1-11-12242/34 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-12242

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2016. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-11-12242 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Abiprokurör Meelis Juursoo (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi

Süüdimõistetu M.M tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu M.M

elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood: 34205090166 garanteeritud : puudub ; töökoht (vabanemisel) Kohtuistungi toimumise aeg 18.12.2015. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta M.M temale Harju Maakohtu 10.01.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-12242 karistuse

mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 10.01.2012. a otsusega (Harju Maakohtu 17.01.2012. a määrusega parandatud) tunnistati M.M süüdi KarS § 121 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 kuu vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.04.2006. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 aastat 8 kuud 5 päeva vangistust, võrra. M.M-ile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 9 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest 10.01.2012. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.01.2012. a . a. ja lõppeb 15.10.2017 Vangl ei toeta M.M vabastamist tingimisi htaegselt karistuse kandmisest. a ennetä

P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha M.M rokurör tingimisi ennetähtaegse vabastamise koht a. Prokurör ei toeta M.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu M.M selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära M.M

, leiab, et M.M vabastamine karistuse kandmisel ei ole tingimisi ennetähtaegne t põhjendatud.

2. M.M kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kuriteos süüdlase katseajaga tahtlikus esimese astme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käesolevaks ajaks on M.M temale mõistetud karistusajast (5 aastat 9 kuud 5 päeva) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Samuti on M.M kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud vangistust (KarS § 76 lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused M.M tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt.

3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3.1 M.M on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on M.M karistatud avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu suunatud kuritegude, valitsemiskorravastaste kuritegude, varavastaste kuritegude (sh röövimiste) toimepanemise eest, aga isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Kaheksal korral on M.M-ile kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Uued ja äärmiselt rasked kuriteod pani M.M toime vähem kui

7 kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Käesoleval ajal kannab M.M viimase liitkaristust röövimise, varguse, kehaliste väärkohtlemiste ja eluvastase süüteo, s.o tapmise eest.

Kohtu hinnangul on M.M poolt toimepandud kuritegude asjaolud äärmiselt rasked. M.M on süüdi mõistetud raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Lisaks sellele, et

M.M pani eluvastase süüteo toime ligikaud 7 kuud pärast eelmise karistuse kandmiselt vabastamist (olles eelnevalt toime pannud grupiviisilise röövimise), on M.M kasutanud kannatanu suhtes äärmist jõhkrust. Kohtu arvates on oluline seegi, et vahetult peale tapmise toimepanemist on M.M toime jätkanud teiste inimeste suhtes vägivaldselt käitumist ja on nais mist ka terahva kehalise väärkohtlemise. Lisaks on M.M jätkanud vägivaldset käitu karistuse kandmise ajal. M.M on vanglas (Harku ja Murru Vangla Harku vangistusosakonnas) korduvalt toime pannud - kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise

10.04.2011. a ja 19.04.2011. a (Harju Maakohtu 10.01.2012. a otsus kriminaalasjas nr 1-11- 12242). Kohtu hinnangul nähtub M.M poolt toimepandud kuritegudest ja tema varasemast elukäigust olnud äärmiselt vägivaldne ja toimepandud , et M.M on pikema aja jooksul kuritegudega on ta tekitanud suuri kahjustusi teiste inimeste eludele ja tervistele. Sealjuures ei ole M.M käitumisviisi muutnud talle mõistetud karistused ega ka asjaolu, et M.M kannab karistust. dsete ja raskete Arvestades M.M poolt toimepandud vägival tagajärgedega kuritegude korduvust, aga ka asjaolu, et M.M on vägivallategusid toime pannud ka karistuse kandmise ajal kontrollitud keskkonnas, järeldab kohus, et M.M-ile on omane agressiivne, ettearvamatu ja jõhker käitumine ning sealjuures on teistele põhjustatavad kannatused teisejärgulised. Siinkohal kinnitavad kohtu veendumust M.M selgitused selle kohta, et vanglas toime pandud kehalised väärkohtlemised ei ole kuriteod ja tegemist on üksnes tavapäraste arusaamatustega ning M.M ei soovinud kellelegi halba. Ühtlasi ei anna kohtu arvates M.M eelkirjeldatud suhtumine alust olla veendunud, et M.M suhtes on talle mõistetud karistus täitnud oma eesmärki ja vabaduses hoiduks M.M samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Samuti ei ole kohtu arvates sellistel tingimustel M.M tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega.

3.2 Kohus peab positiivseks, et M.M on vangistuse jooksul omandanud aedniku eriala, läbinud eesti keele kursused A1 ja A2 tasemel, läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treeningu ning Sellele vaatamata ei saa on osalenud vangla tööhõives. M.M käitumist

karistuse kandmise ajal pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. M.M on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. M.M-ile on kahel korral (s.o 25.03.2015. a ja 17.09.2015. a) määratud distsiplinaarkaristus vanglaametnike korralduste eiramise eest. Kohtu hinnangul on nimetatud rikkumised rasked, kuivõrd ametniku korralduse eiramine teadmises, et vanglaametnike korraldustele allumine on kohustuslik, näitab M.M negatiivset suhtumist reeglite järgimisse. Lisaks on M.M-ile 07.07.2015. a määratud distsiplinaarkaristus kambris keelatud ja talle mittekuuluvate esemete hoidmise eest. Kohus leiab, et karistust kandev kinnipeetav peaks ennekõike positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima. Sellele vaatamata on M.M jätkanud karistuse kandmise ajal nii distsipliinirikkumiste kui ka kuritegude toimepanemist.

3.3 Vabanemise korral on M.M kindel elukoht aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxnn, kus asub xxxxxxxxxxx, ja kindel sissetulek pensioni näol. Kohus peab positiivseks sedagi, et M.M soovib vabanemise korral asuda tööle keevitajana, aga ka asjaolu, et Tartu Vangla andmetel on M.M seisuga 14.10.2015. a vabanemisfondis 1200 eurot ja rahalised nõuded puuduvad.

4. Kohus, võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et M.M tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. tingimisi ennetähtaegset vabastamist Kohus leiab, et M.M ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, käitumine karistuse kuriteo toimepanemise asjaolud, kandmise ajal, aga ka asjaolu, et kohtu hinnangul ei ole käesolevaks ajaks M.M-ile mõistetud karistus saavutanud oma eesmärki. tuleb jätkata karistuse kandmist. M.M

Raina Pärn Kohtunik