3-12-213/126 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 06.01.2016, Tallinn Haldusasja number 3-12-213 Haldusasi Risti 1 PRKT OÜ kaebus Rapla Vallavalitsuse 30.04.2012 korralduse nr 199 (Rapla kaubanduskeskuse juurdepääsuteede ja insenervõrgkude ehitusluba) ja 02.01.2012 korralduse nr 2 (Rapla kaubanduskeskuse ehitusluba) tühistamiseks.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebuse muutmise taotlus mõlema nõude osas rahuldamata.

2. Jätta kaebus läbi vaatamata.

3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

4. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. Rapla Vallavolikogu kehtestas 26.06.2008 otsusega nr 41 Rapla valla Uusküla külas asuva Koguduse kinnistu, Väljamäe, Jaanilda ja Kopli kinnistute, nendega piirnevate reformimata riigimaade ning T-15 Tallinn-Rapla-Türi ja T-20141 Rapla-Varbola maantee vahelise ala detailplaneeringu. Koguduse kinnistule juurdepääs oli ette nähtud Kirikumaa maaüksuse kaudu ning infrastruktuuri olemasolu tagamise kohustus oli Rapla vallal. Juurdepääs planeeringu alusel moodustatud Risti tn 1 kinnistule oli ette nähtud kinnistu kirdepiiri idapoolse otsa lähedalt Kirikumaa maaüksuselt.

2. Rapla Vallavolikogu kehtestas 25.08.2011 otsusega nr 80 Põhjakeskuse detailplaneeringu, mille eesmärgiks on kaubanduskeskuse rajamiseks vajalike tingimuste seadmine ja selleks muu hulgas krundipiiride muutmine, ehitustingimuste määramine, juurdepääsuteede lahendamine, parkimise ja liikluse organiseerimine ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Risti tn 1 kinnistule juurdepääsuteede rajamine nähti ette samast kohast, kust 2008. a detailplaneeringuga, ning loodekülje läänepoolsest otsast.

3. Risti 1 PRKT OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Rapla Vallavolikogu 25.08.2011 otsuse nr 80 tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-2305). Ühtlasi palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras otsuse kehtivus peatada, kuid kohtud jätsid selle taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus leidis 21.11.2011 määruses nr 3-11-2305, et Põhjakeskuse detailplaneeringu elluviimine ei kahjusta kaebaja õigusi, kuna Risti tn 1 tehnovõrkude ja juurdepääsu loomiseks ettenähtud lahendused ei erine selles varasema detailplaneeringu lahendustest. Tallinna Halduskohus jättis 22.04.2013 otsusega Risti 1 PRKT OÜ kaebuse rahuldamata. Kohtuotsus edasikaebamise tõttu jõustunud ei ole.

4. Rapla Vallavalitsus andis 02.01.2012 korraldusega nr 2 Rappeli Keskus OÜ-le ehitusloa (03.01.2012 väljastatud ehitusluba nr 2733) Rapla Kaubanduskeskuse (ehitusalune pindala 5241,6 m2) ning teede, platside ja haljasala (pindala 10 776 m2) püstitamiseks Rapla vallas, Rapla linnas ja Uusküla külas asuvatele katastriüksustele.

5. Risti 1 PRKT OÜ esitas 01.02.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rapla Vallavalitsuse 02.01.2012 korralduse nr 2 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr 2733 tühistamiseks (haldusasi nr 3- 12-213). Ühtlasi palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada ehitusloa kehtivuse, kuid kohtud jätsid selle taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus nõustus 09.03.2012 määruses nr 3-12-

213 halduskohtu hinnanguga, et kaebus on perspektiivitu. 6. Rapla Vallavalitsus väljastas 30.04.2012 korraldusega nr 199 Rappeli Keskus OÜ-le ehitusloa (04.05.2012 väljastatud ehitusluba nr 3087) Rapla Kaubanduskeskuse juurdepääsuteede ja insenerivõrkude ehitamiseks. Korralduse p 2 kohaselt kuuluvad ehitise koosseisu ehitise olulise osana rajatis, mille moodustavad sõiduteed pindalaga 6550 m2 ja kõnniteed pindalaga 634 m2, ning toodud on ka ehitise muud olulised andmed – joogiveetorustik 902 m, olmekanalisatsiooni torustik 625 m, sadevete kanalisatsioonitorustik 310 m, valguspostid 32 tk, elektrikaablid 691 m. Vaidlustatud ehitusluba nr 3087 ei näe ette Risti tn 1 kinnistule planeeringujärgsete sissesõiduteede ehitamist ega ka nimetatud kinnistuga piirnevas osas Risti tänava äärde jalakäijate liikumistee rajamist. 7. Risti 1 PRKT OÜ esitas 30.05.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rapla Vallavalitsuse 30.04.2012 korralduse nr 199 tühistamiseks (haldusasi nr 3-12-1116).

8. Kohus liitis 11.06.2012 määrusega haldusasjad nr 3-12-213 ja 3-12-1116 ühiseks menetlemiseks. Menetlusosalised pidasid kompromissläbirääkimisi, mistõttu oli kohtumenetlus seiskunud. Vastustaja andis vaidlustatud ehituslubade alusel valminud objektidele 10.12.2012 ja 21.01.2013 kasutusload, mis samuti vaidlustati kaebaja poolt halduskohtus.

9. Tallinna Halduskohus (kohtunik D.Liiv) tegi 02.09.2015 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-13-385, milles tunnistas õigusvastaseks 21.03.2013 kasutusloa nr 3792 (kaebanduskeskuse juurdepääsuteede ja insenervõrkude kasutamiseks). Taotluse sama loa tühistamiseks jättis kohus rahuldamata. Selles otsuses (punkt 15) märkis kohus, et vaidlustatud kasutusloaga seotud ehitusluba on sisuliselt õigusvastane (resolutsioonis ehitusloa õigusvastasust tuvastatud ei ole, tuvastati üksnes kasutusloa õigusvastasus). 02.10.2015 on Rapla vald esitanud kõnealusele otsusele apellatsioonkaebuse, vaidlustades üksnes otsuse osa, millega kaebaja tuvastusnõue rahuldati. Tühistamisnõude rahuldamata jätmist kohtu infosüsteemi andmetel vaidlustatud ei ole, seega on kasutusluba nr 3792 kehtiv.

10. Haldusasjas nr 3-13-43 on vaidlustatud Rapla kaubanduskeskuse 10.12.2012 kasutusluba nr 528 tühistamiskaebusega ning kohus on määrusega keeldunud vastu võtmast sama haldusakti tuvastusnõuet. Määrus ei ole edasikaebamise tõttu jõustunud.

11. Lisaks võttis Rapla Vallavalitsus 30.11.2015 vastu korralduse nr 484, mille alusel andis välja ehitusloa Risti 1 PRKT OÜ-le aadressil Rapla vald, Uusküla, Risti tn 1 sissesõidutee rajamiseks, mille puudumise tõttu on esitatud kaebus Rapla Vallavalitsuse 30.04.2012 korralduse nr 199 tühistamiseks.

12. Kohus tegi käesolevas asjas 08.10.2015 kohtunõude ning selgitas kaebuse muutmise võimalust, kuna Riigikohtu praktika kohaselt ei saa kasutusloa väljastamise järgselt enam nõuda ehitusloa tühistamist (ehitusloa kehtivuse lõppemise tõttu).

Kuna kaebaja ei esitanud tähtaegselt vastust kohtunõudele, tegi kohus 18.11.2015 kohtunõude menetlusosalistele, milles tevaitas, et kavatseb menetluse määrusega lõpetada ja palus esitada menetluskulude nõuded. Vastustaja esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks 23.11.2015. Seejärel selgus, et kaebaja oli esitanud kaebuse muutmise taotluse 05.11.2015, adresseerides selle ekslikult ringkonnakohtule.

13. Kaebuse muutmise taotluse kohaselt palub kaebaja tuvastada ehituslubade nr 199 ja 2733 õigusvastasuse. Kaubanduskeskuse ehitusluba käsitleb kogu Kagu tänava sõidutee ehitamist, mis paikneb Risti 1 PRKT OÜ-le kuuluva Risti 1 kinnistu vahetus läheduses. Ehituslubadega hõlmatud ehitised peavad vastama Põhjakeskuse detailplaneeringule, kuna see võimaldaks kaebajal oma kinnistut kasutada ja hoida ära negatiivseid mõjusid (sadevete voolamine kinnistule). Ehitusloa õigusvastasuse tuvastamine on vajalik kahju tekkimise algusperioodi tuvastamiseks. Kaubanduskeskuse kasutusloa väljastamise hetkest kasutati ka teid, millel puudus sellel hetkel veel kasutusluba, seega ei saa piirduda vaid kasutusloa õigusvastasuse tuvastamisega. Risti 1 kinnistu kasutamine on seotud suuremahuliste investeeringutega ning kinnistu kasutamise viivitusega on tekitatud arvestatav materiaalne kahju (hoonestusõiguse tasu, intressid, saamata tulu jm). Kuna Risti 1 kinnistule juurdepääsu rajamiseks ehituslube ei väljastatud ning juurdepääse ei rajanud kolmas isik, siis ei ole kaebaja saanud sellel kinnistul tegeleda ettevõtlusega. Seega on kaebaja põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel hilisema kahjunõude esitamise soov. Põhjendatud huvina on käsitletav ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust. Kaebaja jaoks on oluline, et vastustaja käituks edaspidi sarnases olukorras õiguspäraselt, so täidaks detailplaneeringus fikseeritud nõudeid, kaasaks kaebaja ehitamisega seotud menetlustesse, mis teda vahetult puudutavad.

Kaebaja on märkinud, et peab otstarbekaks haldusasjade liitmist ja menetluse peatamist kuni haldusasjas nr 3-13-385 kohtuotsuse jõustumiseni.

KOHTU PÕHJENDUSED:

14. HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega, kui selle esitajal ei ole kaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki. HKMS § 152 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lgs 2 sätestatud asjaolud.

Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-63-10 leidnud, et pärast ehitisele kasutusloa andmist ei ole võimalik ehitise nõuetelevastavust vaidlustada ehitusloa peale protesti või tühistamiskaebuse esitamise teel.

Samuti ei ole haldusorganil enam võimalik ehitusloa kehtetuks tunnistamine. Vastava põhjendatud huvi olemasolu korral on võimalik ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise taotlemine.

15. HKMS § 49 lg 1 kohaselt on võimalik nõuet muuta kui see oleks kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks lubatav.

HKMS § 45 lg 2 alusel võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. /…/ Hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

15.1 Kehtiv menetluskord ega ka kohtupraktika ei välista preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul kaebaja poolt väljatoodud tuvastamishuvi ei anna alust pidada tuvastamisnõuet lubatavaks. Kaebaja saab järgnevates võimalikes ehitusloa andmise menetlustes taotleda enda kaasamist haldusmenetlusse ning vajadusel esitada ehitusloa tühistamiskaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega menetlusliku rikkumise tõttu, st tal on muud kohased õiguskaitsevahendid olemas. Oleks ilmselgelt ebamõistlik vaadata ehituslubadele esitatud tuvastamiskaebuseid täies mahus läbi (eeldatavalt ka kolmes kohtuastmes) põhjusel, et kaebaja saaks vastuse küsimusele, kas ta tulnuks ehituslubade menetlusse kaasata eeldades, et ta oli nõuetekohaselt kaasamata ning eeldada seejärel, et vastustaja muudes tekkida võivates haldusmenetlustes sama viga ei korda, kuivõrd kohtuotsusel ei oleks õiguslikku siduvust järgnevate võimalike haldusmenetluste suhtes. Ei saa eeldada, et kõik järgnevad haldusmenetlused on identsed.

Samuti ei pea kohus preventiivsel eesmärgil ehituslubade õigusvastasuse tuvastamist põhjendatuks selleks, et vastustaja käituks sarnastel juhtudel õiguspäraselt, st järgiks ehituslubade väljastamisel detailplaneeringust tulenevaid nõudeid. Sellele põhimõttelisele küsimusele, kas kehtiva detailplaneeringu seletuskirjas sätestatu on haldusorganile ehitusloa ja sellele järgneva kasutusloa andmisel siduv annab vastuse kohtuotsus haldusasjas nr 3-13-385. Samas, kohus on ka selle argumendi osas arvamusel, et see ei ole piisav tuvastusnõude lubatavuse põhistamisel, kuna puuduvad andmed, et tegemist oleks haldusorgani poolse süstemaatilise väärpraktikaga ning planeerimisja ehitusasjad on reeglina asjaolude poolest niivõrd erinevad, et identse situatsiooni kordumist ei saa eeldada.

15.2 Kohus leiab, et ka tulevikus esitatava kahjunõude ühe eelduse kindlakstegemiseks ei ole antud juhul tuvastamiskaebus lubatav. Vaidlustatud ehituslubade õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsusega ei hoia ära tulevikus tekkida võivat kahju. Load on realiseeritud. Kui tulevikus peaks siiski ilmnema mingi kahju (nt sadevete valgumine kaebaja kinnistule) on võimalik taotleda valminud ehitiste suhtes ehitusjärelevalve menetlust ning kahju hüvitamist ehitiste omanikult. Kaebaja ei ole peale ehitiste valmimist ja oma põhjendatud huvi põhistamisel näidanud, et vaidlustatud ehitusloa alusel praguseks valminud ehitised oleksid tekitanud tema kinnistul mingi veekahju/liigniiskuse. Ehituslubade õigusvastasuse tuvastamine ei ole vajalik ka kahju (kinnistu kasutamise takistamisest tingitud) tekkimise alguse tuvastamiseks, isegi kui kaebaja väidab, et kahju tekkis ehituslubade andmise hetkest. Kaebaja on seisukohal, et ehitusluba juurdepääsuteede ehitamiseks Risti 1 kinnistule tulnuks anda enne kaubanduskeskusele kasutusloa väljastamist ning need tulnuks ka enne kasutusloa väljastamist välja ehitada nagu näeb ette kehtiv Põhjakeskuse detailplaneering. Seda kõike ei välistanud kuidagi kaevatav 30.04.2012 infrastruktuuri ehitusluba. Täiesti arusaamatuks jääb, kuidas seda sai välistada kaubanduskeskuse 02.01.2012 ehitusluba. Kui eeldada, et õige on kaebaja väide, et Põhjakeskuse detailplaneeringust tulenes infrastruktuuri väljaehitamise kohustus enne kaubanduskeskusele kasutusloa väljaandmist, siis tuli kõik vajalikud ehitusload anda ning tööd teostada enne kasutusloa andmist. Seega saab olla väidetav kahju põhjustatud vastustaja tegevusetusest, sh jätkuvalt detailplaneeringu täitmise tagamata jätmisest ja õigusvastaselt kaubanduskeskusele kasutusloa väljastamisest. Kaebaja ei ole väitnud, et ehitusluba tema kinnistu juurdepääsuteedele ei oleks saanud anda eraldiseisvalt. Ka juhul kui seda oleks olnud otstarbekas teha ühes ehitusloas, ei anna see alust menetleda eraldiseisvalt infrastruktuuri ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise taotlust. Kaebaja on tuvastamisnõude esitamist põhistanud väitega, et soovib tuvastada kahju tekkimise algusmomendi. Asjaolu, et kahju tekkimise alguseks võiks lugeda 30.04.2012 ehitusloa andmise, on tuvastatav kahjunõude menetlemisel kui kaebaja selle esitab.

15.3 Seega kohus ei aktsepteeri kaebuse muutmist, kuna tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatav. Kaebajal puudub piisav tuvastamisvajadus.

16. Menetluses olevate tühistamistaotluste osas tuleb kaebus HKMS § 152 lg 2 p 1 kohaselt jätta läbi vaatamata. Haldusasjade liitmise ja peatmise taotluste sisuliseks lahendamiseks sellest tulenevalt vajadus puudub.

17. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse läbivaatamata jätmisel menetluskulud kaebaja. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Kolmas isik hiljemalt 23.11.2015 menetluskulude taotlust ei esitanud, seega jäävad kolmanda isiku võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

Vastustaja esitas 23.11.2015 õigusabi kulude nõude summas 655,20 eurot. Õigusabi seisnes 13.04.2015, 23.04.2015, 18.05.2015 kohtuasja materjalide analüüsimises (2 tundi 50 minutit) ja 19.05.2015 e-kirjavahetuses kliendiga (10 minutit) ning uuesti kohtuasja materjalidega tutvumises 08.10.2015 (30 minutit) ja 02.11.2015 kohtunõude analüüsis (1,80 tundi). Toimikust nähtub, et 08.04.2015 on vastustaja esindaja teavitanud enda esindusõigusest kohut. Ühtegi menetlustoimingut esindaja enne seda asja materjalidest nähtuvalt teinud ei ole ning kuna menetlus oli faktiliselt seiskunud kompromissläbirääkimiste tõttu, mis puudutas kolme menetluses olevat asja, siis puudus menetlustoimingute tegemise ja sellega seoses asja materjalidega tutvumise vajadus. 08.10.2015 tegi kohus kohtunõude kaebaja esindajale, mis saadeti teadmiseks ka teistele menetlusosalistele. Teistelt menetlusosalistelt kohtunõue toimingute tegemist ei eeldanud. 18.11.2015 tegi kohus kohtunõude menetlusosalistele, milles teavitas, et kavatseb menetluse määrusega lõpetada ja palus esitada menetluskulude nõuded. Vastustaja esindaja tegi selle kohtunõude täitmiseks menetlustoimingu, esitades menetluskulude nõude. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Eelnevast tulenevalt puudus kohtu arvates vastustaja esindajal vajadus toiminguid teha ja sellest tulenevalt puuduvad ka vajalikud menetluskulud. Samuti ei kuulu õigusabikulu väljamõistmisele Riigikohtu praktikat arvestades, kuna vaidlus on seotud haldusorgani igapäevase tegevusega ning Rapla vald oli võimeline osalema kohtumenetluses ilma välist õigusabi kasutamata.

Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann