3-15-3087/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-3087

Haldusasi

Jaak Reinomägi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaak Reinomägi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2015. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Reinomägi esitas 12. oktoobril 2015 Viru Vanglale pöördumise, milles ta taotles enda

kontaktisiku vahetamist. Viru Vangla jättis 4. novembri 2015. a otsusega nr 6-10/31754-2

nimetatud taotluse rahuldamata.

J. Reinomägi esitas 27. oktoobril 2015 Viru Vanglale pöördumise, milles soovis riigi õigusabi

seaduse kohta dokumenti, mis kommenteeriks mainitud seaduse sätete sisu või annaks sätete kohta

informatsiooni. Ka selle taotluse jättis Viru Vangla 4. novembri 2015. a otsusega nr 6-13/40819-2

rahuldamata. Ühtlasi jättis Viru Vangla 7. detsembri 2015. a vaideotsustega nr 6-12/318-2 ja

nr 6-12/319-2 kummagi nimetatud otsuse peale 6. novembril 2015 esitatud kohustamisnõudega

vaided rahuldamata.

2. J. Reinomägi esitas halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. J. Reinomägi märkis, et

esitas 6. novembril 2015 Viru Vanglale kaks vaiet, kuid need jäeti 7. detsembri 2015. a

vaideotsustega rahuldamata, mistõttu soovib ta seoses otsustes välja toodud kaebemenetlustega

saada õigusnõustamiseks riigilt õigusabi.

3. Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2015. a määrusega jäeti J. Reinomägi riigi õigusabi taotlus

rahuldamata, kuna halduskohtu hinnangul on tegemist taotlejaga, kes on võimeline ise oma õigusi

kaitsma (riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1). Taotluses esitatust nähtub, et isik soovi riigi õigusabi

selleks, et vaidlustada oma taotluste rahuldamata jätmist. Halduskohtule teadaolevalt on tegemist

isikuga, kes on vangla õigusaktide ja toimingute peale esitanud varasemalt hulgaliselt kaebusi.

Seejuures on ta suutnud need üldjuhul iseseisvalt vormistada ning on hakkama saanud ka edasiste

kohtumenetlustega. Ka hetkel esitatud taotlusega seoses vanglalt väljanõutud vaided kinnitavad, et

J. Reinomägi on teadlik erinevate õigusaktide olemasolust, mõistab nende sisu ja tähendust ning

oskab oma soove ja seisukohti piisa arusaadavusega ka kirja panna. Halduskohtul lasuva

uurimispõhimõtte kohaselt peab kohus vajadusel kaebajat suunama ja abistama. Uurimispõhimõttest

tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud,

seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. J. Reinomägi esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2015. a

määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikutakse riigi õigusabi andmata jätmisel

kaebaja õigust oma õigusi kohtulikus korras kaitsta. Rikutud on Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduse kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3, 6 ja 13 ning Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §

13–15 ja 18. Asjaolu, et J. Reinomägi on ka varasemalt halduskohtule kaebusi esitanud, ei välista

isikule riigi õigusabi määramist õigusnõustamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks

korrata (halduskohtumenetluse seadustiku § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud

väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.

Vastuseks määruskaebuses esitatud seisukohtadele leiab ringkonnakohus, et viited EIÕK art 3, 6 ja

13 ning PS § 13–15 ja 18 rikkumisele ei ole põhjendatud. Kaebajale on jäänud võimalus oma õigusi

kohtulikus korras kaitsta vaatamata sellele, et isikule ei ole määratud riigi õigusabi korras esindajat.

Nimetatud normide mõningast võimalikku piiramist tuleb pidada proportsionaalseks. Halduskohus

on põhjendatult toetudes riigi õigusabi seaduse asjakohasele regulatsioonile leidnud, et riigi

õigusabi andmise välistab antud vaidluse puhul kaebaja võimekus end ise kohtumenetluses edukalt

kaitsta. Lisaks on halduskohtumenetluses loodud piisavad tagatised selleks, et isiku õigused ei jääks

kaitseta ka siis, kui teda ei ole esindamas erialase haridusega isik.

7. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 14. detsembri 2015. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene