1-15-899/45 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-899

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

05. jaanuar 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-899 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm

Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid I.F suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu I.F, isikukood XXX, kodakondsuseta, keskharidus elukoht xxxx , vabanemisjärgne

Karistuse kandmise algus 08.11.2012 ja lõpp 08.01.2016

RESOLUTSIOON

Jätta taotlus I.F suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 14.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.F suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

I.F al ajal Viru Maakohtu 29.05.2015 kohtuotsusega nr 1-15-899 kannab käesolev mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunn i süüdi KarS § istat

121 (alates 01.01.2015 kehtiva K

2 kuud vangistust. aristusseadustiku § 121 lg 1) järgi ja talle mõisteti karistuseks KarS § 65

lg 2

2 kuud vangistust Viru Maakohtu 16.11.2012 otsusega alusel liideti mõistetud karistusele mõistetud ka aastat vangistust ja liitkaristuseks mõisteti ristus 3 I.F-ile 3 aastat 2 kuud vangistust. I.F karistuse kandmise algus on 08.11.2012.

I.F on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglakaristust kannab ta neljandat korda. kuritegu on toime pandud vangistuses line Käesolev KarS § 121 tunnustel (keha

väärkohtlemine). Varasemalt on karistatud KarS § ootorsõidukit juhtiva isikut

422 lg 1 (m

isikuna liiklusnõuete rikkumine, millega tekitas ettevaatamatusest inimesele raske kehavigastuse), KarS 215 lg 2 p 1

§ (võõra vallasasja omavoliline kasutamine, olles isik, kes on varem toime pannud varguse) tunnustel toimepandud kuritegude eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, ehkki viimase kuriteo pu

hul alkohol rolli ei mänginud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud usulised sõltuvusvõõrutusprogrammid Usk ja teadmine ning 12 sammu. Alates 23.07.2014 töötab kinnipeetav koristajana. Kinnipeetav keeldus 15.06.2015 ja 29.06.2015 vestlemast kriminaalhooldusametnikuga ning ütles, et ta ei vaja midagi. Ta oli seisukohal, et vabaneb ja hakkab ise oma elu korraldama vastavalt oma soovidele ja nägemusele. Vabanemiseelsel nõustamisel kriminaalhooldusametnikuga 30.09.2015 oli kinnipeetav valmis vabanema täisväärtusliku ühiskonnaliikmena. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus ametnike korraldustele mitteallumise eest.

Kinnipeetava vabanemisjärgseks elukohaks on taotluses märgitud xxxx. Kinnipeetava ema T K elab sellel pinnal koos oma abikaasaga, kes on voodihaige. See on kahetoaline korter. Ema on nõus andma kinnipeetavale elamispinna, kuni viimane ise endale elamispinna leiab. Rahvastikuregistri andmetel puudub kinnipeetaval kindel elukoht. Kinnipeetav on omandanud keskhariduse xxxx. koolis, Narva KKK-s on ta omandanud keevitaja eriala. Töökogemust sellel alal on tal kuskil pool aastat. Vajadusel on kinnipeetav valmis omandama ameteid, mille järele öturul vajadus ööalasesse on tö . Riigikeelt isik ei valda ning omandada ei soovi. T täiendamisse suhtub kinnipeetav positiivselt. töötanud Enne vangistust on kinnipeetav xxxx

erinevates ettevõtetes: xxxx, xxxx ja xxxx. Samuti on ta ud xxxx, xxxx xxxx töötan ja erinevatel ehitusobjektide on ta isik ei l. Juhutööde korras teinud korterites remonti. Töötamist pelga. Enne vangistust töötas isik mitteametlikult ning ta seostas seda sellega, et sel ajal oli raskusi saada ametlikult tööle. n valmis tööle asuma. Majanduslikku olukord Kinnipeetav o a

vabaduses hindas isik rahuldavaks, liigseid kulutusi ei teinud. Varalise kasu saamise eesmärgil toimepandud varavastaseid kuritegusid seostab isik impulsiivsuse ja

joobeseisundiga. Vangistuses on kinnipeetav töötanud koristaja ning jäätmekäitlejana, tööst keeldunud ei ole. K-raha andmetel omab isik võlgnevusi, mida on tasunud saadavast töötasust ning lähedaste materiaalsest abist. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. isikul

Kinnipeetava lähedased pereliikmed on tütar ema T K, isa E K vend S K. Kinnipeetaval on ja

K K, kes elab xxxx ja kellega kinnipeetav ei suhtle. Kinnipeetav on proovinud vennaga suhtlemist alustada, ent tulutult. Vestluses tunnistas kinnipeetav, et ei pea suhteid teiste lähikondlastega oluliseks. Kinnipeetav on varavastase kuriteo toime pannud oma lähikondlaste vara suhtes. Isik on lahutatud. Puuduvad andmed selle kohta, et isiku suhtlusringis oleks hetkel kriminaalse minevikuga isikuid, ent varasemad grupis toime pandud kuriteod viitavad sellele, et isikul on olnud suhtlusringis kriminaalkorras karistatud isikuid. Korduv karistatus viitab riskivale, hoolimatule elustiilile. Vestluses isik tunnistas, et on teatud isikute

Kinnipeetav tunnistas, et tarvitas alkoholi, samas ei oska ga suheldes mõjutatav.

seostada oma alkoholitarbimist kuritarvitamisega - ei pea õlle tarbimist probleemiks, peab seda normiks. Joobes on isik toime pannud kuritegusid. Kinnipeetav ei ole mõelnud selle peale, et osaleda rehabilitatsioonis, kuna ei näe alkoholitarbimisest loobumiseks mingit vajadust. Isik on arvamusel, et alkohol ei ole olnud probleemiks. Isiku sõnul on päevi olnud, kus

on isik kuritarvitaja, dgn F.10.1. ta on tarvitanud 8 liitrit õlut päevas. Vangla andmetel

Kuritegelikke hoiakuid isik metiisikutesse suhtub rahulikult. Rohked ei väljenda, a seaduserikkumised näitavad ühiskonnast eemaldumist, ühiskonnareeglite ja normide eiramist.

Kriminaalhoolduse nõudeid isik rikkunud ei ole. Korduv karistatus kriminaalkorras viitab motivatsiooni vähesusele. Isik soovib muutusi, ent reaalsed ja teostatavad strateegiad puuduvad. Taasühiskonnastavatest tegevustest on motiveeritud osalema vaid usulistes programmides, mida ta on ka teinud. Isik eitab kroonilisi ja psühhiaatrilisi probleeme.

Vestluses on isik avatud, rääkides palju ja omades kindlaid seisukohti. Vangistuses on isik toime pannud vägivallakuriteo kaaskinnipeetava suhtes. Puudulik probleemide lahendamise oskus on viinud impulsiivsete otsusteni. Isiklikud eesmärgid on olemas, kuid puudub tahtejõud. kus seisneb varalise kahju ja tervisekahjustuse tekitamises. Üldise Isiku ohtlik

korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aa 28%, vägivaldse kuriteo sta jooksul on

toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 18%. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks I.F-ile kar kontrolli kohaldamist, teeb vangla et istusjärgse käitumis tepaneku määrata talle seks 12 kuud ning karistusjärgse käitumiskontrolli pikku KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldaja , et I.F toetavasse sotsi oma arvamuses märgib aalvõrgustikku kuulub xxxx linnas tema ema T K, kes suhtleb kinnipeetavaga kirjade vahendusel. Isa E K on insuldijärgne voodihaige, vend S K suhtlemise kohta ei osanud kinnipeetava ema midagi arvata. T K kasvatas k

xxxx), kinnipeetava abikaasa N K suri innipeetava tütart K (sündinud

1997. aastal. T K avaldas arvamust, et üks peamisi põhjuseid elu ära , mis I.F

rikkus, oli alkoholi kuritarvitamine. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on isik määratud kahel korral. Kriminaalhooldusametnike katseaegade kokkuvõtetest nähtub, et I.F sooritas ÜKT täies ulatuses, käitumiskontrolli ajal suhtus ta katseaega täie tõsidusega, rikkumisi ei olnud. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks I.F-ile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, teeb kriminaalhooldusametnik e ttepaneku määrata talle

karistusjärgse käitumiskontrolli pikku KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud seks 12 kuud ning kohustused.

I.F avaldas kohtuistungil, et tal on ükskõik, kas karistuse kandmise järgselt kohaldatakse tema suhtes ka

ristusjärgset käitumiskontrolli või mitte.

Abiprokurör Enn Pustak leidis kohtuistungil, et I.F suhtes ei ole võimalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Karistusregistri õiendist nähtub, et I.F on karistatud 29.05.2015 2 kuulise vangistusega, mida suurendati 16.11.2012 mõistetud vangistuse 3 aasta võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud vangistust, st isik vastab

KarS § 871

lg kontrolli

1 p 1 toodud nõudele, mis tal tuleb karistusjärgse käitumis kohaldamiseks lõpuni kanda istusregistri õiendist nähtub . Kar , et I.F on

kriminaalkorras 2-l korral karistatud karistusregistrist kustutatud ja , ülejäänud karistused on

seega ei Kantav karistus on liitkaristus, mis moodustub kahest oma õiguslikku tähendust.

karistusregistrisse kantud karistusest. I.F on küll karistatud kuriteo eest, mis on seotud vägivallaga, kuid kuna see jääb alla vähemalt kaheaastast vangistust (KarS § 121 järgi karistatud vangistusega 2 kuud), siis ta ei vasta erandile. See, kas I.F vastaks tema kohta esitatud andmete järgi KarS § 871 , lg 1 p 3 nõuetele ei oma tähtsust, kuna karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks peavad olema täidetud kõik 3 kriteeriumit. Prokurör tegi ettepaneku jätta I.F suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.

KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

KarS § 871 lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat. KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab,

et karistusjärgne käitumiskontroll süüdimõistetu I.F suhtes tuleb jätta kohaldamata. I.F on kehtivaid kriminaalkaristusi karistusregistri andmetel kaks. I.F Viru Maakohtu 29.05.2015 kohtuotsusega kannab käesoleval ajal

nr 1-15-899

121 (alates mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 01.01.2015 kehtiva Karistusseadustiku § 121 lg 1) järgi ja talle mõisteti karistuseks

2 kuud

vangistust.

ele 2 kuud vangistust Viru KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistus Maakohtu 16.11.2012 otsusega

ristus 3 KarS § 422 lg 1 ja § 215 lg 2 p 1 järgi mõistetud ka aastat vangistust ja liitkaristuseks mõisteti I.F-ile 3 aastat 2 kuud vangistust.

Eeltoodust järeldub, et I.F kannab liitkaristust, mis moodustub kahest karistusregistrisse kantud karistusest. Viru Maakohtu 29.05.2015 I.F on küll

otsusega

, kuid karistatud kuriteo eest, mis on seotud vägivallaga (kehaline väärkohtlemine) mõistetud karistus – 2 kuud vangistust on väiksem kui KarS § 87

1 lg 2 kohaldamiseks nõutav vähemalt kaheaastane vangistus. Arvestades eelnevat, tuleb kohtu hinnangul käesoleval juhul asuda seisukohale, et alused I.F suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks KarS § 871 d. mõttes puuduva

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871; KrMS § 4261, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik