4-15-10671/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Väärteoasi nr 4-15-10671

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. jaanuar 2016

Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-15-10671

Kohtunik Larissa Prokopenko Väärteoasi kaebemenetluses

T.I kaebus Politseija Piirivalveameti

Ida Prefektuuri ennetusja Jõhvi politseijaoskonna

menetlustalituse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 12.11.2015.a otsusele nr 2440,15,007675.

Menetlusalune isik T.I, isikukood: xxx, elukoht: xxx

Juhindudes VTMS § § 1 120,

32 p 3, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Rahuldada kaebus osaliselt. T.I

Tühistada Politsei Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi -ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 12.11.2015.a otsus nr 2440,15,007675 karistuse põhi määramise osas ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Tunnistada süüdi Liiklusseaduse § 224 lg 2 aristuseks T.I järgi ning mõista k rahatrahv 200 ( kssada

800 (kaheksasada) eurot. ka ) trahviühikut, s.o.

KarS § 66 lg 2 alusel lubada T.I tasuda rahatahv osade kaupa 12 (kahteist

kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhtimisõiguse äravõtmise alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumise kuupäev.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pang , arveldusarvele nr as

EE403300333416110002 Danske pangas arveldusarvele nr EE701700017001577198, või viitenumber . 10220155249311

Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ja kaebuse esitaja le VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil.

MENETLUSE KÄIK

24.10.2015 koostas Ida prefektuuri patrullpolitseinik Inderk Hindreus väärteoprotokolli T.I Jõhvi suhtes selle fakti kohta, et 24.10.2015 kell 09.30 Ida-Viru maakonnas linnas Rakvere 15 maja juures juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,49 Samuti juhtis mootorsõidukit, millel oli mg/l. läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll.

Nimetatud tegudega rikkus LS § 69 lg 3 .

od on T.I , § 73 lg 2 T.I te kvalifitseeritud LS § , § 207 järgi.

224 lg 2

Ida prefektuuri ennetusja menetlustalituse Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Meelis Kaev tegi 12.11.2015.a otsuse nr 2440,15,007675, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud ütlustega tunnistaja ja menetlusaluse isiku , MNT päringuga tõendusliku alkomeetri ning indikaatorvahendi ja kasutamise protokollide . ga

Otsuse kohaselt menetlusalune isik väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit, millel oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Menetlusalune isik rikkus LS § 73 lg 2 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 207 alusel.

Samuti juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkohol mg/l.

69 lg 3 isisaldus mitte väiksem kui 0,49 Menetlusalune isik rikkus LS § nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 224 lg 2 alusel. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati T.I KarS § 63 lg 1 alusel LS §

224 lg 2 1000 eurot järgi rahatrahviga trahviühikut summas ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

09.12.2015 saabus Viru Maakohtule kaebus tema suhtes 12.11.2015 tehtud T.I otsuse peale nr 2440,15,007675. väärteoasjas

KAEBUS

09.12.2015 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul kergem mõista talle

karistus

– vähendada rahatrahvi, mida lubada tal tasuda aasta jooksul ning vähendada juhtimisõiguse äravõtmise perioodi. Menetlusalune isik avaldas, et ei soovi kohtuistungil osaleda.

Kaebuses kirjutas selle esitaja järgmist: trahvi summa on tema jaoks äärmisel suur. Tema netto sissetulekuks on xxx eurot kuus. Peres on 2 alaealist last. Igakuised väljamaksed järelmaksude ja krediidi eest on 250 eurot. Koos kommunaalmaksetega on väljaminekud umbes 500 eurot. Lisaks veel kulud toidule. Palub Seetõttu palub vähendada trahvisummat. lühendada juhtimisõiguse äravõtmise perioodi, sest väiksem laps (3 aastane) on tihti haige ja teda tuleb viia haiglasse. Tunnistab oma süüd ja väga kahetseb tehtut, lubab, et samalaadne rikkumine ei kordu.

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjali kult oma seisukoha väärteoasjas.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistus. Esitatud kaebuse kohaselt vaidlustab menetlusalune isik 12.11.2015a. koostatud üldmenetluse otsust osaliselt. Paludes vähendada trahvi summat ja juhtimisõiguse äravõtmise perioodi. Samas vaidlustatakse väärteo toimepanemise fakti kui ka karistuse määramist. Kohtuvälisele menetlejale arusaadavalt vaidlustatakse kaebuses siiski üksnes karistuse osa, mitte aga tegu ennast, kuna kaebuses ei ole väärteo kooseisu puudumisele tuginetud.

Kohtuvälise menetleja seisukohast nähtub kaebusest, et isikud kellel on alaealised lapsed, kellel on krediidid ja järelmaksud, kellel on vaja tasuda kommunaalja muid kulusid on seaduse ees soositumas olukorras kui teised. Nende arust ei kuulu nende teod rangelt karistamisele. Ei nähta oma teo suurust ega raskust. Unustatakse, et eelnevalt ollakse juba sarnane tegu toime pandud. Unustatakse, et eelneva teo toimepanemise eest ollakse kriminaalkorras karistatud. Unustatakse, et käesolev tegu on toime pandud katseajal, ajal kui isik ei tohiks enesele mitte mingisuguseidki eksimusi lubada, vastasel juhul pööratakse karistus täitmisele. Selline suhtumine näitab menetleja seisukohast ainult üht, eelnev kriminaalkaristus on olnud le ks leitakse ebe ja ei ole oma oodatud mõju avaldanud. Enese jao oluline põhjus taaskordseks seaduse rikkumiseks ja arvatakse, et sellele järgnev karistus ei tohiks mitte mingilgi juhul raskemate killast olla. Oma eksimust - süütegu peetakse vähetähtsaks, enda vajadused on olulisemad. Teo toimepanemise hetkel ei nähta, et tagajärjed ehk karistus(ed) võivad ja ongi sellised, mis puudutavad nii isiku enda kui ka ta pere heaolule tuntavalt. Ei nähta, et selle heaolu kaotamises on süüdi üksnes nemad ise kui oma teoga loovad selleks soodsad tingimused.

Miks enne juhtimisõiguse omamise vajadus oluline ei olnud? Kas tegevusse suhtuti kergekäeliselt või ei peetud vajalikuks ega ka oluliseks jälgida ning järgida lubatut.

Sellist laadi põhjendused, et juhtimisõiguse omamine on vajalik seoses perega ning tehtu kahetsemine ei ole antud teo raskuse ning isiku puhul oluliselt määrava ja arvestatava loomuga. Tagajärgedele tuleb mõelda varem, enne teo toimepanemist. Menetleja seisukohast tuleb sellist laadi rikkumiste puhul kui eelnevalt oldakse juba sarnane tegu toime pandud, karistuse määramisel lähtekohaks võtta just rangeim ehk suurim lubatud määr. Tegemist ei ole esmase rikkumisega, kus oleks võ malik kaaluda ning rakendada keskmise trahvimäära i

mõistet. Tegemist on olukorraga, kus isikutele vastutulelikkuses ei ole perspektiivi ning vanade karistuspõhimõtete mõiste hakkab iganema.

Nimetatud asjaoludele tuginedes ning arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid palub kohtuväline menetleja jätta menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebus rahuldamata ning menetleja otsus muutmata. Otsus on olnud põhjendatud ning karistuse määramisel on arvestatud kõikide oluliste asjaoludega. Karistus peab olema efektiivne ning mõjutama isikut jäädavalt, et ei korrataks enam samalaadset ning ei pandaks toime ka muid õigusrikkumisi. Määratud kari tuse vähendamine menetleja seisukohast seda teha ei suuda. s

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Süüdistus puudutab LS § alifitseeritud LS § järgi

69 lg 3 rikkumist mis on kv

224 lg 2 ning LS § 73 lg 2 rikkumist, mis on kvalifitseeritud LS § 207 järgi

.

Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid:

Tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl mille kohaselt Triinu Õras täites ),

teenistusülesandeid 24 Jõhvi linnas Rakvere tänaval 15 maja juures .10.2015 kell 09.30 märkas sõidukit , mille sõidustiil oli kahtlane. Infosüsteemis mKairi avastati, et xxx reg.nr xxx autol puudub tehnoülevaatus. Auto T.I. peeti kinni Tartu mnt 15b juures, roolis oli

Kontrolliti juhti indikaatrovahendiga ning saadi tulemuseks 0,58 mg/l. tõendusliku alkomeetri mõõtetulemuseks oli 0,49 mg/l. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 36-37) ja indikaatorvahendi tulemuse väljatrükk, mille kohaselt 24.10.2015 kell 09.36 tuvastati

T.I alkoholisisalduse piirmäära ületus 0,58 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 38-39), mille kohaselt 24.10.2015 kell 09.43 tuvastati alkoh T.I olisisalduse piirmära ületamine, laiendmääramatust arvestades on lõplik tulemus on 0, mg/l. Mõõtmise teostamisel on kasutatud alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 seeria nr.ARBK-0026 kohaks on . Protokollist nähtub, et mõõtmise teostamise märgitud: Ida a, Jõhvi, Rahu 38 -Viruma . Kontrollile allutatud isik andis protokollile oma allkirja.

Menetlusaluse is -41), mille kohaselt andis iku ülekuulamise protokoll (tl 40 T.I ütlusi, et 23.10.2015 pärast tööd otsustas ta veidi juua. Leppis tuttavaga kokku, et ta viib teda laupäeval tööle. Kuid tuttav ei ärganud üles ja ei tulnud kohale. Tema auto on remondis.

Sõber tõi talle ülevaatamiseks ja remondiks oma ja ta otsustas sellega tööle sõita. Kui xxx

politseipatrull ta kinni pidas, sai teada, et autol puudub tehniline ülevaatus. Tunnistab oma süüd, kahetseb tehtut, palub karmilt mitte karistada.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 42 T.I ), mille kohaselt on

liiklusjärelevalve teostamise käigus kõrvaldatud mootorsõiduki 24.10.2015 kell 09.36 xxx xx reg.nr.xx xx juhtimiselt, kuna on alust arvata, et isik on joobeseisundis. Isikul taotlusi ei ole ja on selle

le omakäeliselt alla kirjutanud.

Karistusregistri väljavõte (tl. 43), T.I 1 kehtiv mille kohaselt on kriminaalkaristus ja 1 keh

tiv väärteokaristus. Sõiduki põhiandmed maanteeametist (lk 44 mille kohaselt puudus mootorsõidukil -45), xxx xx reg.nr.xxx

kehtiv tehnoülevaatus.

Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ning menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tõendites puuduvad vastuolud, nad langevad kokku omavahel ja annavad kohtule väärteo toimepanemise pildi.

Käesolevas asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et T.I juhtis sõiduautot, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhs oli mitte väiksem kui 0,49 mg/l.

LS § ootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis

69 lg 3 kohaselt m veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi

või rohkem. LS § sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku

224 lg 2

poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– – 0,74 grammi milli

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Seega pani menetlusalune isik toime LS § 224 lg 2 sätestatud rikkumise.

Samuti on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et T.I juhtis sõiduautot, kui sellel puudus kehtiv tehnülevaatus. LS § 73 lg 2 kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

LS § 207 sätestab, et nõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või tehno trammi juhtimise eest

karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kuna LS § 207 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod oli toime pandud ühe teoga, siis määrati nende eest karistust KarS § 63 lg 1 kohaselt LS § 224 lg 2 järgi.

T.I väärteo toimepanemist tunnistab ja kahetseb tegu. Vaidluse esemeks on karistuse määra vähendada mine, mida tuleks menetlusaluse isiku arvates nii rahatrahvi kui ka lisakaristuse osas ja lubada tal tasuda rahatrahvi osade kaupa.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et T.I, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. T.I oli eelneval

õhtul tarvitanud alkoholi ja seega pidi ta möönma keelatud seisundi esinemise võimalust järgmisel . Vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Nii oli ta hommikul teadlik rikkumisest ja eiras seega tahtlikult Liiklusseaduse sätteid. Kohus leiab, et juhtides mootorsõidukit kehtiva tehnoülevaatuseta T.I , pani toime

LS § 207 järgi kvalifitseeritava väärteo vähemalt kaudse tahtlusega. T.I kasutas sõitmiseks sõbra autot, jättes kontrollimata, kas auto on sõidukorras ning kas sel on kehtiv tehnoülevaatus. Seega pidi ta möönma, et autol võib puududa tehiline ülevaatus. Vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima ning eiras Liiklusseaduse sätteid.

Seega on tuvastatud, et T.I, juhtides mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,49 mg/l kohta, tegutses otsese tahtlusega ja seega on kinnitust leidnud poolt Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi T.I kvalifitseerita

va väärteo toimepanemine nii objektiivse kui ka subjektiivse külje poolt. Samuti on tuvastatud, et , juhtides mootorsõidukit, T.I millel puudus tehnonõuetele

vastavuse kontroll, tegutses kaudse tahtlusega ja seega on kinnitust leidnud T.I poolt Liiklusseaduse § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine nii objektiivse kui ka subjektiivse külje poolt.

Kohus ei tuvastanud puhul tema tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid T.I KarS 2. peatüki 2. jao mõttes.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Süüd välistavaid T.I asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et on talle süüks arvatud LS § 224 lg 2 ja § 207 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

12.11.2015 tegi tunnistati süüdi ning kohtuväline menetleja otsuse, millega T.I karistati

224 lg 2 1000 EUR. LS § järgi trahviühikuga s.o

Kaebuse esitaja palus mõista kergem karistus, kuna tal puuduvad perekondlikel põhjustel vahendid trahvisumma koheseks Samuti palus ajatada trahvisumma täies ulatuses tasumiseks. tasumise tähtaeg 1 aastaks. Samuti palus vähendada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega.

Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü. LS § ootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

224 lg 2 kohaselt karistatakse m

isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– – 0,74 milligrammi kari (see on 1200 eurot statakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut

– 1 trahviühik on 4 eurot), arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, et raskendavad asjaolud puuduvad. LS § 224 lg 2 keskmine määr on 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud rahatrahvi 250 trahviühiku ulatuses e keskmisest oluliselt suuremas määras. hk

Riigikohtu praktikas on rõhutatud järgnevat: „Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise - aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1)

Riigikohtu praktikas on öeldud järgnevat: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel.

Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ (RKKKo 3-1-1-14-07, p 6)

T.I pani toime ühe teoga 2 gu, mis on toime pandud otsese tahtlusega. väärte

T.I on üks väärteokaris kehtiv tus, mis on samuti seotus alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega sik kahetseb oma tegu ja tunnistab oma süüd. Samas märgib . I

kohus, et isikul on ka üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 järgi, mille katseaeg kestab kuni 24.02.2016. suuremas kuid Kohus leiab, et süü antud väärteos on keskmisest määras talle määratud rahatrahv ei vasta isiku süü suurusele. Rahatrahvi suurust tuleb vähendada.

Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke.

Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb karistuse määramisel arvestada ka isiku majanduslikku olukorda. Karistuse suurus peab olema selline, et mitte tekitada isikule põhjendamatuid materiaalseid raskusi, vaid kitsendada mõõdukalt tema võimalusi isikliku heaolu saavutamisel. Käesoleval hetkel ei ole määratud karistus ilmselgelt proportsionaalne toimepandule ja isiku majanduslikule seisundile. Isik on oma kaebuse juurde lisanud tööandja OÜ xxx xxx töötasu suuruseks on poolt väljastatud tõendi, millest nähtub, et T.I eurot kuus 1000

. Seega käiks rahatrahv summas eurot kaebuse esitajale ilmselgelt üle jõu.

Kohus leiab, et

süüdi tunnistada Liiklusseaduse

224 lg 2 T.I tuleb § järgi ning mõista k ) trahviühikut, s.o. KarS § 66 alus aristuseks 200 (kakssada

800 eurot. el tuleb anda talle võimalus tasuda rahatrahv 12 kuu jooksul.

LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuväline menetleja määras lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks, mis vastab süü suurusele ning seega pole alust selle vähendamiseks.

KOHTU MEE™ED

T.I tühistada kohtuvälise menetleja Ida kaebus tuleb rahuldada osaliselt,

Prefektuuri ennetus- Jõhvi politseijaoskonna ja menetlustalituse vanemväärteomenetleja

Meelis Kaev 12.11.2015.a otsus nr 2440,15,007675 põhi mõistmise osas ning teha karistuse

selles osas uus otsus. Juhtimisõiguse äravõtmise alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumise kuupäev.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Larissa Prokopenko