1-13-3645/79 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-3645

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. jaanuar 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-3645 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid R.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

R.S , isikukood XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, ridus, elukoht xxxx põhiha

Karistuse kandmise algus 03.05.2013 29.03.2017 ja lõpp Kaitsja v.-adv. Arri Tooming

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. R.S

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arv Advokaadibüroo Arri Tooming elt

(asukoht Tallinna 21, 44311 Rakvere) kasuks 48 ( , s.h on nelikümmend kaheksa eurot

käibemaks 20%, s.o 8 eurot) eurot v. poolt määratud korras -adv. Arri Toominga

süüdimõistetu kaitsjana osutatud õigusabi eest. R.S-i

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista R.S-ilt menetluskuluna kaitsjatasu

( ) eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga nelikümmend kaheksa poolt osutatud õigusabi eest.

R.S ontole tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusk

SEB Pangas nr EE891010220034796011, Swedbankis nr EE932200221023778606, Danske

Bankis nr EE403300333416110002 või Nordea Pangas nr EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „R.S, 1-13-

3645, kaitsjatasu.“ Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 13.11.2015 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava R.S-i id

vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

R.S kannab karistust Tartu Maakohtu 17.06.2013 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on

ta süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p järgi ja 7,8 ja 9 teda karistati vangistusega 8 kuud. R.S

-de 215 lg 2 p 1 ja 2 ja teda karistati vangistusega 5 tunnistati süüdi KarS §

– 25 lg 2 järgi

kuud. alusel

KarS § 64 lg 1 mõisteti R.S-ile liitkaristus üksikkaristustest raskema suurendamise teel 10 – kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati R.S-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.05.2013 kohtuotsuse järgi KarS § 200 lg 2 p 7 alusel m

õistetud karistuse – 3 aastat 5 kuud 19 päeva võrra, mõistes R.S-ile vangistust

liitkaristuseks 4 alusel arvestati R.S-i eelvangistuses aastat vangistust. KarS § 68 lg 1

viibitud ajavahemikud 20.11- - , 21.11.2012, s.o 2 päeva ja 19.02 21.03.2013, s.o 1 kuu 2 päeva kokku 1 kuu 4 päeva karistusaja hulka ning R.S-i poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 10 kuud 26 R.S-i karistuse kandmise aega arvestatakse päeva. Tartu Maakohtu 13.05.2013 kohtumääruses märgitud ajast, s.o 03.05.2013.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, vanglakaristust kannab ta teist korda.

Praegune kuritegu emaatilised vargused, mis on toime pandud grupi poolt. Varasemalt on

– süst

isik lisaks vargustele toime pannud arvutikelmuse, is kuriteo ikuvastase kuriteo ja vägivalla

(röövimine). Viimane kuritegu on võrreldes varasematega kergem. Kuritegude toimepanemise ajal oli R.S alaealine. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja majandusliku kasu saamine. 2014.a omandas kinnipeetav vangistuses olles põhihariduse.

Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi E treening õigusrikkujale. luviisi Kinnipeetavaga on

korduvalt pingutest toateeninduse erialal. Isik on toimunud motiveerivad vestlused elukutse õ keeldunud kutseõppest toateeninduse ja puidupingitöö erialal. Alates 01.09.2015 õpib kinnipeetav 10. klassis. d tugigrupis, Lisaks on kinnipeetav osalenud sõltlastele suunatu noorteprogrammis EQUIP ja kunstiteraapias. Ajavahemikul 23.05.2014-11.06.2015 on isik olnud hõivatud koristustöödega, alates 11.06.2015 töötab ta toidujagajana, mille käigus on säilitanud tööharjumuse. Kinnipeetav on edukalt püsinud noortele suunatud

motivatsioonisüsteemis, mille raames on ta käinud 3 korda kodukülastusel.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 8 kuud enam kui 1 aasta 2 kuud vangistust. ning kanda jääb tal veel

Vangla iseloomustuse koostamise ajal, 26.10.2015, oli kinnipeetaval kehtivat distsiplinaarkaristust, millest käesolevaks hetkeks on kehtivaid 4.

Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on R.S võimalik elama asuda emale kuuluvasse korterisse aadressil xxxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, kus elamistingimused e

on vä ning nooremad õed M ga head. Antud elamispinnal elavad kinnipeetava ema H R ja M R.

Helme natoorse koo suunati ta Sa li jättis R.S pooleli. Sinna õppima vanemate soovil,

kuna tal esinesid käitumisprobleemid. Kinnipeetav ei ole kindel, millist eriala sooviks ta tulevikus õppida. Enne vangistust veetis kinnipeetav aega tegevusetult. Ta töötas paar kuu d ametlikult xxxx autoremondifirmas, kuid leidis, et teenistus on väike ja raha kulub peamiselt tööl käimisele, mistõttu lõpetas töö

suhte. Isik on pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. võlgnevused. 26.10.2015 seisuga puuduvad kinnipeetaval Vabanemisel isikul töökoht puudub. Esmatarbekaupade olemasolu tagab vabanemisel ema H R.

Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad isa õed M . Sõpruskonda E R, ema H R ning ja M R

kuuluvad valdavalt kriminaalkorras karistatud isikud. R.S-i pereliikmed on seadusekuulekad ja on püüdnud ka teda igati mõjutada, kuid tulemusteta. Kinnipeetav on tunnustuse nimel valmis toime panema õigusrikkumisi. Valdavalt on kuriteod toime pandud grupis. Tagajärgedele isik ei mõtle, pikemaid eesmärke seadnud e päev korraga. i ole, elades

Alkoholi tarvitamisega seoses on risk olemas. R.S on alkoholi joobes toime pannud väär päev

- ja kuritegusid. Isik tunnistab, et tarvitas alkoholi peaaegu iga , kui selleks oli

võimalus. Isik on mitmel korral rikkunud kohtu poolt temale pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tavaliselt tarvitas isik isik kanget alkoholi koos sõpradega. Alkoholijoobes muutub vägivaldseks, on alkoholijoobes toime pannud isikuvastaseid kuritegusid, hiljem neid mitte mäletades. Vangistuses sõltuvust alkoholi ei ole diagnoositud. R.S on arvamusel, et suudab alkoholi tarvitamisest lõplikult sõnul on ta proovinud mõnel loobuda. Kinnipeetava

korral kanepit, kuid see ei meeldinud ning ta ei näe, et tal narkootikumidega võiks probleeme ol Isik

la. Tõendid narkootikumide tarvitamise kohta puuduvad. ei mõtle oma tegude

tagajärgede enne kui mõtleb. Kinnipeetav läheb kergesti endast välja, kui keegi le, tegutsedes

tema suunas erinevaid märkuseid teeb, mis talle ei sobi. Samas suudab isik ennast kontrollitud keskkonnas (vangistuses) kontrollida ja on hoidunud uute kuritegude toimepanemisest. R.S ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, kuritegelikud hoiakud puuduvad. Samas võib isik , valimata selleks aega ja kohta. grupi mõjul toime panna eriliigilisi kuritegusid Kriminaalhooldusel olles pani isik katseajal toime uue kuriteo. Ametnikesse suhtub isik üldiselt positiivselt, saades aru ametnike rollist. Isiku ohtlikkus seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ja

vara ära võtmises. Ohu tõenäosus on kõige suurem kui R.S on alkoholijoobes ning esineb grupi mõju. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aa sta

jooksul on on 56%. 64%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul

Arvestades R.S-i ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta

Viru Vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist III üksuse järelevalve alla. Isik on alaealisena toime pannud I astme kuriteo. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav R.S tingimisi enne tähtaega vabastada teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 29.03.2017. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle KarS §

75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik Margo oma arvamuses märgib, et Rebasel on vangistuses säilinud

lähisuhtevõrgustik pereliikmete, st õdede ja vanemate näol sõnul suhtlevad nad pojaga . Ema H R

peamiselt telefoni teel, 3-l korral on pojal oovib poja lubatud ka järelevalve all kodus käia. Ema s puhul uskuda positiivsetesse muudatustesse, kuid samas kardab, et poeg suhtleb edasi kriminaalkorras karistatud sõpradega. Poja ja õdede vahelisi suhteid hindab ema rahuldavaks. Isa

E R R elab perest lahus ja laste kasvatamisel osaleb võrreldes emaga vähem. Isa E sõnul suhtleb

ta lastega nii tihti kui lapsed ise soovivad temaga suhelda, ise initsia

ta tiivi üles ei näita, suhtleb

kõigi lastega umbes 3-4 korda kuus. R.S-iga on isa vangistuse ajal suhelnud nii palju, kui poeg ise on helistanud. Isa elab üksi ja tal on oma majapidamine. Isa on igati nõus poega aitama ja toetama, kui poeg seda soovib. Isa hinnangul on R.S olnud negatiivsete sõprade poolt väga mõjutatav. Kinnipeetava igakuiseks sissetulekuks peale vabanemist kuni tööle saamiseni oleks töötu abiraha. Ema ja isa on nõus katma tema vabanemisjärgsed esmavajadused, s.o toit, riided ja eluase. Peres on lisaks R.S-ile veel 2 nooremat õde, kes on ülalpeetavad. Vanemate sissetulekuks on nende töötasud. maks käitumist Olulise

mõjutavaks teguriks vabaduses ja uute seadusrikkumiste riskiteguriks on eelkõige alkoholi tarvitamine. Varasemalt ei suutnud R.S täita käitumiskontrolli nõudeid ja jätkas kuritegelikku elu. Nimetatud asjaolud muudavad kaheldavaks kinnipeetava võimekuse käituda kriminaalhoolduse nõuetele vastavalt. Positiivseks asjaoluks saab lugeda emapoolset tuge ja toetust, mis kergendab kohanemist ja toimetulekut. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 29.03.2017. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused.

R.S kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistuse st tingimisi enne tähtaega vabaneda.

Ta xxxx soovib vabaduses esialgu kooliteed jätkata, on olemas täiskasvanute gümnaasium. Ta soovib omandada keskhariduse ja minna siis ette soovis juba 2014.a minna võtlust õppima. Ta

10. klassi, aga ei lastud, sest talle pakuti toateenindust, mis ei sobinud talle. Puidupingitöö eriala ei ole talle pakutud. Tal oli kohe plaan keskharidus saada. R.S-i väitel suudab ta

vabaduses alkoholist loobuda, sest ta on kolm aastat sellest eemal olnud. Kodus oleks olnud võimal , aga ta isegi ei mõtle selle odus käis ta viimati septembris. ik alkoholi tarvitada peale. K

Individuaalne täitmiskava on täielikult täidetud, ainult vestlused toimuvad regulaarselt.

Distsiplinaarkaristusi on elles keskkonna tal päris karistusaja algusest. S s võivad sellised rikkumised iseenesest tekkida, ta ei ole neid nimelt otsinud ning ta on olnud ka valel ajal vales kohas.

Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33

teatanud, et ei soovi R.S-i tingimisi võtta osa enne tähtaega

vangistusest vabastamise Prok Viru Vangla poolt küsimuse läbivaatamisest. urör nõustub 26.10.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata ega toeta samuti nagu vangla R.S-i angistusest vabastamist. ennetähtaegset v

Täiendavalt märgib prokurör, et KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. R.S-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Teda on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral ning käesolevat vangistust (liitka röövimise eest. Isiku korduv ristust) kannab ta mh I astme kuriteo -

karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kuna R.S kannab KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust mh vägivaldse varavastase kuriteo toimepanemise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud vägivallaga (röövimine), ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. tähtaega kooskõlas karistuse R.S-i vabastamine enne ei oleks

mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on nimetatud kinnipeetaval kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11. nr 3-1-1- -06 on vangistusest 2006 määrusele kohtuasjas

ennetähtaegse vabastamise liseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval olu

juhul ei ole see tingimus Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude täidetud.

tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ni gistuses üles näidanud tõsist ng ei ole ka van

tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ohustatud. ühiskonna heaolu KarS §

76 lg 5 kohaselt mana kui määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühe kuus kuud. Katseajaks kuid mitte allutatakse süüdlane KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile, rohke S katseaeg ning m kui kahekümne neljaks kuuks. eega kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks.

Lähtudes ärakandmata kar lõpp on 29.03.2017) arvab prokurör

istusaja pikkusest (karistusaja , et üsna pikaajaline katseaeg ja kriminaalhooldus nimetatud süüdimõistetu puhul ei ole põhjendatud.

Prokurör arvab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole antud juhul põhjendatud, kuna R.S on näidanud oma varasema käitumisega, et tema käitumiskontrollile allutamine kriminaalhooldus ei ole küllaldased meetmed, mis hoiavad ära ja

tema poolt uu st. Enne vangistust oli nimetatud kinnipeetaval te õigusrikkumiste toimepanemi

probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on isik ohtlik avalikkusele. S

kuriteo üüdimõistetu poolt uue mittevägivaldse ja uue vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 64% ja 56%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus.

Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks nende vara ja isikupuutumatuse – kaitseks on põhjendatud

jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest vabastamata. Piirangud, mis on seotud

kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Käitumiskontroll ei hoiaks toimepanemisest ja tema käitumine katseajal teda uute kuritegude

võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostam eesmärgid ine probleemne ning karistamise

(hoiduda uute kur

itegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja selles puhul t tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. R.S-i selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur R.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja leidis, et prokuröri seisukoht on põhjalikult argumenteeritud, kuid samas on prokurör oma seisukohas jätnud väljendamata olulised asjaolud, mida kohus peab arvestama, kaaludes isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tõepoolest kohtupraktikas ja seaduse mõtte kohaselt on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamiseks eelduseks isiku õiguskuulekas käitumine. Isiku vastavust enne tähtaega vabastamiseks peab näitama tema käitumine karistuse kandmise ajal. Selle all ei tule mõista distsiplinaarkaristuste puudumist või olemasolu iseerimise edukusest ja tingimisi vabastamise puhul, vaid see sõltub resotsial täitmiskavas püstitatud eesmärkide saavutamisest ja selle kava täitmisest. Lisaks sellele peab kohus arvesse võtma isiku varasemat käitumist, kuritegude toimepanemist ja nende dünaamikat.

Kuritegude dünaamika prokuröri seisukohas ei kajastunud, see on muutunud kergemaks, sest käesolevad kuriteod on kvalifitseeritud KarS § 199 ja 215 järgi ning on kergemad kui need, mille eest isik

varasemalt karistada sai. Süüdimõistetu puhul on oluline märkida, et materjalide kohaselt on tema poolt kuritegude toimepanemise peamiseks põhjuseks olnud alkoholi tarvitamine, võimalik et ka kuritarvitamine. R.S kinnitas, et ta on suutnud alkoholist täielikult loobuda ja olles lubatud noortele es kodus käima, on suunatud motivatsiooni raam

püsinud 3 kodukülastuse korral alkoholist eemal. Seega võib tähendada R.S-i mõttesuuna muutust selles osas ja see näitab tema soovi mineviku taagast täielikult vabaneda.

Kohus peaks arvestama sotsiaalvõrgustiku olemasolu ja lähisugulaste toetust, sest ilma selleta vabanenu edaspidine elu v Rebasel on kindel elukoht ning õib kujuneda üsna heitlikuks. Margo

soov omandada haridus ja töötada. Need asjaolud viitavad sellele, et selle noore inimese teadvuses on karistuse mõjul toimunud olulised muutused, mis võimaldab loota, et tema enne tähtaega vabastamine ei ole ekslik samm. Kaitsja palus kohtul siiski kaaluda R.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist rör seda ei , vaatamata sellele, et vangla ja proku toeta.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla kaitsja,

poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu R.S ei kuulu vangistusest tingim Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4-l korral isi enne tähtaega vabastamisele.

ning reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et isik kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme varavastase kuriteo se

– röövimi –

eest. Kinnipeetaval on

4 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest käesoleval ajal .

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kui isikul on raskusi kehtestatud normide ja reeglite järgimisega ka vanglas range järelevalve tingimustes, siis seab see kahtluse alla tema võime vabaduses olles seaduskuulekalt käituda. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega, kuritegude toimepanemise ajal on ta olnud alkoholijoobes ning

kriminaalhooldusele määratuna on ta mitmel korral rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu.

Seetõttu on kohtu hinnangul olemas arvestatav risk, et isik ei ole suuteline vabaduses hoiduma alkoholi kuritarvitamisest, mis võib viia uue kuriteo toimepanemiseni. Kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud

akuine sissetulek, tema vanemad on

töökoht ning seega kindel küll ig

avaldanud valmisolekut teda toetada, kuid arves majandusliku kasu tamata ei saa jätta asjaolu, et

saamine on olnud varasemate kuritegude . Kinnipeetava toimepanemise eesmärgiks

suhtlusringkonda kuuluvad valdavalt kriminaalkorras karistatud isikud. Enamik kuritegusid on toime pandud grupis, mis näitab, et isik on mõjutatav. Uue mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aa Viru Vangla hinnangul sta jooksul on 64%, uue

vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 56%. Seega on olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Arvestades R.S-i ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepan tingi emise tõenäosust ei toeta Viru Vangla tema misi ennetähtaegset

vabastamist. Kinnipeetav on olnud ka varasemalt kriminaalhooldusele allutatud, kuid ta ei suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid ja pani toime uue kuriteo. Sellest tulenevalt puudub kohtul kindlus, et käitumiskontrollile allutamine kohustuste määramine oleksid ja talle erinevate

sel korral piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära isiku poolt uute kuritegude toime panemist.

Karistuse tervikuna ära kandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et R.S-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et ta on vangistuse jooksul osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides ning , olnud hõivatud tööga omandanud põhihariduse ja asunud õppima 10. klassis. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS §

76 lg-

s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Arri Tooming, kellel kulus õigusabi osutamiseks 48 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik