2-15-17392/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Kohtunik Harju Maakohus Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 06. jaanuar 2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohtuasja number 2-15-17392 Kohtuasi XXXhagi XXXvastu abielu lahutamiseks

Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX) Menetlusosalised RESOLUTSIOON

1. Lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud XXXaastal Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.

2. Pärast abielu lahutamist jätta hageja XXXperekonnanimeks „XXX“.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused

XXXesitas 18.11.2015 Harju Maakohtule hagi XXXvastu abielu lahutamise nõudes. Poolte abielu on sõlmitud XXX aastal Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust sündis kaks last, XXX (sündinud XXX) ja XXX (sündinud XXX). Hageja palub abielu lahutada põhjustel, et abielusuhe lõppes augustis 2012.a, kostja tarbib jätkuvalt alkoholi ning mingitki lootust abielu säilitada ja kooselu taastada ei ole.

2 Kostja vastuväited

Kostjale ei ole vastuväited selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja kinnitab, et abielulised suhted lõppesid seoses hageja lahkumisega kodust 2012. aastal.

Kohtu põhjendused

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).

2. Hageja soovib abielu lahutada, kuna kostja tarbib jätkuvalt alkoholi ja poolte abielusuhted lõppesid juba augustis 2012.a.

3. Kohus tuvastas menetluse käigus, et poolte abielu on sõlmitud XXXaastal Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust sündis kaks last, XXX (sündinud XXX) ja XXX (sündinud XXX). Pooled ei ole perekonnana koos elanud alates augusti kuust 2012.a. Kostja kinnitab 02.12.2015 kohtule esitatud vastuses, et hageja lahkus kodust augusti kuus 2012.a. (tl 12). Ühtlasi on hageja väljendanud 25.11.2015 telefonikõnes kostjaga, et ei soovi kostjaga suhelda (tl 12).

4. Tulenevalt eeltoodust kuulub hageja nõue rahuldamisele, sõltumata teise abikaasa seisukohast ja võimalikest vastuväidetest.

5. Perekonnaseaduse mõte pole sundida kellegagi koos elama (ja ka kannatama) kui puudub üksteise suhtes austus ja ühtehoidmise liit. Abielu peaks olema õnne, austuse ja ühtehoidmise liit, kui seda pole, siis pole ka abielu ning selle jätkamine ainult formaalselt paberil pole kellegi huvides.

6. Asja menetledes on kohus jõudnud veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ja abielu on faktiliselt lõppenud alates augusti kuust 2012.a. (tl 12).

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

8. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik