3-15-2844/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated3-15-2844/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2016, Jõhvi Haldusasja number 3-15-2844 Haldusasi A. A kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1. Tagastada A. A hüvitamiskaebus. 2. Määruse tõlge saata kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 16.11.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A. A 12.11.2015 taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt vajab taotleja professionaalset juriidilist abi haldus-ja tsiviilkohtutes. Riigi õigusabi vajab taotleja oma õiguste kaitseks kompensatsiooni väljamõistmiseks rikkumiste eest. Taotleja kannab karistust Viru Vanglas ning tal puudub võimalus palgata endale advokaati. 2. Tartu Halduskohtu 16. novembri 2015 määrusega kohus jättis A. A taotluse riigi õigusabi saamiseks käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohus leidis, et A. A 12.11.2015 kohtule esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks, ei vasta riigi õigusabi seaduses sätestatud nõuetele. Kohus selgitas, et tulenevalt RÕS § 12 lg 1 p 2 kohaselt riigi õigusabi saamiseks esitatavas taotluses märgitakse probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse; põhjendus, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks; milline on asjast taotlejale võimalik tulenev kasu. Kohtu hinnangul riigi õigusabi taotlusest ei selgu probleemi kirjeldus ega ka taotlejale võimalik tulenev kasu. Taotleja on üksnes märkinud, et taotleja vajab riigi õigusabi õiguste kaitseks kompensatsiooni väljamõistmiseks rikkumiste eest.
2 3. 26.11.2015 saabus kohtule A. A 24.11.2015 täiendatud avaldus, milles taotleja märgib, et soovib vaidlustada Viru Vangla 04.09.2015 käskkirja nr 6-2/1402 ja Viru Vangla 22.10.2015 käskkirja nr 6-3/1392 (tühistamiskaebus) ning taotleb rikkumiste eest kahju hüvitamist (hüvitamiskaebus). Ühtlasi palub A. A kohtul saata talle rekvisiidid riigilõivu tasumiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
4. Käesoleval juhul on A. A esitanud 12.11.2015 kohtule riigi õigusabi taotlusena pealkirjastatud avalduse. 5. HKMS § 2 lg 4 kohaselt kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. 6. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Haldusasjas nr 3-15-1671 Tartu Ringkonnakohtu 13.08.2015 määruse punktis 6 on ringkonnakohus leidnud, et HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. 7. Kuna kohtule esitatud riigi õigusabi taotlus ei vastanud riigi õigusabi seaduses sätestatud nõuetele, jättis kohus taotluse käiguta. 8. 24.11.2015 esitas A. A täiendatud avalduse, milles märkis, et soovib vaidlustada Viru Vangla 04.09.2015 käskkirja nr 6-2/1402 ja Viru Vangla 22.10.2015 käskkirja nr 6- 3/1392 ning taotleb rikkumiste eest hüvitise väljamõistmist. Ühtlasi märkis avalduse esitaja, et on haige inimene paljude füüsiliste vigastustega ja paljude haiguste diagnoosidega, mille kohta on kõik dokumendid olemas, kuid vangla administratsioon rikub kaebaja õigusi sundides töötama halva enesetundega. 9. Kohus on seisukohal, et kuigi kohtule esitatud esialgses taotluses märkis taotleja, et soovib riigi õigusabi põhjendusel, et tal puudub vastav haridus, mistõttu ta ei saa ise oma probleemi juriidiliselt õigesti põhjendada, tuleb menetlusökonoomia põhimõttest (HKMS § 2 lg 2) tõlgendada 24.11.2015 kohtule esitatud A. A täiendatud avaldust kaebusena Viru Vangla 04.09.2015 käskkirja nr 6-2/1402 ja Viru Vangla 22.10.2015 käskkirja nr 6-3/1392 tühistamiseks (tühistamiskaebus) ja rikkumiste eest kahju hüvitamiseks (hüvitamiskaebus). 10. Kohtu hinnangul on 24.11.2015 avaldusest võimalik selgelt välja lugeda kaebaja tahe vaidlustada Viru Vangla 04.09.2015 käskkirja nr 6-2/1402, millega kaebaja määrati tööle majandustööde abitööliseks korisatajana kuni 1 tund päevas istuvas asendis. Kaebaja väitel on ta haige inimene, mistõttu vangla tegevusega tekitatakse kahju kaebaja tervisele. Samuti soovib kaebaja vaidlustada Viru Vangla 22.10.2015 käskkirja nr 6-3/1392, millega kaebajat karistati 7 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. 11. Kohus selgitab, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. 12. Kohus märgib, et on käesolevas haldusasjas muuhulgas välja selgitanud, et A. A ´il on kohustuslik kohtueelne kord Viru Vangla 04.09.2015 käskkirja nr 6-2/1402 ja Viru Vangla 22.10.2015 käskkirja nr 6-3/1392 vaidlustamiseks läbitud.
3 13. Tartu Halduskohus lahendab A. A tühistamiskaebuse Viru Vangla 04.09.2015 käskkirja nr 6-2/1402 ja Viru Vangla 22.10.2015 käskkirja nr 6-3/1392 tühistamise nõudes haldusasjas nr 3-16-29.
Hüvitamiskaebus
14. Halduskohtumenetluseseadustiku (HKMS) § 120 lg 1 punkt 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 15. HKMS § 47 lg 1 kohaselt seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. 16. VangS § 1¹ lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. 17. Kohtule esitatud kaebuses taotleb kaebaja muuhulgas Viru Vanglalt rikkumiste eest hüvitise väljamõistmist. 18. Viru Vangla 17.12.2015 vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole sellega seoses vanglale kahjunõuet esitanud. 19. Lähtudes eeltoodust kohus tuvastas, et kaebajal on hüvitamiskaebuse osas tulenevalt HKMS § 47 lg 1 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 20. Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HKMS § 121 lg 4 kohaselt kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.
/digitaalselt allkirjastatud/ Ülle Polluks kohtunik