2-15-17552/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-15-17552

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 05.01.2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-17552 Tsiviilasi XXX hagi XXX’i vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, aadress XXX, e-post XXX); Kostja XXX (isikukood XXX, aadress XXX). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Võõrandada XXX’i (isikukood XXX) ja XXX’i (isikukood XXX) ühisvarasse kuuluv kinnisasi registriosa numbriga XXX (katastrinumber XXX, aadress XXX, XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 68) avaliku enampakkumise teel ning jaotada müügist saadav tulem poolte XXX’i (isikukood XXX) ja XXX’i (isikukood XXX) vahel võrdses osas. 3. Lugeda sõiduauto Saab 9-5, registeerimise numbriga XXX, VIN-koodiga XXX, XXX’ile kuuluvaks lahusvaraks. 4. Lugeda sõiduauto Volkswagen Passat, registeerimise numbriga XXX, VIN-koodiga XXX, XXX’ile kuuluvaks lahusvaraks. 5. Käesolev kohtulahend asendab XXX’i tahteavaldust kohtulahendi alusel tehtavate kannete osas Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses (TsÜS § 68 lg 5). 6. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. 7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8. Jätta menetluskulud XXX’i kanda. 9. Välja mõista XXX’ilt hageja XXX’i kasuks riigilõiv 300 eurot. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

2-15-17552

2 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, ja lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kuivõrd hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda (tlk 4), kuid ei ole eraldiseisvalt välja toonud, millised on hageja menetluskulud, määrab kohus menetluskulud kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Toimikumaterjalist nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 300 eurot. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 300 eurot.

2-15-17552

3 TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik