3-15-2650/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-2650 Otsuse kuupäev 7. jaanuar 2016 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Weekend Eesti OÜ kaebus Tartu Linnavalitsuse rahandusosakonna 23. septembri 2015 korralduse nr 6- 12.2/13425 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Weekend Eesti OÜ, lepinguline esindaja Ingridt Allemann Vastustaja – Tartu linn, esindaja linnasekretär Jüri Mölder Resolutsioon 1. Jätta Weekend Eesti OÜ kaebus rahuldamata. 2. Tühistada 26. oktoobri 2015 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 8. veebruar 2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1. 22. oktoobril 2015 esitas Weekend Eesti OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse rahandusosakonna 23. septembri 2015 korralduse nr 6-12.2/13425 tühistamiseks (edaspidi Korraldus). Korraldusega kohustati Weekend Eesti OÜ-d 5 tööpäeval jooksul esitama reklaamimaksualase maksudeklaratsiooni Riia 28 hoonel oleva reklaami kohta. Ühtlasi hoiatati korraldusega Weekend Eesti OÜ-d korralduse tähtajaks täitmata jätmise korral sunniraha rakendamisega. 2. Tartu Halduskohus võttis 26. oktoobri 2015 määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebuse menetlusse ja resolutsiooni punktiga 3 peatas esialgse õiguskaitse korras Tartu Linnavalitsuse rahandusosakonna 23. septembri 2015 korralduse nr 6-12.2/13425 täitmise. Kaebaja seisukohad 3. Kaebaja kasutab Tartus Riia 28 asuvat hoonet 26.02.2015 Leevarex OÜ-ga sõlmitud üürilepingu alusel oma majandustegevuses Riia 26 asuvas kaupluses müüdavate kaupade laopinnana. Riia 28 asuval hoonel on mõlemas maja otsas üleval teave müüdavate kaubamärkide ning kaebaja kaubamärgi ja majandustegevuse liigi kohta.

2

4. Tartu Linnavalitsuse rahandusosakond on Korralduse andmisel tõlgendanud ja kohaldanud ebaõigesti reklaamiseaduse ja Tartu Linnavolikogu 5. detsembri 2013. a määruse nr 1 "Reklaamimaks" (edaspidi määrus nr 1) sätteid ning jätnud põhjendamatult kohaldamata RekS § 2 lg 2 p-d 1 ja 2 ning määruse nr 1 § 3 p 6 sätteid. 5. Ekslik on vastustaja seisukoht, et kaebaja majandustegevuse kohaks saab lugeda üksnes kauplust hoones Riia 26 ja ei saa lugeda kaupluses müüdavate kaupade laopinda Riia 28 hoones, mistõttu Riia 28 hoonel asuvat teavet tuleb lugeda reklaamiks. Samas on vastustaja jätnud Korralduse andmisel põhjendamatult kohaldamata RekS § 2 lg 2 p 1 ning Määruse § 3 p 6 sätted. Mittereklaamina käsituses omavad tähtsust mõisted „majandustegevuse koht“ ja „majandustegevus“. Määrus ja RekS ei ava neid mõisteid. Kaebaja leiab, et tegevuskoha mõiste on laiem kui selle mõiste tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Reklaamiseaduse eelnõu kohaselt käsitatakse tegevuskohana igasugust isiku majandus-või kutsetegevuse kohta, mis võib olla nii püsiv kui kestev kui ka ajutine. Seega toimub Riia 28 asuval kinnistul kaebaja majandustegevus samamoodi nagu Riia 26. Ei oma tähtsust, kas majandustegevuseks on kauba müük või müüdava kauba jaoks laopinna kasutamine. Mõlemad on seotud kaebaja majandustegevusega ja seetõttu ka mõlemad kinnistud käsitatavad äriühingu majandustegevuse kohana. 6. Riia 28 hoonel vaidlusalusel pinnal asuva teabe näol on vaieldamatult tegemist kaubandusliku teabega kaebaja kaubamärgi (Weekend) ja kliendile mõistetava tegevuskoha liigiga (LAOMÜÜK). Reklaamiseadus ei keela kaubandusliku teabe paigaldamist ka majandustegevuse koha teistele hoonetele, mitte ainult hoonele, kus toimub kaupade müük (kauplus) ning sellist teavet tuleb samuti käsitada mittereklaamina reklaamiseaduse mõttes. Oluline on, et hoone, millel kaubanduslik teave paikneb, on teabe paigaldaja tegevuskohaks ja kasutuses teabe paigaldaja majandustegevuses. 7. Riia 28 hoonel asuva teabe oranžil taustal olev pind, millel tähis viitega parklale ei ole samuti käsitatav reklaamina, kuna kaebaja ei tegele parkimisteenuste osutamisega ega reklaami selle viitega tasulist parkimist, vaid tegemist on teabega kaebaja kaupluse klientidele auto parkimise võimaluste kohta. Seega on igati põhjendatud käsitada Riia 28 hoonel oranžil taustal asuvat teavet kaubandusliku teabena. Vastustaja vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas nimetatud õigusaktide sätete mõtte ja eesmärgiga. Vastustaja seisukohad 8. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning leiab, et kaebuses toodud asjaolud ei anna alust kaebuse rahuldamiseks Tartu Linnavalitsuse rahandusosakonna 23. septembri 2015. a korralduse nr 6.12.2/13425 tühistamise nõudes. 9. Vaidluse all on asjaolu, kas Riia 28 hoonel paiknev reklaam, mis viitab Riia 26 kinnistul paiknevale kauplusele "Laomüük" ning kaupluse klientidele mõeldud parklale kuulub reklaamimaksu seaduses ning määruses nr 1 toodud erandite alla, millal ei ole tegemist reklaamiga ning mis ei kuulu maksustamisele. 10. Vastavalt kaebusele lisatud üürilepingule on kaebajal õigus Riia 28 kinnistul paiknevat hoonet kasutada laopinnana. Vastustaja möönab, et tegemist võib olla kaebaja majandusja kutsetegevuse kohaga või tegevuskoha juurde kuuluva laopinnaga. Kaebaja ei paku Riia 28 kinnistul paiknevas hoones vahetult teenust ega müü kaupa ning Riia 26 kinnistul paikneva kaebaja poe kliendid ei saa oma kaupa kätte Riia 28 kinnistul paiknevast hoonest. Reklaamiseaduse § 2 lg 2 p 1 lauseosa "majandusvõi kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või ostutakse teenust" viitab otseselt sellele, et teave, mida eksponeeritakse, peab paiknema samas kohas, kus müüakse kaupu või ostutakse teenust. Vastustaja ei nõustu väitega, et kui kaubanduslik teave on paigaldatud mõnele teisele tegevuskohale viitega teisel kinnistul

3

paiknevale tegevuskohale, siis tuleks seda teavet käsitleda mittereklaamina RekS § 2 lg 2 mõttes. Vastustaja möönab, et Riia 28 kinnistu võib olla kaebaja majandusja kutsetegevuse kohaks. Juhul, kui vaidlusalusel plakatil oleks olnud märgitud näiteks ainult ettevõtte kaubamärk või ettevõtte nimi, siis oleks tegemist erandiga, mis läheb RekS § 2 lg 2 p 2 alla. 11. Riia 28 hoonel eksponeeritud teave viitab otseselt Riia 26 kinnistul paiknevale kauplusele "Laomüük", aga mitte Riia 28 kinnistul paiknevale väidetavale kaupluse laole. Vastustaja viitab siinkohal, et vastustajale jääb arusaamatuks, mida on kaebaja pidanud silmas kaebuse punktis 2 toodud väitega, et reklaamil on toodud majandustegevuse viis "LAOMÜÜK". Vastustajal ei õnnestunud leida väljendi "majandustegevuse viis" seletust, mistõttu jääb see mõiste antud juhul vastustajale ka arusaamatuks. Vastustajale teadaolevalt on kaebaja põhitegevusalaks vabaajaja spordiasjade jaemüük. Samas on kaebaja viidanud kaebuse punktis 7, et tegemist on "kliendile mõistetava tegevuskoha liigiga (LAOMÜÜK)". Vastustaja jääb seisukohale, et tegevuskoha liigina võib käsitleda nt poodi, restorani, hulgiladu jne (KaubTS § 14). Vastustaja ei vaidle selle üle, kas Riia 28 kinnistut saab lugeda kaebaja majandusvõi kutsetegevuse kohaks või mitte, vaid on seisukohal, et Riia 28 kinnistul paiknev teave, mis viitab Riia 26 kinnistul paiknevale kaebaja kauplusele on reklaamimaksuga maksustatav ning ei kuulu reklaamimaksu vabastuse erandite hulka. Kui vastav teave oleks olnud paigaldatud Riia 26 kinnistul paiknevale hoonele, siis ei oleks tõesti tegemist reklaamiga reklaamiseaduse tähenduses. 12. Vastustaja märgib ühtlasi, et ehkki vastustaja käsitleb maksudeklaratsiooni esitamisel ning maksustamisel sinist ja oranži plakati osa eraldi, on Riia 28 kinnistul eksponeeritav teave tajutav möödujatele ühtse reklaamina, mis viitab otseselt teisel kinnistul paiknevale kauplusele ja mitte kaebaja laole Riia 28 kinnistul. Kohtu seisukoht 13. Pooled vaidelvad selle üle, kas Tartu Linnavolikogu 5. detsembri 2013 määruse nr 1 „reklaamimaks“ (määrus) ja reklaamiseaduse (RekS) järgi on kaebaja kohustatud deklareerima Tartus Riia 28 hoonele paigaldatud teabe reklaamine ning tasuma sellelt reklaamimaksu. 14. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 3 g 3 kohaselt kehtestatakse kohalikud maksud vallavõi linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele. Reklaamimaks on kohalike maksude seaduse (KoMS) § 5 p 5 ja § 10 järgi kohalik maks, mille vastavalt KoMS § 2 lg-le 2 võib kehtestada vallavõi linnavolikogu määrusega. KoMS § 10 lg 1 kohaselt maksavad reklaamimaksu füüsilised ja juriidilised isikud omavalitsuse territooriumil paigaldatud, samuti omavalitsuse territooriumil elunevatele ja asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt. 15. Määruse nr 1 § 1 sätestab, et reklaamimaksu objekt on Tartu linna territooriumile paigaldatud reklaam. Reklaamiseaduse § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Määruse § 1 järgi on Tartu linna territooriumile paigaldatud reklaam reklaamimaksu objekt. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusalune teavet ei tule reklaamine käsitada tulenevalt RekS § 2 lg 2 p-dest 1 ja 2. 16. Teave paikneb kolmel üksteise kohale kinnitatud kangal (foto tl 11), millest ülemise ja alumise on kaebaja reklaamina deklareerinud. Seejuures on vastustaja on aktsepteerinud teabe ositi käsitamist. Esmalt märgib kohus, et ei nõustu selles küsimuses poolte seisukohaga. Vastustaja on vastuses kaebusele põhjendatult märkinud, et Riia 28 hoonele paigutatud teave on tajutav ühtsena. Kohtu

4

hinnangul nähtub Riia 28 hoone fotost, et Kauburi Kaubamajas toimub Nike, Sketchers ja Mustang jalanõude laomüük, weekend kaubamärgiga tähistatud müügikohas. Mõistest „laomüük“ võib aru saada, et nimetatud kaubamärkide tooteid müüakse tavapäraselt eeldatavast jaehinnast soodsamalt. Teave ei ole tajutav kolme iseseisva osana vastavalt sellele, millisel kangal teave asub, vaid moodustab terviku. 17. Kohtupraktikas omaks võetud seisukoha järgi on avalikustatud teabe reklaamina määratlemisel oluline sellise teabe avalikustamise eesmärk. Reklaam on üksnes selline teave kauba, kaupleja või tema tegevuskoha kohta, milles sisaldub selle sisu, kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks. Sellest ei saa siiski järeldada, et iga reklaam peab tingimata sisaldama selget üleskutset osta reklaamitavat kaupa, vaid eelkõige tuleb hinnata seda, kas vastava teabe avalikustamisel saab olla muu eesmärk peale isikute käitumise suunamise.1 Kohus on seisukohal, et eeltoodud kriteeriumide järgi tuleb Riia 28 hoonele paigutatud teavet tervikuna reklaamiks pidada. Teabe mõju avaldub kolmele kangale paigutatud teabe koostoimes. Sama laiusega kangad on paigutatud üksteise kohale selliselt, et moodusta ühtsena tajutava pinna. Ka neile paigutatud teave on tajutav tervikliku sõnumine vaatamata sellele, et mõnel osal võiks olla ka iseseisev tähendus. Puudub kahtlus, et teabe eesmärgiks on suurendada kaupade müüki kaebaja kaupluses, mistõttu tuleb Riia 28 hoonele paigutatud teavet tervikuna käsitada reklaamina. 18. Vastavalt RekS § 2 lg 2 p-le 1 ei käsitata reklaamina majandusvõi kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta, ning sama lõike punktis 2 nimetatud teavet. Kaebaja kauplus asub Riia 26 hoones. Vaidlusalune teave on paigutatud aga Riia 28 hoonele ning üheselt suunatud avalikku tänavaruumi. Kaebaja kauplusest on võimalik teabega tutvuda üksnes juhul, kui teave on kaupluse akendest nähtav. Seetõttu on ilmne, et tegemist ei ole vahetult kohas, kus kaebaja müüb kaupa, antava teabega ning sõltumata teabe sisust ei laiene sellele RekS § 2 lg 2 p-s 1 sätestatud erand. Teabe esitamise viisi ja koha tõttu ei saa see olla suunatud kaebaja klientidele informatsiooni andmiseks kaebaja müüdava kauba või müügitingimuste kohta. Käesoleval juhul on vaidlusalune teave ka sedavõrd üldsõnaline, et sellest ei ilmne ei kaebaja müüdava kauba omadusi ega kaebaja poolt kasutatavaid müügitingimusi. 19. Reklaamiseaduse § 2 lg 2 p 2 järgi ei käsitata reklaamina ka majandusvõi kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandusvõi kutsetegevuse koht asub, ja majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Sättest nähtuvalt ei loeta reklaamiks ka isiku majandustegevuse koha tähistust sellel ehitisel, kus majandustegevuse koht asub. Tegevuskoha tähistusena võib sellisel juhul avaldada andmed kauba müümise aja, isiku nime, müüja kaubamärgi ja domeeninime. 20. Kohtu hinnangu Riia 28 hoonel avaldatud teave ilmselgelt ei kanna kaebaja müügikoha tähistamise eesmärki. RekS § 2 lg 2 p-s 2 nimetatud andmetest on Riia 28 hoonel avaldatud üksnes kaebaja kaubamärk. Vaieldamatult puudub seejuures muust teabest selgelt eristatav info kaupluse lahtioleku aja kohta või kaebaja ärivõi domeeninimi. Eelnevalt selgitatud põhjustel leiab kohus, et Riia 28 hoonele paigutatud teave tervikuna vastab reklaami mõistele, on suunatud kaupade müügi suurendamisele ning ainuüksi kaebaja kaubamärgi ja parkimisvõimaluse näitamine ei muuda teabe kui terviku olemust. Mõistel „laomüük“ puudub selge õiguslik tähendus. Ka õigekeelsussõnaraamat sellist mõistet ei tunne.

1 Vt Tallinna Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2015 otsus asjas nr 3-13-70050 ja selles viidatud lahendid.

5

Seega ei ole alust pidada laomüüki kaebaja tegevuse liigi tähistuseks ning kohus leiab jätkuvalt, et oma tegemvuse laomüügina esitamise eesmärgiks on eelkõige rõhutada hinnaeelist konkureerivate jalatsimüügiga tegelevate ettevõtete ees. Vastavalt ei saa Riia 28 hoonele paigutatud andmeid pidada kaebaja tegevuskoha tähiseks RekS § 2 lg 2 p 2 mõttes. Teistsuguseks seisukohaks ei anna alust ka see, et mõni RekS § 2 lg 2 p 2 nimetatud teabe elementidest esineb ka vaidlusalusel reklaamil. On paratamatu, et ka reklaamina käsitatav teave kannab muu hulgas informatsiooni reklaamitavat toodet või teenust pakkuva isiku või tema poolt pakutava kaubamärgi kohta. Vastavalt tuleb ka Riia 28 hoonele paigutatud teabe hindamisel lähtuda tajutavast teabest tervikuna. Üksikute elementide ülejäänud teabest eraldi vaatlemine ei ole põhjendatud, kuna need on esitatud ühes reklaami ülejäänud elementidega ja selliselt ka tajutavad. Selliselt on kogu Riia 28 hoonele paigutatud teave reklaam, millele ei laiene Reks § 2 lg 2 p-s 2 sätestatud erand. 21. Sõltumata eelnevast ei ole Riia 28 hoonele paigutatud teabele RekS § 2 lg 2 p 2 erand kohaldatav ka põhjusel, et tegevus, mida teave puudutab (s.o jalatsite müük) selles hoones ei toimu. Kaebaja leiab, et kuna tal on üürilepingust tulenev õigus Riia 28 hoonet kasutada, siis on tegemist tema tegevuskohaga ja seega võib ta Riia 28 hoonel tähistada Riia 26 toimuvat majandustegevuse kohta erandina tulenevalt RekS § 2 lg 2 p-st 2 nn mittereklaamina, kui sarnase teabe avaldamine hoone kõrval reklaamtulbal erandina ei kvalifitseeruks. Kohus kaebajaga ei nõustu. 22. Vaidlusalusest sättest nähtuvalt ei käsitata reklaamina tegevuskoha tähistust hoonel või majandustegevuse koha sissepääsu juures. Kohtu hinnangul tuleneb normist üheselt, et reklaamina ei käsitata konkreetses kohas toimuvat majandustegevust puudutavat tähistust. Kaebaja RekS § 2 lg 2 p 2 tõlgendus kaldub kõrvale eesmärgist lubada isikutel tähistada oma tegeliku majandustegevuse koht selle eest reklaamimaksu tasumata võimaldades saavutada konkurentsieelise isikutel, kelle majandustegevus toimub mitmes kohas. Olukorras, kus kaebaja Riia 28 hoones kaupu ei müü ja ega ole väitnud, et tegemist oleks tema kaupluse sissepääsu juurde paigutatud teabega, ei vasta teave kaupade müügi kohta RekS § 2 lg 2 p 2 tunnustele juba ainuüksi teabe avalikustamise koha tõttu. Seejuures ei ole vaidlust, et Riia 28 hoone võib olla kaebaja majandustegevuse kohaks. Määravaks on, et hoonele paigutatud teave ei puuduta kaebaja majandustegevust (kaupade võimalik ladustamine) selles hoones. 23. Määruse nr 1 § 3 p 6 sätestab reklaamimaksuga maksustamisele mittekuuluva erandina majandustegevuskoha tähistuse mõnevõrra erinevalt RekS § 2 lg 2 p-st 2, nähes ette, et maksustamisele ei kuulu reklaamiseaduse kohaselt reklaamina mittekäsitatav majandusja kutsetegevuse koha tähistus, mis on paigaldatud kinnistule, kus majandusja kutsetegevuse koht asub. Seega ei nõua määrus nr 1, et reklaamimaksu tasumise kohustusest vabanemiseks oleks majandustegevuse koha tähistus paigutatud vahetult sellele hoonele, milles isiku majandustegevus toimub. Samas ei saa määruse nr 1 regulatsioonist järeldada, et majandustegevuse koha tähistusena saaks reklaamimaksu kohustuseta avaldada teavet kohas, kus vastavat liiki majandustegevust ei toimu. Kuna Riia 28 ja Riia 26 hooned asuvad erinevatel kinnistutel, siis käesoleval juhul ei oleks kaebajal võimalik vabaneda Riia 28 hoonel avaldatud teabelt reklaamimaksu tasumise kohustusest ka juhul, kui tegemist oleks teabega, mis on käsitatav kaebaja majandustegevuse koha tähistusena. 24. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tartu Linnavalitsuse 23. septembri 2015 korraldusega nr 6-12.2/13425 on Weekend Eesti OÜ-lt põhjendatult nõutud reklaamimaksualase maksudeklaratsiooni esitamist. Korraldus on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. Kaebus jääb rahuldamata.

6

Tulenevalt HKMS § 253 lg-st 3 tühistab kohus 26. oktoobri 2015 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. 25. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar kohtunik