.2015 määruse p 1 on

lõppjärelduses õiguspärane. Halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta ja asendada need

käesoleva määruse põhjendustega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe