1-15-4642/26 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 06.01.2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-4642 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe

Prokurör

Kaitsja

Tõlk

Enn Pustak

Silver Reinsaar (määratud korras)

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid J.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

J.N , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 30.06.2015 ja lõpp 15.02.2016.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.12.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta enne tähtaega J.N vangistusest tingimisi vabastamata.

Välja mõista J.N-ilt menetluskuluna riigituludesse 120 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700048523, selgitusse märkida: „1 4642, menetluskulu“.

Kui r

ahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks Advokaadibüroo eraldatud vahenditest

CLARUS kasuks 120 eurot (sh k abi Silver Reinsaare äibemaks 20%) vandeadvokaadi poolt süüdimõist kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi etu J.N-i eest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk prokurörile saata Viru Vanglale, , J.N-ile ja tema kaitsjale ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud

Viru Vangla esitas 29.10.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.N-i vangistusest tingim

isi enne tähtaega vabastamiseks.

J.N menetluse on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 30.06.2015 otsusega lühi korras KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja k mõistis kohus talle 6 aristuseks kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks jäi 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg mõistetud karistust Harju

7 alusel suurendas kohus Maakohtu 09.03.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 3 kuud ja 16 päeva vangistust, võrra ning mõistis J.N-ile kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise aluseks luges kohus 30.06.2015.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

J.N taotleb enda ti , kuid ei soovi aasta aega ngimisi ennetähtaegset vabastamist alluda kriminaalhooldusele. Kinnipeetava sõnul on isa lubanud teda peale vabanemist ehitusele tööle võtta. Tunnistab oma alkoholisõltuvust, narkosõltuvust eitab. Selgitab, et kriminaalkorras kari . statud sõpru ei ole ja sõpru on üldse vähe Avaldab, et saab vanglas psühholoogilist ravi tablettide näol, kuna ei saa öösiti magada.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma Enn Pustak

seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta. ennetähtaegset

Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, ei ole varasemad karistused J.N-ile mõju avaldanud ning rikkudes katseaja tingimusi ei ole ta õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Eeltoodu tõttu ei ole prokuratuuril veendumust, et kinnipeetav ennetähtaegsel vabanemisel suudaks elada seaduskuulekat elu. Lisaks juhib prokurör kohtu tähelepanu asjaolule, et J.N on ohtlik avalikkuse ning le kriminaalhooldusega kaasnevad piirangud ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kaitsja on seisukohal, et karistuse lõpuni kandmine vangistuses ei ole otstarbekas, kuna tegemist on noore inimesega, kes on teinud erinevaid vigu ja valesid valikuid, kuid kelle ennetähtaegse vabastamisega on võimalik teda suunata õigele teele koos lisakohustuste täitmise kohustusega. Kaitsja leiab, et J.N-i puhul on käitumiskontrolli kohaldamisega võimalik vähendada uue kuriteo toimepanemise riske ja seetõttu palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuu lanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

J.N-i käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval tingimus täidet

juhul on see ud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, va las kannab karistust teist korda, ng

seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Esimesed kuriteod on seotud vägivalla kasutamisega, kaks viimast kuritegu on varavastased vägivallata. Kuritegude toimepanemise põhjused on samad: rahavajadus ja sõltuvusprobleemid.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt elama kinnipeetav asuks ema juurde sotsiaalmajas asuvasse 1-toaliss

– e korterisse, kus köök ja pesemisvõimalused on ühiskasutatavad ning asuvad koridoris. Arvestades asjaoluga, et J.N-i näol on tegemist kergesti endast väljamineva isikuga, kes ei mõista teiste inimeste seisukohti, siis ei pruugi ühiselamu tüüpi ühiselu reeglite ning normide järgimist nõudev elukoht olla ja

kinnipeetavale sobiv. Vaatamata sobivusele on isikul aga siiski elukoht olemas, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav osaleb vanglas sõltlastele suunatud grupinõustamises ning saab psühhiaatrilist ravi.

Positiivseks ja m

itte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu:

kinnipeetavat ootavad vabaduses tema ema, kes on valmis poega vajadusel materiaalselt ja moraalselt toetama, aga samuti ootab teda koju ka vend. Suhted lähedastega on head.

Samas peab märkima, et kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, ka pereliikmeid (ema). Kinnipeetav ise selles probleemi ei näe, et suur osa tema sõpruskonnast on kriminaalkorras karistatud, enne vangistust veetis oma vaba aega just selles sõpruskonnas, kusjuures kinnipeetava tüdruksõber on ka käesoleval ajal kirminaalhooldusel.

Kohus leiab, et selline suhtlusringkond ei soodusta isiku taasühiskonnastumist juhul, kui ta jätkab kriminaalse taustaga isikutega läbikäimist ja seda olukorras, kus ta on kergesti mõjutatav ning kaasaminev.

Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene haridus ja puudub eriala, aga

samuti puudub tal töökogemus ja , seega on tema konkurentsivõime tööturul -harjumus problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav on enne vangistust olnud ema ülalpidamisel, mis omakorda on mõjutanud tema iseseisva toimetuleku oskust.

Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav diagnoositud nii narkokui ka alkoholi al sõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktori ks. Kohus on seisukohal, et juhul, te kui isik ei suuda v

abaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks sõltuvusainete hankimisel. Isik ise alkoholisõltuvuses probleemi ei näe ning narkosõltuvust ei tunnista.

Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 78

% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jook sul 76%, mida saab lugeda

korduva kuriteo toimepanemise keskmisest märkimisväärselt kõrgemaks tõenäosuseks. Ohustatud on ühiskonnas kõik, nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, kellel on vara. Lisaks on ohustatud ka kinnipeetav ise, kuna ta on suitsidaalne. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab sõltuvusainete ja/või kui tal tekivad majanduslikud raskused. tarvitamist Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses aga tõenäoline ja seda olukorras, kus isiku sissetulekuks enne vangistust oli kriminaalsel teel saadu.

Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava enesehinnang madal, esineb emotsionaalne düsbalanss, tema suhtlemisoskused on nõrgad, käitumine võib mõjuva põhjuseta olla impulsiivne ja agressiivne, ta võib kasutada kaaslaste suhtes vägivalda ning ebameeldivates situatsioonides võib muutuda närviliseks ja minna kergesti endast välja. Isik ei oska lahendada probleeme sihipäraselt ega mõista teiste inimeste seisukohti, ei mõtle oma tegude tagajärgedele ja tulevikuplaanid on ebamäärased. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, pani katseajal toime uued kuriteod ja hoidis kõrvale ÜKT tundide sooritamisest, seega varasemad tingimuslikud karistused ei ole J.N-ile mõju avaldanud.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et J.N-i puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist karistuse kandmist jätkata vangistuses. ja isikul tuleb

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Anu Ammer Kohtunik