2-14-54193/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2016.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-54193

Tsiviilasi

OÜ Zoroaster hagi OÜ Viru Rand vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

32 434,33 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. detsembri 2014.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viru Rand OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

15. detsember 2015.a

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Viru Rand (registrikood: 11420969);

seaduslik esindaja Igor Solomkin, lepinguline esindaja Avo

Viiol

Vastustaja (hageja): OÜ Zoroaster (registrikood: 11001126);

lepinguline esindaja Heino Junolainen

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 30. detsembri 2014.a otsus

muutmata.

2. Jätta Viru Rand OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud Viru Rand OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Zoroaster esitas 09.07.2014.a Viru Maakohtule hagi OÜ Viru Rand vastu põhivõlgnevuse

30 904,56 euro ja viivise 1529,77 euro, kokku 32 434,33 euro väljamõistmiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.12.2013.a projekteerimistööde töövõtulepingu nr

P/31-12-2013 Toila kalatööstuse konservitsehhi ehitusprojekti koostamiseks. Lepingu ja

pakkumuse kohaselt toimus tööde teostamine, üleandmine ja tasumine etapiviisiliselt

(eskiisprojekt, eelprojekt, põhiprojekti üleandmine ja ehitusloa saamine). Esimeseks etapiks oli

eskiisprojekti koostamine ja selle üleandmine. Pooled lähtusid tööde ositi üleandmisest,

eesmärgiga tagada koostatava ehitusprojekti terviklikkus ja komplekssus, eskiisi koostaja

järjepidevus eel- ja põhiprojekti koostamisel "Nõuded Ehitusprojekti" ja EVS 811:2012 "Hoone

Ehitusprojekt" nõuete järgimiseks. Hageja andis 20.03.2014.a üle ning kostja võttis vastu

esimese kokkulepitud töö osa, s.o eskiisprojekti, teostatud tööde akti nr 200314 alusel.

Eskiisprojekti kättesaamist ei ole kostja vaidlustanud ning pretensioone ei esitanud. Kostja

seaduslik esindaja allkirjastas teostatud tööde akti ja arve digitaalselt 27.03.2014.a. Akt sisaldas

poolte kinnitust, et tööd on teostatud lepingujärgselt ning tellija ei oma pretensioone teostatud

tööde mahu ja kvaliteedi osas.

1.2. Hagiavalduse kohaselt tegutsesid pooled ühiselt projekteerimistingimuste väljastamise

nimel ning kohaliku omavalitsuse tingimused projektile pidid selguma lepingu täitmise käigus.

Projekteerimistingimuste puudumine ei ole eskiisi varjatud puudus. Kohaliku omavalitsuse

tingimuste hankimine ei olnud ainuüksi hageja ülesanne. Toila valla 06.06.2014.a kiri

projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise kohta on kuupäevaga 06.06.2014.a st

keeldumine on väljastatud ligikaudu kaks kuud peale hageja käesoleva hagi esemeks oleva

nõude sisse nõutavaks muutumist. Kostja ei saa viidata lepingurikkumise põhjusena väidetavale

asjaolule, mis esines pärast kostja lepingurikkumist. Kostja jätkas tootmishoone kavandamist,

kuna taotles 17.07.2014.a Jõe tn 12 kinnistule detailplaneeringu kehtestamist.

1.3. Hageja selgitas, et ehitusprojekti eskiis võib olla lähtedokumendiks ehitusprojekti

koostamisel. Eskiisi eelduseks ei ole projekteerimistingimuste väljastamine kohaliku

omavalitsuse poolt. Eesti standardi EVS 811:2012 “Hoone ehitusprojekt” p 9 järgi võib

ehitusprojekti koostamisele eelneda eskiis. Eskiis peab olema hoone ehitusprojekti lähteülesande

koostamise jaoks piisava mahuga. Sama põhimõtte on majandus- ja kommunikatsiooniministri

17.09.2010.a määruse nr 67 "Nõuded ehitusprojektile" § 8 lg 1-6. Eskiisiga tutvustataksegi

kohalikule omavalitsusele krundi omaniku kavatsusi ehitamise suhtes (välisilme, asukoht

krundil,

suurus,

ruumide

asetus

vastavalt

tehnoloogilisele

lahendusele),

kes

võib

projekteerimisele esitada oma nõuded. Ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis jäi esitamata

seetõttu, et kostja rikkus lepingut (ei maksnud ära esimest arvet).

1.4. Lepingu p 6.3. kohaselt pidi tööde teostamise eest tasumine toimuma töövõtja poolt esitatud

arve ja akti alusel 14 kalendripäeva jooksul ning lepingu p 6.3.1. kohaselt kuulus pärast

eskiisprojekti valmimist kostja poolt tasumisele 25 753,80 eurot, millele lisandus käibemaks.

Hageja esitas peale tööde üleandmist kostjale 20.03.14.a arve nr 00013, kogusummas 30 904,56

eurot, sh käibemaks, tasumise tähtajaga 03.04.2014.a. Kostja oma rahalist kohustust tähtajaliselt

ei täitnud. Kostja esitas vastuväited lepingu mittetäitmise kohta esmakordselt 05.06.2014.a, s.o

kaks kuud peale maksetähtaja saabumist. Hageja ütles lepingu üles alates 13.06.2014.a lepingu p

7.2. alusel. Hagejal on õigus nõuda tasu tehtud töö eest (VÕS § 188 lg 2).

1.5. Eskiisi töövariandid kooskõlastati kostjaga ning eskiisi tutvustati ka Toila Vallavolikogu

majanduskomisjonile. Eskiis on lepingust tulenevalt üks tööetapp (projekti valmimise üks osa),

millega kaasnes maksekohustus lepingu järgsest mahust 15 %. Ehitusprojektile võib eelneda

eskiis. Eskiisis oli kokku lepitud ja selle eesmärgiks oli Toila Vallale kavandi tutvustamine,

mida ka tehti. Eskiis oli loodud põhiprojekti koostamiseks ja kostja võttis eskiisi vastu. Eskiis on

ära toodud nii hinnapakkumises töö osana kui ka lepingu punktis 6.3.1. Eskiis oli tehtud töö osa,

millele järgnes maksekohustus.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.

2.1. Kostja esitas hagejale 12.06.2014.a lepingust taganemise avalduse, milles taganes lepingust

19.06.2014.a seisuga. Hageja ei ole tööd kostjale üle andnud. Lepingu järgi tuli koostada

ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis hiljemalt 30.04.2014.a. Hageja esitas 20.03.2014.a ehitise

eskiisi kostjale kooskõlastamiseks. Kostja kooskõlastas ehitise eskiisi ning sai enda käsutusse

eskiisi ühe eksemplari paberkandjal. Hageja ei ole esitanud ehitusprojekti. Kostja andis

12.06.2014.a täiendava tähtaja põhiprojekti üleandmiseks kuni 19.06.2014.a või töö üleandmise

kinnituse esitamiseks. Hagejal oli täiendavalt 50 päeva lepingujärgse töö teostamiseks (01.05-

19.06.2014.a). Hageja ei andnud kostjale üle põhiprojekti ega kinnitanud töö üleandmise

tähtpäeva.

2.2. Kostja on lepingust kehtivalt taganenud, mis välistab hageja tasunõude maksmapaneku.

Lepingust taganemise tulemusena lõpeb hageja ja kostja vahel täitmissuhe ning täitmisele

suunatud sooritusnõuded ning tekib tagasitäitmise suhe. Täitmissuhte lõppemine tähendab

ühtlasi, et lepingupool ei saa esitada teise poole vastu täitmissuhtest tulenevaid nõudeid. Hageja

ei saa kostja lepingust taganemise tulemusena esitada kostja vastu täitmisnõuet. Sellised nõuded

on lõppenud. Kostja ei ole tellinud ehitise eskiisi ja hageja ei ole ehitise eskiisi kostjale üle

andnud. Hinnapakkumuses lepiti kokku teostatavad tööd ja nende hind. Lepingu punkti 3.1 järgi

oli hageja kohustuseks koostada projektdokumentatsioonid põhiprojekti staadiumis 3

eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris digitaalsel kandjal.

2.3. Ehitusprojekti staadiumid ja nõuded ehitusprojektile on kehtestatud EhS § 18 lg 5 alusel

majandus-

ja

kommunikatsiooniministri

17.09.2010.a

määruses

nr

“Nõuded

ehitusprojektile”. Määruse § 5 järgi on ehitusprojekti staadiumiteks eelprojekt, põhiprojekt ja

tööprojekt. Määruse § 8 lg 4 järgi ei ole ehitise eskiis ehitusprojekt EhS § 18 tähenduses. Ehitise

eskiisi eesmärgiks on ühe või mitme erineva lahendusvariandi esitamine kavandatavast ehitisest

või selle osast. Ehitise eskiis peab väljendama ja võimaldama hinnata kavandatava ehitise

visuaalset sobivust, sise- ja välisruumi seoseid, projekteeritava maa-ala kavandatavat kasutamist

ning võrrelda ja analüüsida pakutavaid variante omavahel (Määruse § 8 lg 3). Kostja ei ole

ehitise eskiisi tellinud ja see ei ole kohustuslik. Kostja tellis ehitusprojekti põhiprojekti

staadiumis. Eskiisi kooskõlastamisega on kostja täitnud ehitusprojekti tellija kohustuse.

Üle on antud joonised, mida ei saa arvestada eskiisina. Tööosad on loetletud hinnapakkumuses,

kuid eskiisi seal märgitud ei ole. Eskiis pole valmis ja see on esitatud ainult tutvumiseks, mitte

omandamiseks. Eskiisi üleandmist ei saa siduda maksekohustusega, kuna kostja ei ole hagejaga

selles kokku leppinud.

2.4. Ehitise eskiis oli varjatud puudusega. Toila Vallas ilmnes, et hagejale ei ole väljastatud

projekteerimistingimusi ning puudub detailplaneering, mille alusel võiks projekti koostada. EhS

§ 49 sätestab projekteerimisettevõtja kohustusteks muuhulgas nõuetele vastava ehitusprojekti

koostamise

ning

ehitusprojekti

vastavuse

lähteandmetele.

Ehitusprojekti

koostamise

lähteandmeteks on EhS § 19 lg 1 ja 2 alusel detailplaneering või projekteerimistingimused.

Kostjale ei ole üle antud eskiisi varalisi autoriõigusi. Eskiis on AutÕS § 4 lg 3 p 14 järgi

autoriõigusega kaitstud teos ja seda ei saa teised isikud kasutada (AutÕS § 46 lg 1). Teose

kasutamiseks sõlmitakse autorileping. Hageja ja kostja ei ole ehitise eskiisi kohta autorilepingut

sõlminud. Lepingu punktis 6.3 kokkulepitud maksetingimused ei muutnud poolte kokkulepet

projektiosade maksumuse kohta.

Viivisenõue on alusetu, kuna ka põhisumma nõue on alusetu.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 30.12.014.a otsusega OÜ Zoroaster hagi OÜ Viru Rand vastu

võlgnevuse ja viivise nõudes ja mõistis OÜ-lt Viru Rand OÜ Zoroaster kasuks võlgnevuse

30 904,56 eurot ja viivise 1529,77 eurot. Menetluskulud jäeti OÜ Viru Rand kanda.

3.1. Maakohus märkis, et poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: 1) hageja tegi

kostjale 16.12.2013.a hinnapakkumise ehitusprojekti koostamiseks Toila kalatööstuse

konservitsehhi ehitusprojekti rajamiseks summas 206 030,40 eurot koos käibemaksuga;

2) pooled sõlmisid 30.12.2013.a projekteerimistööde töövõtulepingu nr P/31-12-2013 Toila

kalatööstuse konservitsehhi ehitusprojekti koostamiseks; 3) hageja esitas kostjale 20.03.2014.a

arve nr 00013 summas 30 904,56 eurot koos käibemaksuga; 4) kostja ei ole arvet nr 00013

tasunud.

3.2. Poolte vahel on sõlmitud projekteerimistööde töövõtuleping, mille lisaks on

hinnapakkumine (VÕS § 635 lg 1). Kostja on seisukohal, et on lepingust kehtivalt taganenud,

täitmissuhe on lõppenud ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt tasu. Pooled ei vaidle selle üle,

et lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu

tagasitäitmise võlasuhteks.

Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et kehtiv lepingust taganemine välistab tasunõude

maksmapaneku, st lepingu poolel ei ole enam õigus nõuda enne lepingu lõpetamist tekkinud

rahalise kohustuse täitmist. Nii lepingust taganemise kui ka lepingu ülesütlemise korral

vabanevad mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste edaspidisest täitmisest, kuid

kuni lepingust taganemiseni või lepingu ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad

kehtima (VÕS § 188 lg 2 ja VÕS § 195 lg 2). Seega lõpevad lepingu ühepoolsel lõpetamisel

lepingu õiguslikud tagajärjed, kuid enne seda tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.

Maakohus asus seisukohale, et hagejal on õigus nõuda tehtud töö eest kostjalt tasu ning puudub

vajadus käsitleda poolte sellekohaseid teisi väiteid.

3.3. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kostja vastu 30 904,56 euro ja viivise 1529,77

euro nõue tulenevalt poolte sõlmitud töövõtulepingu rikkumisest (kostja ei täitnud

lepingujärgset maksekohustust). Hageja nõuab tasu tehtud töö osa eest (eskiisprojekti

koostamine). Kostja väitel ei ole ta eskiisprojekti tellinud ning järelikult ta selle eest tasuma ei

pea.

Maakohus nõustus kostjaga, et lepingu punktis 2 on määratletud lepingu ese (ehitusprojekti

koostamine), kuid ei nõustunud seisukohaga, et kostja eskiisi ei tellinud, see ei ole töö osa ja töö

osad on ainult lepingu lisaks olevas hinnapakkumuses (nt ehitusgeodeetilised uuringutööd).

Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku

leppima. Pakkumuse tulemusena on pooled sõlminud lepingu ning töö ühe osana on nii lepingu

p-s 6.3.1 kui ka hinnapakkumuses selgelt märgitud eskiisprojekt, mille valmimisel on tellijal

kohustus tasuda töövõtjale tasu 15 % (30 904, 56 eurot) lepingu kogumaksumusest (206 030, 40

eurot).

3.4. Pooled ei vaidle selle üle, et eskiisi koostamine ei ole kohustuslik. Eeltoodu alusel ei oma

tähtsust kostja esindaja viide majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010.a määruse nr

67 "nõuded ehitusprojektile" (edaspidi määrus) § 5, mille järgi on ehitusprojekti staadiumiteks

eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Eelnevalt eskiisi tegemist on pidanud võimalikuks ka

kostja kohtuistungil ning sama on sätestatud määruse § 8 lg 1, mille kohaselt võib enne

ehitusprojekti koostamist koostada ehitise eskiisi ja standardis EVS 811:2012.

Maakohus nõustus hagejaga, et pooled leppisid pakkumuses ja lepingu p-s 6.3. kokku töö ositi

üleandmises ja maksmises, st töö pidi valmima etapiviisiliselt (eskiisprojekt, eelprojekt ja

põhiprojekt) ja iga osa valmimisel tuli tasuda teatud protsent kogu lepingujärgsest tasust

(VÕS § 637 lg 4). Maakohus ei näinud olemuslikku vahet töövõtu osadel ja etappidel. Kostja ei

ole suutnud selgitada, milles erisus seisneb. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et teostatavad

tööd on kirjas ainult hinnapakkumuses ja lepingu p-s 6 on maksetingimused, mis omavahel

kokku ei lange, sest sellisel juhul kostjal tasumiskohustust ei järgneks, kuna viidatud tööde eest

tasumises sellisel moel pooled kokku leppinud ei ole.

3.5. Pooled ei vaidle ehitise eskiisi eesmärgi üle. Eskiisi on tutvustatud Toila Vallavolikogu

majanduskomisjonile ja eskiisis on näidatud, milline saab olema ehitise väljanägemine

(välisilme, asukoht krundil, suurus, ruumide asetus). Maakohus leidis, et eskiis on kasutatav

detailplaneeringu koostamise alusmaterjalina nö esimese sammuna ja sellega tutvustatakse

omavalitsusele soovitava lahenduse sisu, ideed, lähteseisukohti ning selles on võimalik hiljem

teha vajalike korrektuure projekteerimise aluseks oleva põhilahenduseni (lepingus põhiprojekt)

jõudmiseks. Kostja väiteid, mis puudutavad eskiisi varalisi autoriõigusi pidas maakohus

tarbetuks. Eskiisi kasutamine kostja poolt ei ole kuidagi takistatud. Eskiisi valmimise ajal

detailplaneeringu vajadust ei olnud ning sellise nõude hilisem lisandumine ei teinud võimatuks

lepingu edaspidist täitmist.

3.6. Maakohus leidis, et vaidlusalune eskiis oli sihtotstarbeliselt kasutatav, kuna seda on

tutvustatud kohalikule omavalitsusele ja sealt nähtus kostja soovitud ehitise terviklik ruumiline

lahendus, mis võimaldas hinnata kavandatava ehitise sobivust ja kavandatavat maa-ala

kasutamist. Samuti oli sellega võimalik rahuldavalt saavutada lepingu lõppeesmärk, s.o jõuda

nõuetele vastava ehitusprojektini, tehes järgnevalt vajalikke muudatusi (VÕS § 77, § 641).

Maakohtu arvates ei saa planeeringu lähteülesande kinnitamisel olla kindel, et planeering

algatatud kujul ka kehtestatakse. Sisuliselt on sellega nõustunud ka kostja kohtuistungil, väites,

et see mida tahetakse teha, selgub detailplaneeringu käigus ning hageja, selgitades, et

tingimused projektile pidid selguma lepingu täitmise käigus. Eeltoodu põhjal ei nõustunud

maakohus kostja väitega, et detailplaneeringu vajadus on käsitletav töö varjatud puudusena.

Tegemist ei ole ka lepingu olulise rikkumisega VÕS § 116 lg 2 tähenduses, mis annaks alust

lepingust taganeda. Maakohus märkis, et kostja lepingust taganemise avalduses ei ole välja

toodud, milles seisnesid ilmnenud puudused. Maakohus leidis, et lepingu edasine täitmine ja

lõpptulemuseni (ehitusprojekt) jõudmine oli takistatud kostja lepingulise kohustuse rikkumise

tõttu.

3.7. Maakohus leidis, et kostja väiteid eskiisi üleandmise kohta on vastuolulised. Hageja leiab,

et töö osaks olev eskiis ja esitatud arve on kostja poolt vastu võetud ning kostja seadusliku

esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud 27.03.2014. Kostja väidab, et kostjale eskiisi üle ei

antud, samas kostja kinnitab, et eskiis on üle antud, eskiis on esitatud, kuid ainult tutvumiseks,

mitte omandamiseks ja selle eest tasu saamiseks.

Maakohus leidis, et tehtud töö vastuvõtmine kostja poolt on tõendatud. Kostja on vastuses

hagile väitnud, et kostja kooskõlastas ehitise eskiisi ning sai enda käsutusse eskiisi ühe

eksemplari paberkandjal (tl. 29, 30). Kohtuistungil on kostja selgitanud, et ehitise eskiis esitati

kostjale ja kostja on kinnitanud selle kättesaamist. Samuti on kostja väitnud, et kostja on kätte

saanud mapi joonistega, millega kohus on kohtuistungil tutvunud. Teostatud tööde akti (tl. 17) ja

arve nr. 00013 (tl.18) digitaalset allkirjastamist kostja vaidlustanud ei ole. Eskiisi vastuvõtmine

nähtub ka kostja lepingust taganemise avaldusest (tl. 57). Eeltoodust järeldas maakohus, et

hageja tasunõue on sisse nõutav (VÕS § 637 lg 3, lg 4). Kui võlausaldaja on talle kohustuse

täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik,

täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise

korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.

Kostja seda tõendanud ei ole.

3.8. Maakohus asus seisukohale, et kuna kostja ei ole töövõtjale tasunud, on hageja õigustatud

viivist nõudma ja viivis tuleb kostjalt välja mõista nõutud ulatuses, s.o summas 1529,77 eurot

(VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1). Kostja ei ole esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis

välistaks nõude, sh viivise nõude maksmapaneku.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Viru Rand OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 30.12.2014.a otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta Zoroaster OÜ nõue võlgnevuse 30 904,56 eurot

ja viivisintressi 1529,77 eurot väljamõistmiseks rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on maakohus eksinud lepingu tõlgendamisel ning materiaalõiguse kohaldamisel;

2) on maakohus jätnud tähelepanuta ehitusprojekteerimisele õigusaktidega kehtestatud nõuded

ja on seetõttu ekslikult tõlgendanud lepingut ning kohaldanud vääralt materiaalõigust. Kuna

vaidlus on projekteerimistööde töövõtulepingu täitmises, tulnuks selle lahendamisel lähtuda

lisaks võlaõigusseaduse sätetele ka ehitusseaduses ja selle alusel kehtestatud majandus- ja

kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määruses nr 67 “Nõuded ehitusprojektile” ning

autoriõiguse seaduses sätestatust;

3) on apellant seisukohal, et tal puudub 30 904,56 euro tasumise kohustus, kuna ta ei ole

saanud seda, mida ta lepingu täitmisest lootis saada. Apellant tellis lepinguga ehitusprojekti

põhiprojekti staadiumis, mis pidi valmis olema 30.04.2014.a. Vastustaja tellitud tööd

tähtaegselt valmis ei saanud ning ei ole seda üle andnud ka hiljem. Selle asemel lõpetas

vastustaja lepingu ning hakkas sisse nõudma ehitise eskiisi eest 30 904,56 eurot;

4) ei ole ehitise eskiisil lepinguga kokkulepitud töö omadusi (EhS § 18, Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 17.09.2010.a määrus nr 67 “Nõuded ehitusprojektile” § 8 lg 3).

Lepingu p 3.1 järgi oli vastustaja kohustuseks koostada projektdokumentatsioonid

põhiprojekti staadiumis kolmes eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris digitaalsel

kandjal. Ehitusprojekti tellijana oli apellandil õigus teha valik ehitusprojektis esitatud

lahenduste vahel ning heaks kiita valitud tehnilise lahenduse põhimõtted (määruse § 3).

Eskiisi kooskõlastamisega on apellant täitnud ehitusprojekti tellija kohustuse ning ta ei ole

eskiisi kokkulepitud tööna vastu võtnud;

5) on maakohus eksinud lepingu tõlgendamisel, pidades ehitise eskiisi kui projekteerimistöö

staadiumit tellitud töö osaks. Määruse § 4 sätestab ehitusprojekti osad, milleks on

asendiplaani

osa,

arhitektuuriosa, tuleohutuse osa, konstruktsiooniosa, kütte-

ja

ventilatsiooniosa, veevarustuse- ja kanalisatsiooniosa, elektripaigaldiste osa, gaasivarustuse

osa ning vastavalt vajadusele muud ehitisega seonduvad olulised osad. Määruse § 5 sätestab

ehitusprojekti staadiumid: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Ehitusprojekti staadiumitele

võib eelneda ehitise eskiis kui projekteerimistöö staadium (Määruse § 8 lg 1);

6) olid lepinguga tellitud töö (ehitusprojekt) ja selle osad määratud lepingu p 1 järgi

hinnapakkumuses. Maksmistingimused määrati (nii hinnapakkumuses kui lepingu punktis

6.3) projekteerimistöö staadiumite järgi: eskiis, eelprojekt, põhiprojekt. Ei ole erinevust, kas

maksetingimus määratakse kuupäevaga või projekteerimistöö staadiumiga – tegemist on

vaid raha ülekande tingimuse saabumisega. Õigus nõuda lepingutasu on vaid tellitud ja

üleantud töö eest (VÕS § 637 lg 3). Ka juhul kui vastustajal olnuks kohtu hinnangul õigus

tasu saada, tulnuks kohtul lähtuda kokkulepitud tööosa hindadest. Maakohus on välja

mõistnud vastustaja kasuks 30 904,56 eurot, mille eest oleks apellandil õigus saada

arhitektuurne ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis (33 880 eurot);

7) kui ehitise eskiisi mahus on valminud mingi osa arhitektuursest ehitusprojektist, tulnuks see

apellandile üle anda (VÕS § 636 lg 1, § 637 lg 4). Töövõtja pidi tegema võimalikuks

töövõtulepingu eseme võõrandamise. Vastustaja esitas apellandile ehitise eskiisi

paberkandjal ühes eksemplaris. Tellijale ei ole üle antud eskiisi lepingu punktis 3 kokku

lepitud vormis: kolmes (3) eksemplaris paberkandjal ja ühes (2) eksemplaris digitaalsel

kandjal. Seega ei ole toimunud eskiisi üleandmist lepingus sätestatud viisil. Samuti ei ole

apellandile üle antud varalisi autoriõigusi;

8) tähendab ehitise eskiisi kasutamine eelkõige õigust kasutada eskiisi ehitusprojekti

koostamisel. Eskiis on autoriõiguse seadusega kaitstud teos (AutÕS § 4 lg-te 1 ja 2, lg 3

p 14). Eskiisi alusel projekti tellimine (samuti eskiisi võõrandamine) eeldab varaliste

autoriõiguste üleminekut apellandile. AutÕS § 35 lg 2 näeb ette, et tuletatud teose loomine

(ehitusprojekt eskiisi alusel) võib toimuda ainult algse teose autori nõusolekul. AutÕS § 46

lg 1 järgi ei lubata teose kasutamist teiste isikute poolt teisiti kui autori poolt oma varaliste

õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel.

Maakohus eksib, kui peab autoriõiguse üleandmist asjasse mittepuutuvaks;

9) ei ole eskiis ilma detailplaneeringu või projekteerimistingimusteta kasutatav ehitusprojekti

koostamiseks (EhS § 19 lg 1). Seega peab juba ehitise eskiis lähtuma detailplaneeringust või

projekteerimistingimustest.

Maakohus

eksib, kui

peab ehitise

eskiisi

vajalikuks

detailplaneeringu alusmaterjalina. Lepingu kohaselt oli apellandi eesmärgiks ehitusprojekti

saamine põhiprojekti staadiumis, mistõttu pidi eskiis juba vastama ehitusprojekti koostamise

lähteandmetele;

10) oli ehitise eskiisi varjatud puuduseks selle koostamine EhS § 19 lg 1 tingimusi järgimata,

mistõttu ei oleks ka lepinguga määratud tähtajaks olnud võimalik nõuetekohast

ehitusprojekti koostada. Apellant esitas ehitise eskiisi puuduste tõendamiseks kohtule Toila

Jõe tn 12 kinnistu detailplaneeringu joonise ja väljavõtte Zoroaster OÜ poolt koostatud

ehitise eskiisi “Toila kalatööstuse konservitsehhi rajamine”. Eskiis, töö nr 04032014/ES,

asendiplaani joonisest. Tõenditest ilmnes, et eskiisi asendiplaani järgi ei olnud võimalik

nõuetekohast projekti koostada. Maakohus jättis tõendite vastuvõtmise taotluse rahuldamata;

11) puudub alus viivise nõudmiseks, kuna alusetu on põhisumma tasumise nõue summas

30 904,56 eurot.

5. Zoroaster OÜ vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta apellatsioonkaebuse

rahuldamata. Vastuväidete kohaselt:

1) on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud;

2) nõustub vastustaja maakohtuga, et EhS § 19 lg 1 või EhS § 18 lg 5 alusel kehtestatud

majandus-

ja

kommunikatsiooniministri

17.09.2010

määruses

nr

„Nõuded

ehitusprojektile“ § 8 lg 4, VÕS § 636 lg 1 või AutÕS § 35 lg 2 ei ole asjassepuutuvad sätted;

3) tellis apellant eskiisi ja ehitusprojekti. Eskiisi vastuvõtmisega tekkis apellandil kohustus

selle eest maksta vastavalt lepingule. Apellant ei lükka ümber maakohtu põhjendusi eskiisi

kohta kaebuses, vaid piirdub oma maakohtus avaldatud seisukohtade kordamisega. Apellant

ei vaidlusta eskiisi üleandmist ega seda, et lepingus oli sätestatud töö esimese etapina eskiis

ja eskiisi vastuvõtmise järgselt ka tasumise kohustus;

4) on eskiisi nõutavate eksemplaride ning autoriõigustega seonduvad seisukohad otsitud, et

tuua vähegi usutavat põhjendust töö eest maksmata jätmisele, kui kohus ei peaks esmaseid

seisukohti arvestama. Kostja ei ole vaidlustanud teostatud tööde akti ja arve digitaalselt

allkirjastamist;

5) toetab vastustaja maakohtu järeldust AutÕS asjasse puutumatuse osas. Apellant tõlgendab

AutÕS § 35 lg 2 vääralt. Viidatud säte räägib tuletatud teose loomisest algse teose

ümbertöötamise teel. Antud asjas tuleb kohaldada AutÕS § 35 lg 1, mille kohaselt teise

autori teosest tuletatud teose autoril tekib autoriõigus oma teosele. Apellant jätab

arvestamata AutÕS § 48 lg 4 ja VÕS § 636 lg 1. Kuna apellant võttis vastu eskiisi, tuleb

eeldada, et ta võttis vastu ka õigused eskiisi kasutamiseks. Poolte vahelist lepingut tuleb

tõlgendada kooskõlas hea usu põhimõttega lähtuvalt tehingu eesmärgist. Selleks oli eskiisi ja

põhiprojekti tegemine;

6) ei jõudnud vastustaja kahjuks põhiprojekti tegemiseni, sest apellant otsustas lepingut rikkuda

ja eskiisi eest mitte maksta. Poolte vahelisele lepingule ei saa anda tõlgendust, mis on poolte

huvidega vastuolus ning teeb võimatuks selle täitmise;

7) leiab vastustaja, et kaebuses viidatud (p 3.12.) dokumentide maakohtu poolt tõendina vastu

võtmata jätmine ei mõjutanud maakohtu otsuse õigsust, kuna kostja soovis sellega tõendada

ehitusprojektiga seonduvaid asjaolusid. Ehitusprojektiga seonduv ei ole antud hagi

seisukohast oluline, sest enne rikkus kostja lepingut. Apellandi poolt esitatud tõendi sisuks

olev vastuväide on esitatud 10 kuud peale eskiisi üleandmist, mis on selgelt ebamõistlik aeg

töö mittevastavusele tuginemiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1

p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga

tõenditele ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses (p 13) märgituga, mille kohaselt tulenes

käesoleval juhul pooltevahelisest lepingust hageja (töövõtja) õigus saada kostjalt (tellijalt) tasu

15 % ulatuses lepingu kogumaksumusest (171 692 eurot, millele lisandub käibemaks)

eskiisprojekti esitamisel (lepingu p 6.3.1), s.o 25 723,80 eurot koos lisanduva käibemaksu ja

viivisega. Maakohtule puudub alus heita ette lepingutingimuste ebaõiget tõlgendamist, samuti

ehitusprojekteerimisele õigusaktidega kehtestatud nõuete arvestamata jätmist.

Apellant (kostja) ei ole põhistanud oma väiteid, mille kohaselt tekkinuks hagejal õigus saada töö

osade eest kokkulepitud tasu üksnes sel juhul, kui realiseerunud oleks kogu lepingu eesmärk

tervikuna (s.o valminud oleks lõpptulemus – ehituse põhiprojekt, millele oleks väljastatud ka

ehitusluba). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et vastavalt pakkumusele ja

lepingu p-le 6.3 leppisid pooled kokku töö ositi üleandmises ja maksmises, s.o töö pidi valmima

etapiviisiliselt. Samuti tekkis töövõtjal õigus saada tehtud töö eest tasu vastavalt töö üleantud

osadele. Asjaolu, et tellija huvi oli saada lõpptulemus (ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis), ei

anna iseenesest alust tõlgendada pooltevahelist lepingut ainuüksi tellija huvist lähtudes. VÕS

§ 29 lg 1 kohaselt tuleb tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tahtest ning kui ühist tahet

ei ole võimalik kindlaks teha, siis lepingupooltega sarnase mõistliku isiku perspektiivist (lg 4).

Maakohtu poolt lepingutingimustele antud tõlgendus on ringkonnakohtu hinnangul kooskõlas

VÕS §-s 29 sätestatuga.

9. Õige on maakohtu seisukoht, et ehkki eskiisi koostamine ei ole ehitusprojekteerimise puhul

kohustuslik, tulenes käesoleval juhul pooltevahelisest lepingust töövõtja kohustus eskiis

koostada ning tellijale esitada ning tellijal oli omakorda kohustus tasuda eskiisprojekti

esitamisel

töövõtjale

15 %

lepingu

maksumusest.

Asjaolu,

et

ehitusprojekteerimist

reguleerivates õigusaktides (EhS § 18, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010.a

määruses nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ § 8 lg 3) ei nimetata ehitise eskiisi

ehitusprojekteerimise kohustusliku staadiumi või osana, ei välista ega muuda sellelaadseid

kokkuleppeid ebaseaduslikuks või täitmisele mittekuuluvaks.

Põhjendamatu on apellandi etteheide, nagu ei oleks maakohus hagi rahuldamisel lähtunud

töövõtulepingus kokku lepitud töö osade maksumustest. Lepingu kogumaksumuseks oli 171 692

eurot (ilma käibemaksuta), s.o selle summa pidanuks tellija tasuma lõpptulemuse (põhiprojekt,

millele on antud vajalikud kooskõlastused) eest. Hageja nõue põhineb kokkuleppel, mille

kohaselt pärast eskiisprojekti valmimist on töövõtjal õigus saada 15 % tasust (s.o 30 904,65

eurot).

10. Töövõtulepingu puhul on tegemist vastastikuse lepinguga VÕS § 111 lg 1 tähenduses. Seega

olukorras, kus tellija ei täitnud oma lepingujärgset kohustust tasuda eskiisprojekti esitamisel

töövõtjale eelnimetatud rahasumma, tekkis töövõtjal õigus keelduda jätkamast lepinguliste

kohustuste täitmist.

Eeltoodust lähtuvalt ei ole asjakohased apellandi väited, mille kohaselt ei ole tal 30 904,56 euro

tasumise kohustust seetõttu, et ta ei saanud seda, mida ta lepingu täitmisest lootis saada (s.o

ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis). Töövõtjal tekkis õigus kasutada õiguskaitsevahendit

(keelduda VÕS § 111 lg 1 alusel oma lepingujärgse kohustuse täitmisest) ning seetõttu puudub

tellijal alus heita töövõtjale ette lepingu eesmärgi saavutamata jäämist. Pooltevahelise lepingu

kohaselt oli tellijal selleks ajaks juba tekkinud kohustus tasuda 15 % lepingu kogumaksumusest

ning hilisem lepingust taganemine ei mõjutanud juba tekkinud rahalist kohustust (VÕS § 188

lg 2).

11. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et nendevaheline töövõtuleping lõppes juunis 2014.a, mil

esmalt teatas lepingu ülesütlemisest töövõtja ning 12.06.2014.a esitas ka kostja omalt poolt

lepingust taganemise avalduse. Sellega seoses lõppesid poolte vastastikused lepingu täitmisele

suunatud tulevikku suunatud nõuded, samuti lõppesid VÕS §-dele 110 ja 111 tuginemise alused.

Kummalgi poolel on võimalik tugineda teise poole vastu juba enne lepingu lõppemist

sissenõutavaks muutunud nõuetele, millena hageja nõue ongi käsitatav.

Kokkulepitud tasu maksmise keeldumise aluseks ei ole apellandi väited, mille kohaselt ei

andnud töövõtja eskiisprojekti tellijale üle lepingu punktis 3 sätestatud vormis, s.o kolmes

eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris digitaalsel kujul. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu otsuse punktis 16 esitatud põhjendustega, mille kohaselt on asjas kinnitust leidnud, et

töövõtja andis eskiisi üle tellijale ning tellija võttis selle vastu. Samuti on maakohus oma otsuse

punktis 14 leidnud, et pooltel puudus vaidlus eskiisi olemuse ja eesmärgi üle. Vaidlustatud ei ole

ka asjaolu, et eskiisi tutvustati nii Toila Vallavolikogu majanduskomisjonile kui ka

vallavanemale. Puudub alus asuda seisukohale, et käesoleval juhul ei täitnud hageja koostatud

eskiis oma olemuslikke eesmärke.

12. Apellant ei ole tõendanud oma väiteid, mille kohaselt ei olnud töövõtja poolt koostatud

eskiisprojekt

nõuetekohane

ega

vastanud

projekteerimistööde

jätkamiseks

vajalikele

tingimustele.

Asja materjalidest nähtuvalt on kostja (tellija) tuginenud suhtluses töövõtjaga asjaolule, et

projekteerimistingimuste puudumise tõttu ei ole võimalik hinnata, kas eskiisi järgi on võimalik

projekti koostada (05.06.2014.a kiri tl 53-54). Projekteerimisega hõlmatud kinnistul kehtis

2014.a jaanuari seisuga varasem, 2011.a kehtestatud detailplaneering, mis OÜ Viru Rand

avalduse alusel Toila Vallavolikogu 26.02.2014.a otsusega kehtetuks tunnistati. Seejärel

pöördus OÜ Viru Rand 15.05.2014.a avaldusega vallavalitsuse poole projekteerimistingimuste

väljastamiseks (tl 78), millele vallavalitsus vastas eitavalt põhjendusel, et vajalik on koostada

uus detailplaneering (tl 43). Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud asjaolusid ei ole alust

käsitada töövõtja poolse lepingurikkumisena, s.o töös (eskiisi koostamine) esineva puudusena,

mis annaks tellijale alust keelduda kokkulepitud tasu maksmisest.

Eskiisi puuduseks ei saa iseenesest lugeda asjaolu, et lepingu täitmise käigus tekkisid pooltel

erimeelsused, mis viisid lepingusuhtest taganemiseni enne lõpptulemuseni jõudmist. Kuna

lepingu kohaselt pidi projekteerimise kõik etapid teostama üks ja sama töövõtja, siis ei

tulenenud lepingust ka töövõtja kohustust anda tellijale kõigi projekteerimisetappide puhul

etapiviisi üle varalisi autoriõigusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille

kohaselt on kostja väited seoses eskiisi varaliste autoriõiguste üle andmata jätmisega otsitud ja

need ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.

13. Apellant heidab maakohtule ette tõendite vastuvõtmise taotluse rahuldamata jätmist, kuid ei

ole esile toonud põhjendusi, mis annaksid alust järeldada, et maakohus rikkus tõendite

vastuvõtmisest keeldumisega menetlusnormi. Apellant ei ole esitanud ka ringkonnakohtule

taotlust uute tõendite asja materjalide juurde võtmiseks. Samuti ei nähtu tsiviilasja toimikust, et

apellant (kostja) oleks esitanud vastuväite maakohtu tegevusele menetluse juhtimisel (TsMS

§ 333). Seetõttu ei ole apellandil TsMS § 652 lg 6 järgi õigust tugineda apellatsioonimenetluses

asjaolule, et maakohus rikkus taotluse rahuldamata jätmisega menetlusnormi.

Eeltoodust lähtuvalt leidis maakohus õigesti, et töövõtja osaline tasu nõue on muutunud

sissenõutavaks ning hagi kuulub seega rahuldamisele.

14. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015.a, ilma et selles

menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks

maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele

mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide

esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-

2-1-147-14, p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude

nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise

lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel

(eelkõige riigilõiv).

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/