2-15-17510/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-15-17510

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtukoosseis

Kohtunik Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

07.jaanuar 2016 Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

J. R. (R.) hagi A. N. vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J. R. (isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxx xxxx,

xxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx, e-post: xx);

Kostja: A. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx,

xxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx; e-post: x)

Kohtuistung

06.01.2016, osalesid J. R., A. N. ja kohtu tõlk Eve Einland

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J. R. (R.) hagi A. N. vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada J. R. (R.) (isikukood xxxxxxxxxxx) ja A. N. (isikukood xxxxxxxxxxx)

abielu, mis registreeriti xx xx xxxx Pärnu notari xxx xxxx i poolt (abielukande nr

xxxx-xx-xxxx/x).

3. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

20.11.2015 hageja J. R. esitas Pärnu Maakohtule hagi A. N. vastu abielu lahutamiseks.

Hagiavalduse kohaselt registreeriti hageja ja kostja abielu xx xx xxxx Pärnu notari xxx xxxxx

büroos. Kooselu ja abielulised suhted on lõppenud 2011.a lõpus. Hageja soovib abielu lahutada.

2-15-17510

Ühiseid lapsi ja ühisvara abikaasadel ei ole. A. N. keeldub ühisel kokkuleppel abielu lahutamast,

kuna kardab ilma jääda elamisloast.

KOHTUISTUNG

06.01.2016 kohtuistungil hageja jäi abielu lahutamise nõude juurde. Hageja selgituste kohaselt

pooltel praktiliselt mingit kooselu ei olnud, hageja prioriteediks olid tema lapsed. 2011.a lõpust

pooled elavad eraldi, omavahel ei suhtle. Abielu taastamist hageja võimalikuks ei pea ega soovi.

Kohus võimaldas kostjal hagile vastata suuliselt kohtuistungil. Kostja kinnitas kooselu lõppemist

2011.a lõpus. Kostja ei pea abielu taastamist võimalikuks ega soovi seda, on nõus abielu

lahutamisega. Kostja arvates hageja abiellus temaga üksnes selleks, et saada kostjalt raha. Kostja

müüs oma korteri xxxxxxx, andis raha hagejale. Kooselu lõppes, kui kostja raha otsa sai. Kuna

poolte vahel oli lahendamata rahalisi ja muid probleeme, ei nõustunud kostja abielulahutamisega

perekonnaseisuosakonnas. Kostja ei nõustunud loobuma abielulahutuse otsuse peale

edasikaebamise õigusest ning soovis otsust kirjeldava ja põhjendava osaga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Esmalt kohus selgitab kohtualluvust. Asi allub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70

lg 2 järgi üldjuhul Eesti kohtule, kui pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse

kokkuleppest tulenevalt võib Eesti kohus selle lahendada, kui seadusest või välislepingust ei

tulene teisiti. Isik saab abieluasjas kaitsta oma õigusi Eesti kohtus, kui on täidetud TsMS § 102

lg-s 2 sätestatud tingimused: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda

abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis või 3) ühe abikaasa elukoht on

Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille

kodanikud abikaasad on.

Hageja J. R. on Eesti Vabariigi kodanik. Pooled abiellusid Eestis ning mõlema praegune elukoht

on Eesti Vabariigis. Seega praeguses asjas on täidetud TsMS § 102 lg 2 punktides 1 ja 2

sätestatud tingimused, sest vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik ning mõlema

abikaasa elukoht on Eestis, mistõttu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi allub J. R.

abielulahutuse hagi lahendamine Eesti Vabariigi kohtule. Hagi on TsMS § 74 lg 2 ja § 102 lg 3

kohaselt õigesti esitatud kostja elukoha järgi Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale.

2. Hageja palub lahutada poolte abielu, mis on sõlmitud xx xx xxxx.a Pärnu notari xxx xxxxx

büroos. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg-st 1 kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui

abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma

abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või

ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja (PKS § 67 lg 3).

3. Poolte vahel ei ole vaidlust, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud 2011.a lõpust,

kumbki abikaasadest kooselu taastamist võimalikuks ei pea ega soovi. Kohus on

menetlusosaliste selgituste põhjal veendunud, et poolte abielu on pöördumatult lõppenud ja

abielu tuleb lahutada. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas

kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel kohus jätab menetluskulud iga kulu

kandnud menetlusosalise enda kanda. Kuna hüvitatavad menetluskulud asjas puuduvad, ei määra

kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust ega mõista kulusid pooltelt välja.

Heli Käpp /Allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik