1-15-2543/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-2543

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-2543 Kohtukoosseis Eesistuja Andres Parmas, liikmed Sten Lind ja Urmas Reinola Kriminaalasi I.K

süüdistus KarS § 201 lg 2 p 3; § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 6. oktoobr 2015. a otsus menetluses i lühi Apellan t Kaitsja Prokurör

Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Gardi Anderson Kaitsja Vandeadvokaat Urmas I.K Süüdistatav I.K (ik: XXX Eesti Vabariigi kodanik; );

XXXXXXXXX; R ; elukoht: XXXXXX töökoht: OÜ

XXX XX, XXXXX XXXX, XXXXX XXXX,

XXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistamata; t

õkendit valitud ei ole Kannatanu Kiili Vallavalitsus

RESOLUTSIOON

1. J Harju Maakohtu 6. oktoobri 2015. a vaidlustatud kohtuotsus muutmata. ätta

2. Jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata.

EDASIKAEBE KORD

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule otsuse avalikult kirjalikult 30 päeva jooksul alates teatavakstegemisest.

Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.K-le esitati iteo süüdistus KarS § 201 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kur toimepanemises, mis seisnes selles, et tema Kiili vallavanemana pööras ebaseaduslikult enda ka

suks Kiili Vallavalitsuse vara alljärgnevalt.

1.1.1. I.K oli Kiili Vallavolikogu 23. septembri 2010. a otsusega nr 47 valitud Kiili vallavanemaks ja omas Kiili valla põhimääruse § 29 järgi kohustust täita talle seaduste, Kiili valla põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid ning kohustust muuhulgas korraldada vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; esindada valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, Kiili valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; esindada valda ja vallavalitsust kõigis õigustoimingutes, vajadusel volitada selleks teisi isikuid; anda vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

kirjutada alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; täita muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. Seega oli I.K ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes (nii enne kui pärast 15. juulit 2013 kehtinud redaktsioonis), omades õigust ja kohustust teha avalike ülesannete täitmisel Kiili

Vallavalitsusele ja kolmandatele isikutele siduvaid otsuseid ning toiminguid. Samuti oli ta ametiisik kuni 1. aprillini tes ja alates 1. aprillist 2013 2013 kehtinud KVS § 4 lg 2 p 15 mõt kehtiva KVS § 2 mõttes, omades ametiseisundit avaliku ülesande täitmisel.

1.1.2. I.K , olles teadlik, et Kiili Vallavalitsus soovib teha vallale kuuluvas korteris aadressil XXXXX XX XX-X, Luige alevik, Kiili vald remonttöid ja selle tarbeks korraldada

14. veebruaril gija leidmiseks, esitas hanke korraldamisega Kiili 2013 hanke remonttööde te

Vallavalitsuses tegelevale Ehitusja planeerimisosakonna Ehitusjärelevalve spetsialist (osakonna juhataja KT) - TK le soovituse esitada kutse osaleda pakkumisel ka R -le ning OÜ esitada vastav dokumentatsioon e-posti aadressile: XXX@XXX. R OÜ (äriregistri kood: XXXXXXXX) osanik alates 22. 2011 on V

märtsist OÜ ½ osas ja teine osanik ½ osas on HK (isikukood XXXXXXXXX 22. 2011 juhatuse ainuliige. ), kes on ühtlasi alates märtsist

1.1.3. Vältimaks kuni 1. 2013 kehtinud KVS § 24 lg s 1 sätestatud aprillini -s 1 ja lg-s 2 pkeelatud tehingu sooritamise keeldu, tegutsedes huvide konflikti situatsioonis KVS § 25 lg 1 p XXXXX XX

3 mõttes ja eesmärgiga saada Kiili Vallavalitsusele kuuluvas korteris aadressil XX-X, Luige alevik, Kiili vald tehtavate remonttööde hange endaga seotud firmale ning seeläbi teenida tulu, plaanis I.K korraldada R korteri renoveerimistööd läbi ettevõtte OÜ, kuigi tegelikuks tööde tegijaks oli tema isa endale kuuluva ettevõtte OÜ kaudu. AP I.K-le V

Vastavalt äriregistri teabesüsteemi andmetele on I.K alates 26. oktoobrist 2010 V OÜ (äriregistri kood: XXXXXXXX) asutaja ja ainuosanik ning kuni 18. aprillini 2011 juhatuse liige. Alates 18. aprillist 2011 on juhatuse ainuliige (isikukood XXXXXXXXXX). AP

1.1.4. R

misest R . V. OÜ juhatuse liige HK ei olnud remonttööde tege OÜ nimel huvitatud

I.K oli sellest asjaolust ka teadlik, kuid sellest hoolimata organiseeris ta R OÜ osalemise Kiili Vallavalitsuse korraldatud hankel, eesmärgiga saada hange endaga seotud ettevõttele. I.K andis

- R -posti aadressi, paludes sinna saata kutse hinnapakkumisel osaleda koos TK le OÜ e

hankedokumentidega. I.K koostas lähtuvalt teiste pakkumiste eelteadmistest hinnapakkumise, mille ta toimetas veebruaril 2013 Kiili pakkumise esitamise tähtajal 19. Vallavalitsusse hanget läbiviiva isiku kätte. 19. TK veebruaril 2013 hinnapakkumise esitajaks oli pakkumisele märgitud AP. Hinnapakkumine ei olnud esitatud vastavalt hankekorrale, mille kohaselt tuli pakkumine esitada e-posti teel, hinnapakkumine oli allkirjastamata ja ei sisaldanud ühtegi selle esitanud isikut tuvastada võimaldavat rekvisiiti.

1.1.5. Enda ja isa seotuse varjamiseks hankel osalemisel, asendas I.K melt tehtud AP ni

19. veebruari 2013 pakkumise hiljem EM nimelt esitatud pakkumisega, lastes selle ka vastavalt Kiili Vallavalitsuse dokumendiregistris registreerida kui esialgse pakkumise.

1.1.6. Hinnapakkumist, mille I.K esitas Kiili Vallavalitsusele kui R OÜ pakkumise, ei olnud ko R g ning see ei vastanud tema ostatud selleks õigustatud isik, s.o OÜ juhatuse lii e HK tahtele. Ka ei olnud volitanud hinnapakkumist koostama ega kedagi teist. Pakkumises HK AP

esitatud asj ei soovinud R aolud ei olnud tõesed. Kuna HK OÜ nimel Kiili Vallavalitsuse korraldatud hankel osaleda ega remonttöid teha, ei volitanud selleks AP ega EM ning ei kiitnud osalemist tagantjärgi heaks, siis ei vastanud Kiili Vallavalitsusele esitatud hinnapakkumine sisult ega vormilt tegelikkusele. I.K oli sellest asjaolust teadlik. Samuti oli ta teadlik, et kuulub ise hankekomisjoni ja osaleb hanke võitja valimises. Ühiselt koos TK-ga valiski I.K

19. veebruaril 2013 ha R

nke võitjaks OÜ kui madalaima hinna pakkuja.

1.1.7. I.K teadis hanke võitja valimisel, et osaleb ametiisikuna tema endaga seotud isiku suhtes otsuse tegemisel, s.t R V Kuni OÜ kuulus ½ osas I.K-le kuuluvale ettevõttele OÜ.

1. aprillini 2013 kehtinud KVS § 25 lg 2 sätestas, et ametiisik, kelle ülesanne on osaleda KVS § 25 lg 1 nimetatud ühisotsuse tegemises, on kohustatud sellest viivitamata teatama asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse nimetamise õigusega isikule või organile ning loobuma otsuse tegemisest. Kuni 1. 2013 kehtinud KVS § 25 aprillini lg 1 nimetatud huvide konflikti loovaks otsuseks on KVS 25 lg 1 p 3 kohaselt otsus, mille §

ametiisik peab oma töö või teenistuskohustuse raames tegema osaühingu suhtes, mille -

osanikuks on see ametiisik, juhul, kui see otsus oluliselt mõjutab ametiisiku enda, tema lähisugulase või –hõimlase või selle osaühingu majandushuve.

1.1.8. Kuna süüdistuse sisuks oleva hanke hind oli 17 OÜ 2011

780 eurot ja R . a majandusaasta käive oli 2116 eurot, 2012 majandusaasta käive oli 15 . a

939 eurot ning 2013. a majandusaasta käive oli 15 OÜ majandushuve oluliselt mõjutava

078 eurot, siis oli tegemist R otsusega. Seega esines kuni 1. aprillini olukord, kus I.K 2013 kehtinud KVS § 25 lg 1 mõttes oleks pidanud järgima kuni 1. aprillini 2013 kehtinud KVS § 25 lg s 2 sätestatut, mida ta -

aga ei teinud. I.K , ei teatanud sellest vastavalt , olles küll teadlik huvide konfliktist seadusele ega loobunud otsuse tegemisest.

1.1.9. Kiili Vallavalitsuse ja R OÜ vahel sõlmiti 21.02.2013.a töövõtuleping aadressil

XXXXX XX XX-X, Luige alevik, Kiili vald asuva Kiili valla sotsiaalkorteri remonttööde tegemiseks. Kiili Vallavalitsust esindas lepi . R ngu sõlmimisel Kiili vallavanem I.K OÜ (äriregistri kood XXXXXXXX) poolt allkirjastas lepingu . HK

1.1.10. Kuni 1. aprillini 2013 kehtinud KVS § 24 lg 1 kohaselt on ametiisikule keelatud sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Kuni 1. aprillini 2013 kehtinud KVS § 24 lg 2 p 4 kohaselt käsitatakse tehingutena iseendaga, mis on keelatud, muuhulgas riigi või kohaliku omavalitsuse esindajana varaliste tehingute tegemist KVS § 25 lg s 3 nimetatud osaühinguga. Eeltoodust tulenevalt oli

1 p-

I.K vallavanemana Kiili Vallavalitsuse nimel R - OÜ ga töövõtulepingu sõlmimine keelatud KVS § 24 lg 1 mõttes ning KVS § 24 lg 4 kohaselt oli tegemist tühise tehinguga. Tegemist oli ka TsÜS § 87 mõttes seadusega vastuolus oleva tehinguga. Kuni 1.

aprillini 2013 kehtinud KVS § 6 lg 1 kohaselt on ametiisikul keelatud muuhulgas korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning sama paragrahvi lõige 3 kohustas I.K teavitama korruptsiooniohtlikust suhtest (kuni 1. aprillini 2013 kehtinud KVS § 5 lg 2 mõttes) ja loobuma tehingu tegemisest.

1.1.11. Pärast hanke võitja valimist, 2013. a veebruaris, esitas I.K HK- allkirjastamiseks le ette valmistatud R OÜ ja Kiili Vallavalitsuse vahelise töövõtulepingu (kuupäevaga 21. veebruar 2013), samuti R M veebruar 2013 ja OÜ ja OÜ vahelised töövõtulepingud (kuupäevadega 15.

22. veebruar 2013), millega R OÜ andis Kiili Vallavalitsusega sõlmitud lepingus märgitud tööde teostamise üle OÜ (äriregistri kood: M OÜ-le. M XXXXXXX) osanik on alates 9. novembrist 2012 (isikukood: XXXXXXXXXXX) 1670 euro suuruse osamaksuga ning EM

teine osanik on KT (isikukood: XXXXXXXXXX) 830 euro suuruse osamaksuga. M OÜ juhatuse liige

ge EM ei olnud nimetatud remonttööde te misest ega tööde üleandmisest teadlik ega avaldanud selleks soovi. Samuti ei olnud ta teadlik tema nimel esitatud pakkumisest.

1.1.12. Enda ja isa seotuse varjamiseks, asendas I.K esialgse Kiili Vallavalitsuse ja R OÜ vahelise 21. veebruari 2013. a lepingu teise lepinguga, milles oli muudetud andmeid lepingu punktis 11.5: esialgu oli lepingus märgitud hituslikes küsimustes ja ohutustehnika eest e vastutavaks isikuks ehitusplatsil , hilisemas lepingus p-s . I.K lasi AP

11.5 märgitud EM nimetatud muudetud lepingu registreerida Kiili Vallavalitsuse dokumendiregistris kui esialgselt sõlmitud lepingu.

1.1.13. Edasi I.K organiseeris om mise M - V -le ning sel akorda tööde üleand OÜ lt OÜ eesmärgil sõlmiti OÜ ja OÜ vahel 22. 2013 töövõtuleping M V veebruaril . Lepingud koostas I.K.

1.1.14. I.K R -maili aadressile XXX@XXX, mille kaudu esitas omas juurdepääsu OÜ e HK teadmata R OÜ nimel arved Kiili Vallavalitsusele. Esitatud arvetele märgiti makse saajaks M M -le. Vallavanemana I.K kinnitas nimetatud arved OÜ ning arvete summa kanti OÜ Kiili Vallavalitsuse poolt. Nende arvete alusel tasus Kiili Vallavalitsus R OÜ esitatud arvete alusel remonttööde eest 16580 eurot M OÜ-le, mis omakorda tasus 14 580 eurot edasi V OÜ- le. V OÜ arvelduskontolt nähtuvad aadressil XXXXX XX XX-X, Luige alevik, Kiili vald asuva

Kiili valla sotsiaalkorteri remonttööde kulud suurusjärgus 7000 eurot.

1.1.15. Eelnevast nähtuvalt sõlmis I.K OÜ vallavanemana Kiili Vallavalitsuse ja R

vahelise lepingu ebaseaduslikult, sest ta teadis, et R ik isik ehitushanke OÜ esindusõigusl pakkumisel ei osalenud, R R -le ei OÜ ehitustööde lepingus märgitud töid ei tee ja tasu OÜ

kanta. I.K teadis, et tegelikkuses osutab Kiili Vallavalitsuse ja R OÜ vahel sõlmitud lepingus märgitud teenuse temale kuuluv ettevõte OÜ. Samuti oli I.K V teadlik, et

vallavanemana hankel parima pakkumise väljavalimisel osalemisega ning töövõtulepingu sõlmimisega R OÜ-ga läheb tema tegevus vastuollu kuni 1. aprillini 2013 kehtinud KVS-ga, ta tegutses ametiisikuna huvide konfliktis KVS § 25 lg 1 mõttes ja tegemist oli tema kui ametiisiku jaoks keelatud t Kiili Vallavalitsuse vara on I.K jaoks ehinguga KVS § 24 lg 1 mõttes. võõras vara, mille käsutamiseks oli õigus, s.t Kiili Vallavalitsuse vara oli tal talle usaldatud. I.K

oli vallavanemana vastutav Kiili Vallavalitsuse juhtimise eest majanduslikult otstarbekamal viisil ja temal oli kohustus valla kasutusse antud vara ja vahendeid kasutada heaperemehelikult ning sihipäraselt.

1.2. KarS § 344 lg 1 järgi esitati I.K-le süüdistus selles, et ta võltsis kolm OÜ ja kolm R

M OÜ arvet. I.K koostas Kiili Vallavalitsusele OÜ arved R HK nimel R OÜ

meiliaadressilt XXX@XXX M R , märkides makse saajaks OÜ. Need arved ei kajastu OÜ

raamatupidamises. Küll aga on OÜ raamatupidamises kajastatud kolm kattuva summa, M kuupäeva ja numbriga fiktiivset arvet Kiili Vallavalitsusele, mille koostajana on näidatud EM. Ka need arved koostas tegelikult I.K.

1.3. R -maili Veel esitati I.K-le süüdistus KarS § 345 lg 1 järgi selles, et ta esitas OÜ e

aadressilt XXX@XXX Kiili Vallavalitsusele kolm R OÜ võltsitud arvet, eesmärgiga saada Kiili Vallavalitsuse ja R M -le. OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel tasu, mis tuli kanda üle OÜ Vallavanemana kinnitas nimetatud arved, misjärel arvetel märgitud summad kanti üle M OÜ- le.

2. Maakohus tunnistas I.K rahalis süüdi KarS § 201 lg 2 p 3 järgi ja karistas teda e

karistusega

210 päevamäära, päevamäära arvestusega 35 eurot päevamäär, s.o 7350 eurot.

Maakohus tunnistas I.K ka

süüdi KarS § 344 lg 1 järgi ning karistas teda rahalise karistusega

100 päevamäära, päevamäära arvestusega 35 eurot päevamäär, s.o 3500 eurot.

Samuti tunnistas maakohus ta süüdi KarS § 345 lg 1 järgi ja karista s rahalise karistusega

päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 35 eurot päevamäär, s.o 1750 eurot.

KarS 64 lg 1 luges maakohus eimaga, § kergemad karistused kaetuks üksikkaristustest rask mõistes kuritegude kogumis I.K-le liitkaristuseks rahalise karistuse .

210 päevamäära KrMS

§ 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ära kantavaks karistuseks arvestusega 35 eurot rahalise karistuse 140 päevamäära, päevamäära päevamäär, s.o 4900 eurot. Kohtuotsusega mõisteti I.K-lt menetluskuluna kuue kuu jooksul välja sundraha ja kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. Maakohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused.

3. Maakohus leidis, et I.K süü talle esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud ja põhistas oma seisukohti alljärgnevalt.

3.1. I.K oli alates vallavanemaks valimisest kuni 1. aprilli 2013 KVS seadusemuudatuseni ametiisikuks nii KarS § 288 lg 1 mõtte § 3 lg 2, § 4 lg 1 ja s kui ka KVS

lg

2 p 15 mõttes, koosmõjus KOKS § 49 lg 1 ja § 50 lg 1 ja Kiili valla põhimääruse § 1 lg 2 ja

§ 29 lg 2 sätetega. Seejuures viitavad KarS § 288 lg 1 (kuni 15. juulini 2013 kehtinud redaktsioonis) ja KVS § 3 lg 2, § 4 lg 1 ja lg 2 p 15 otseselt kohalikus omavalitsuses töötavale ametiisikule ja ka vallavanemale. Samuti oli I.K ametiisik alates 1. aprillist 2013 kehtima hakanud KVS § 2 2013 kehtima hakanud KarS § 288 lg 1 redaktsiooni kui ka alates 15. juulist

redaktsiooni mõttes, oli avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund ja täitis temale sest tal ta pandud ülesandeid alaliselt ametikohale valimise alusel.

3.2. Maakohus märkis, et Kiili Vallavalitsuse vara oli ametikohast tulenevalt I.K-le usaldatud vara, mida tal oli õiguslik volitus käsutada. Samas oli siiski tegemist tema jaoks võõra varaga KarS § 201 tähenduses.

3.3. Maakohus leidis, et I.K pööras süüdistuses kirjeldatud tegudega talle usaldatud Kiili Vallavalitsuse vara kolmanda isiku, s.o V

OÜ kasuks.

3.4. akohtu hinnangul oli vara V Ma OÜ kasuks pööramine ebaseaduslik. Ebaseaduslikkus tulenes R ühelt poolt sellest, et I.K puudus õiguslik alus OÜ nimel hinnapakkumist

koostada ja seda Kiili Vallavalitsusele esitada. Teisalt tulenes hankelepingu sõlmimise ebaseaduslikkus aga ka sellest, et I.K rikkus seda tehes enne 1. aprilli 2013 kehtinud KVS § 25 nõudeid ga hankelepingut sõlmides huvide konfliktis . I.K oli vallavanemana R OÜ-

KVS § 25 lg 1 p 3 mõttes Samas ei järginud ta selles olukorras KVS § 25 lg 2 nõuet huvide . konfliktist asjaomastele organitele teatada ja loobuda huvide konfliktis otsuse tegemisest. Selle asemel tegi ta hoopis 1. aprillini 2013 kehtinud KVS § 24 mõttes keelatud tehingu ja sõlmis korteri remondiks töövõtulepingu R OÜ-ga.

3.5. Vastuseks kaitsja väitele, nagu oleks KarS § 201 koosseis arutataval juhul välistatud juba põhjusel, et Kiili Vallavalitsus ei saanud kahju, sest vaidlusaluse lepingu alusel vallale kuuluv korter remonditi, märkis maakohus, et omandivastased süüteod ei sisalda koosseisulise elemendina varalist kahju. Teo toimepanemiseks piisab, kui asi on omanikult ära võetud või oma kasuks pööratud või vara väärtuse tuvastamisel tähendus üksnes siis . Asja on

, kui sellest

võib oleneda süüteo kvalifitseerumine väär või kuri - teona, toimepanemise suur ulatus vms. Samuti võib varalise kahju suurust arvesse võtta karistuse mõistmisel tõusetuvate küsimuste lahendamisel. Seega usaldatud vara enda kasuks pööramisega ei pea tingimata kaasnema varaline kahju vara omanikule. KarS § 201 puhul on karistatav juba ainuüksi ebaseadusliku varakäsutuse tegemine. Isegi kui kannatanu vara väärtus tänu mõnele varakäsutust kompenseerivale vastusooritusele ei vähene, ei tähenda see, et omastamise koosseis ei ole täidetud.

3.6. Maakohus tuvastas, et I.K pani omastamise toime kavatsetult. Samuti leidis kohus, et süüdistatava käitumise õigusvastatust või tema süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

3.7.1. Süüdistuses KarS § 344 lg 1 järgi märkis maakohus, et I.K võltsitud arved on dokumendid KarS § 344 mõttes, sest neist nähtub arve esitaja õigus saada arvel märgitud tasu osutatud teenuste eest ja arve saaja kohustus tasuda, s.t arve tõendab õigusliku tähtsusega asjaolusid. Arved on kirjalikult taasesitatavas vormis ja nendel on märgitud dokumendi väljaandja, s.o OÜ ja OÜ. Maakohus tuvastas, et OÜ nimel tehtud ja Kiili R M R Vallavalitsusele esitatud arved nr 13003, 13006 ja 13008 on fiktiivsed, need ei kajastu R OÜ raamatupidamises ning nende alusel ei ole R - R OÜ le väljamakseid tehtud. OÜ ainus juhatuse liige HK ei olnud neist arvetest teadlik. Maakohus märkis, et need arved leiti I.K kasutuses olnud arvutist ja tema kodust. I.K on nende arvete koostamist kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitanud. Seega tuvastas maakohus, et just I.K koostas nimetatud arved. Maakohus leidis, et I.K puudus õiguslik alus nimetatud arveid koostada ja OÜ nimel R esitada. Ka ei vastanud nende arvete sisu tegelikkusele. Seega pani I.K R OÜ eelnimetatud arveid koostades toime võltsimise.

3.7.2. M poolt Kiili VV-le tehtud arved nr 13003, 13006 ja Edasi märkis maakohus, et ka OÜ 13008 leiti I.K ja kasutuses olnud arvutist ja kodust. Arvete koostajana on märgitud EM Kiili VV poolt kontaktisikuna on toodud , allkirju arvetel ei ole.

TK EM ütluste kohaselt ta süüdistuses nimetatud arveid koostanud ei ole. Vaatlusprotokolli kohaselt, milles on vaadeldud

M tegemist dubleerivate OÜ raamatupidamisandmeid, selgub, et nende arvete puhul on arvetega, s.t et samade numbritega arved on M -l juba olemas. I.K andis kohtueelses OÜ

menetluses ütlusi, milles ta tunnistab, et arved koostas tema. I.K arvas, et arved on vajalikud, et näidata OÜ raamatupidamis M t korrektsena. Neid arveid kellelegi esitatud ei ole. Seega oli tegemist fiktiivsete arvetega, mis oma sisult ei vastanud tegelikkusele. Maakohus juhtis tähelepanu sellele, et I.K puudus õiguslik alus OÜ nimelt arvete koostamiseks. M Kuigi M OÜ võltsitud arveid tegelikult käiku ei lastud, on juba selliste arvete koostamisega faktiga õiguskäive § t kahjustatud ning seega KarS 344 lg 1 koosseis realiseeritud.

3.7.3. se Maakohus leidis, et I.K võltsis eeltoodud arved kavatsetult. Tema käitumi õigusvastatust ega I.K süüd välistavaid asjaolusid ei esinenud.

3.8. Puutuvalt süüdistusse KarS § 345 lg 1 järgi märkis maakohus, et I.K koostas R OÜ nimel kolm võltsitud arvet eesmärgiga saada Kiili Vallavalitsuse ja OÜ R vahelise lepingu

alusel tasu. Seetõttu esitas ta need arved OÜ meiliaadressilt Kiili Vallaval R itsusele. Vallavanemana kinnitas I.K laekunud arved, misjärel maksis Kiili Vallavalitsus arvetel märgitud summad välja M OÜ-le. Maakohus osutas, et võltsitud arvete esitamisega Kiili Vallavalitsusele realiseeris I.K KarS § 345 lg 1 objektiivse koosseisu. Seejuures oli I.K teadlik, et arved on võltsitud ja tal oli arveid esitades eesmärk omandada õigusi, s.o saada raha läbi le. Kohus ei tuvastanud sellegi süüdistuspunkti juures I.K teo M OÜ V OÜ- õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid.

3.9. I.K-le karistust mõistes kohus mh ka seda, et I.K ei ole varem kriminaalkorras karistatud, mistõttu on teda võimalik karistada kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega. leidis kohus Karistuse määra valikul , et süüdistatava süü KarS § 201 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises hinnatav keskmisena. Puutuvalt KarS § 344 lg 1 on

ettenähtud kuriteo toimepanemist leiab kohus, et süüd võib hinnata alla keskmise ning

KarS § 345 lg 1 osas, arvestades et tegemist on väiksema süüga võrreldes KarS § 344 lg 1 süüdistuse mahuga, siis võib süüd hinnata suhteliselt väiksena, mis tingib vastavalt süü suurusele ka karistuse raskuse. Kuivõrd kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, siis tuleb karistuse määra arvestamisel lähtuda süü suurusest. Kuna süüdistatava puhul on tegemist varem karistamata isikuga, siis puudub vajadus ka karistuse raskendamiseks eripreventiivsetel eesmärkidel, et kinnistada isikus arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades õiguskorra kaitsmise huve leiab kohus, et tegemist on suhteliselt spetsiifilise iseloomuda süütegude kogumiga, mitte nö masskuritegude hulka kuuluvatega, mistõttu ei saa ka õiguskorra kaitsmise huvid karistuse rangust oluliselt mõjutada.

Liitkaristuse mõistmisel kohus võimalikuks lugeda kergemad karistused kaetuks pidas raskeima karistusega. Kohus leiab ka seda, et KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemine oli vajalik KarS § 201 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo lõppeesmärgi saavutamiseks ning kuigi nimetatud kuriteod olid eriliigilised ja kahjustasid erinevaid õigushüvesid, olid nad kantud ühest eesmärgist ning hinnatavad kui ühtse tahtlusega toime pandud süüteod.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I.K kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist õigeksmõistmist ja I.K .

4.1. Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldustega, märkides, et maakohus on jätnud tähelepanuta kaitsja kohtumenetluses esitatud argumendid. Kaitsja argumente on maakohus käsitlenud oluliselt väiksema põhjalikkusega kui süüdistuse seisukohti, mistõttu on maakohus jätnud sisuliselt põhjendamata kaitsja argumentidega arvestamata jätmise.

4.2. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu ei eeldaks omastamise süüteokoosseis varalise kahju tekkimist kannatanul, leides, et varavastase süüteona eeldab omastamine kannatanule varalise kahju tekitamist.

4.3. Kaitsja arvates ei nähtu esitatud süüdistusest, et I.K oleks vaidlusaluse remondihanke raames omastamise toime pannud. I.K tegevus ei olnud ebaseaduslik. Süüdistuses ei ole näidatud, millist seadust I.K hanke läbiviimisel, lepingu allkirjastamisel või arve tasumiseks korralduse andmisel rikkus. I.K ei olnud remondilepingut allkirjastades huvide konflikti. Samuti on asjas tõendatud, et I.K taandus remondi tegija valimisel otsuse tegemisest.

4.4. Kaitsja arvates on süüdistus ebaselge, sest sellest jääb eksitav mulje, nagu poleks Kiili Vallavalitsuse lepingu täitmiseks tehtud väljamaksetel tegelikult lepinguga mingit puutumust, kuigi tegemist oli tavalise töövõtuga, mida lepinguosalised OÜ ja R Kiili Vallavalitsus ka

täitsid. Lepingujärgsete väljamaksete tegemine tehtud tööde eest ei ole aga mingil viisil ebaseaduslik.

4.5. Kaitsja juhib tähelepanu, et omastamise välistab juba see, et tegelikult tasuti R OÜ-le

930 eurot vähem kui lepingus kokku lepitud. Samuti sai vald vastusooritusena remonditud korteri, mistõttu puudub omaniku kestva varast ilmajätmise koosseisutunnus.

4.6. Süüdistus on ebaselge ka võltsimise osas, sest võltsimise koosseisuline tunnus on, et võltsija tahe on suunatud nende õiguste omandamisele, millele tal tegelikult õiguslikku alust ei ole. KunaR OÜ oli lepinguosaline, siis oli tal õigus arveid esitada ja puudub alus väita, et need arved olid võltsitud. Tegemist on hoopis volituseta esinduse instituudiga. OÜ ei ole Kuna R

vaidlusaluseid arveid tagasi kutsunud ega muul moel väljendanud enda mittenõustumist nendega, siis pole alust väita, et OÜ ei olnud arvete esitamisega nõus. R

4.7. Kuna V. kuke käitumises puudusid võltsimise tunnused, siis ei saanud ta toime panna ka võltsitud dokumendi kasutamist.

4.8. I.K-le esitatud süüdistus on üldsõnaline ja konkretiseerimata ning nõnda vastuolus kaitseõiguse ja õiglase kriminaalmenetluse põhimõtetega. Arutatavas asjas ei ole süüdistuses avatud I.K-le tehtava etteheite objektiivset sisu, aga samuti on jäänud täpsustamata süüdistuse subjektiivne koosseis. Süüdistuses ei ole välja toodud, millist väidet millise tõendiga tõendada soovitakse.

5. paludes j Prokurör esitas apellatsiooni peale vastuse, ätta apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

5.1. Prokuröri hinnangul kordab kaitsja suuresti samu väiteid, mida ta esitas juba asja arutamisel maakohtus ning mida on maakohtu otsuses ka ammendavalt käsitletud. Viited esitatud viited tõendite kogumise ebaseaduslikkuse kohta on alusetud ning asjasse puutumatud. Väited süüdistuse ebaselguse kohta on aga otsitud. Prokurör osutab, et I.K ei soovinud kohtus ütlusi anda.

5.2. aitsja hinnang e alusetu b arusaamal, et R Prokurör märgib, et k süüdistus sest põhine OÜ ja Kiili Vallavalitsuse vaheline töövõtuleping kui selline oli seaduslik täideti ja seda . Kuna R OÜ tegi lepingujärgsed tööd, siis oli tal ka lepingust tulenev õigus küsida tasu. Seega ei saanud olla I.K tegevuses midagi ebaseaduslikku. Samas on kaitsja jätnud tähelepanuta, et I.K tegevuse ebaseaduslikkus seisnes just selles, kuidas nimetatud töövõtuleping ja lepingujärg e töö ni üleüldse jõudis OÜ ei osalenud n R OÜ- . R tegelikult hankel ega olnud töövõtulepingu pool. OÜ ei tä nud seda lepingut ega saanud ka lepingujärgset tasu. R it Kogu protsessi viis läbi I.K: ühelt poolt Kiili vallavanemana ja teiselt poolt töövõtjana ning tasu saajana kolmanda isiku temale endale kuuluv V kasuks. I.K kavandas – a OÜ – remonttöö OÜ ja oma de tegijaks Kiili vallale kuuluvas sotsiaalkorteris endaga seotud firma V isa . Seejuures kogu dokumentatsiooni siiski R , omamata selleks aga AP näitas ta OÜ nimelt

õiguslikku alust. Tõendamist on leidnud, et I.K koostas hinnapakkumise, tõi hinnapakkumise hankel osalemiseks, osales parima pakkumise valimisel, organiseeris lepingute allkirjastamise mõlema lepingu poole poolt tegelikke asjaolusid OÜ seaduslikul R e

esindajale avaldamata, koostas kõik vahepealsed lepingud tööde üleandmiseks V OÜ-le ning koostas ilma sellekohase õiguseta ka R OÜ nimel arved. I.K tegevus väljus pelgalt huvide konflikti ja keelatud tehingu tegemisest, vaid ongi st käsitatav omastamisena KarS § 201 lg 2 p

3 mõttes, dokumendi võltsimisena KarS § 344 lg 1 mõttes ning võltsitud dokumendi kasutamisena KarS

§ 345 lg 1 mõttes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsiooni vastusega apellatsioonile ja , prokuröri kriminaalasja materjalide leiab, et apellatsioonis toodud seisukohad ei anna alust maakohtu ga, otsuse tühistamiseks ja seda alljärgnevatel põhjustel.

7.1. Apellandi arvates on piisava maakohtu maakohus jätnud tähelepanuta kaitsja

kohtumenetluses esitatud argumendid. Sellega on tema arvates rikutud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Kriminaalkolleegium nende väidetega ei nõustu. Maakohus on oma järelduste kinnituseks esitanud väga ulatuslikud põhjendused, milles on tähelepanu pööratud kõigile I.K vastutuse seisukohast olulistele faktilistele asjaoludele ning samuti on olemas maakohtu veenev õiguskäsitlus. Kaitsja väited põhjendamiskohustuse rikkumisest on paljasõnalised, sest kaitsja ei oska apellatsioonis viidata ühelegi konkreetsele asjaolule, mis oleks maakohtus õigustamatult tähelepanuta jäänud. Erinevalt apellandist on kolleegium seisukohal, et maakohtu otsusest nähtuvad vastused ka kõigile asjakohastele kaitsja väidetele, mis on ka argumenteeritult kummutamist leidnud. See, milline on konkreetse kohtuniku stiil süüdimõistva kohtuotsuse – käsitlusviis lähtub rohkem kirjaliku teksti koostamisel kas

süüdistuse asjaoludele kinnituse leidmises ja nende paikapidavuse hindamises või vastupidi kaitse argumentide kummutamises, ei ole põhjus etteheiteks kohtuotsuse põhjendamise kohustusele.

7.2. Apellant leiab, et obligatoorselt varalise kahju omastamise süüteokoosseis nõuab

tekkimist kannatanul. see kaitsja seisukoht on vastuolus nii Kolleegium märgib, et karistusseadustiku teksti kui ka Samuti on maakohus oma § 201 karistusõiguse dogmaatikaga. otsuses viidanud väljakujunenud kohtupraktikale st nähtuvalt on kaitsja eeltoodud väide , mille ekslik. Seetõttu vääri nimetatud küsimus kolleegiumi lähemat tähelepanu. ei

7.3. Kaitsja arvates ei nähtu esitatud süüdistusest, et I.K oleks vaidlusaluse remondihanke raames omastamise toime pannud. Tema tegevus ei olnud ebaseaduslik. Süüdistuses ei ole näidatud, millist seadust I.K hanke läbiviimisel, lepingu allkirjastamisel või arve tasumiseks korralduse andmisel rikkus. I.K ei olnud apellandi arvates remondilepingut allkirjastades huvide konflikti. Samuti on kaitsja hinnangul mist tõenda

leidnud, et I.K taandus korteri remondi tegija valimisel otsuse tegemisest. Ka need apellatsiooni väited on juba maakohtu poolse põhjaliku analüüsiga kummutatud.

7.3.1. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et I.K tegevus oli ebaseaduslik R OÜ poolse hankepakkumise esitamisel, sest tal puudus õigus nimetatud äriühingut esindada ja tema esindusõiguseta tehtud pakkumust ei ole OÜ esindusõigusega isik ka hiljem heaks kiitnud. R Samuti on asjakohaselt käsitletud I.K käitumise ebaseaduslikkust OÜ R arvete esitamisel Kiili Vallavalitsusele ning nende arvete viseerimisel Kiili vallavanemana.

7.3.2. Olulisimana on maakohus välja toonud aga selle, et I.K toimis ebaseaduslikult, allkirjastades Kiili Vallavalitsuse esindajana hankelepingu äriühinguga, mille osanik oli 100% temale kuuluv teine äriühing, mis oli ka hankelepingu tegelik (varjatud) täitja ja kasusaaja.

Seega käsitles maakohus asjakohaselt I.K poolt Kiili vallavanemana R -ga tehingu OÜ

tegemist ebaseaduslikuna tulenevalt kuni 1. aprillini 2013 kehtinud KVS §-des 24 ja 25 sätestatust – äriühinguga, I.K tegi tehingu R OÜ-ga huvide konfliktis, sest tegemist oli mille 50% osade omanik oli 100% I.K-le kuuluv V Kolleegium osutab, et äriühing OÜ.

lisaks kuni 1. aprillini 2013 kehtinud KVS § des 24 ja 25 sätestatule, on nimetatud - tehingu

tegemine ebaseaduslik ka praegu kehtiva KVS § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel, mis keelavad ametiisikul toimingu või otsuse tegemise, kui need tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; ning kui ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust.

7.3.3. R Väide, nagu oleks kriminaalasjas tõendamist leidnud, et I.K taandus OÜ osalusega hankel otsuse tegemisest, on ebaõige. Vastupidi, maakohus on KR (vt kd , tl 157- IV

160 ja (vt kd , tl 102-118) ) TK IV ütlustele tuginedes tuvastanud, et hankepakkumiste valimisel osalesid ja I.K ning selles protsessis ei osalenud. Nimetatud isikute TK KR ütlustele tuginedes on maakohus tuvastanud sedagi, et koostas hankepakkumiste avamise protokolli TK

tagantjärgi ja kajastas se ebaõigeid andmeid, nagu oleks I.K end otsustamisest al

taandanud. Samuti on maakohus asjakohaselt välja toonud, et I.K käitumine R OÜ-ga remonditööde lepingu allkirjastamisel olnuks ebaseaduslik isegi juhul, kui ta oleks end tõepoolest hankepakkumiste valimiselt taandanud. Ka sellisel juhul oleks tema puhul eksisteerinud KVS-ist tulenevad asjaolud, mis välistanuksid I.K võimaluse seaduslikult R - (vt maakohtu otsuse p 2.1.4). OÜ ga lepingut sõlmida

7.4. Kolleegiumi hinnangul on kohatu apellatsioonis tehtud etteheide, et I.K-le esitatud süüdistus ebaselge, sest sellest jääb eksitav mulje, nagu poleks Kiili Vallavalitsuse lepingu on

täitmiseks tehtud väljamaksetel tegelikult remonditööde lepinguga mingit puutumust. Süüdistuses ega maakohtu otsuses ei ole mingil viisil püütud eitada seost Kiili Vallavalitsuse tehtud väljamaksete ja remondilepingu vahel. Vastupidi – on selge, et väljamaksed tehti

R - OÜ ga sõlmitud lepingu täitmiseks ning tuvastamist on leidnud ka see, et leping tõepoolest täideti, s.t vallale kuuluv korter remond distuses I.K-le tehtud etteheide selles, iti. Küll aga on süü et keerulise ja mitmeastmelise skeemi abil mängis ta remondilepingu enda kontrolli all oleva äriühingu kätte, eesmärgiga saada sellele äriühingule lepingu täitmisest tulu ja varjata samas tulu saaja seotust iseendaga.

7.5. Kaitsja , omastamise väide nagu välistaks arutatavas asjas süüteokoosseisu juba see, et tegelikult tasus Kiili Vallavalitsus R OÜ-le 930 eurot vähem kui lepingus kokku lepitud, ei oma süüdistuse seisukohast mingisugust tähtsust ja see on eelpool toodud argumentiga juba sisuliselt kummutatud. Samuti on asjakohatu apellatsioonis toodud väide, nagu puuduks omaniku varast kestva ilmajätmise tunnus KarS § 201 koosseisu mõttes, sest Kiili Vallavalitsus sai remondilepingu tulemusel remonditud korteri. Selle kohta on juba maakohtu vaidlustatud otsuse p-s 2.1.4. (koos edasiste viide omandi tega kohtupraktikale) asjakohaselt märgitud, et vast ei sisalda koosseisulise tunnusena varalist kahju. Teo toimepanemiseks ased süüteod (süüteokoosseisu objektiivse tunnuse realiseerimiseks) piisab, kui asi on omanikult ära võetud või oma kasuks pööratud KarS § 201 puhul on karistatav juba ainuüksi ebaseadusliku .

varakäsutuse tegemine. Isegi kui kannatanu vara väärtus tänu mõnele varakäsutust kompenseerivale vastusooritusele ei vähene, ei tähenda see, et omastamise koosseis ei ole täidetud.

7.6. Ebaõige on ka apellandi seisukoht, nagu eeldaks võltsimise süüteokoosseis, et võltsija tahe on suunatud nende õiguste omandamisele, millele tal tegelikult õiguslikku alust ei ole. Kuna arutatavas asjas oli R OÜ lepinguosaline, siis oli tal õigus arveid esitada ja puudub alus väita, et need arved olid võltsitud. Tegemist olevat hoopis volituseta asjaajamisega ning kuna

R OÜ ei ole vaidlusaluseid arveid tagasi kutsunud ega muul moel väljendanud enda mittenõustumist nendega, siis pole alust väita, et OÜ ei olnud arvete esitamisega nõus. R Kriminaalkolleegium kaitsja ei ülalt nähtuva interpretatsiooniga KarS § 344 koosseisu kohta nõustu Võltsimise süüteo vahet, kas võltsitud on dokument, mis . koosseisu seisukohast ei ole on suunatud nende õiguste omandamisele, millele isikul ka tegelikult õiguslik alus on või mitte.

Ka olukorras, kus nt isik koostab enda mingit subjektiivset kadunud õigust kinnitava või

hävinud ise uue samasisulise (s.o õigeid andmeid sisaldava) dokumendi asenduseks dokumendi, on tegemist ikkagi koosseisupärase teoga. Sellisel juhul on tegemist järgi tehtud dokumendiga. Karistusõiguse dogmaatikas ongi rõhutatud, et selleks õigustamata isiku poolt järgi tehtud dokument on võltsing hoolimata sellest, et see sisaldab objektiivselt tõele vastavaid andmeid . R nimel arveid (vt nt KarS Komm § 344, komm 10) I.K ei olnud õigust OÜ koostada hoolimata sellest, et see äriühing oli lepinguosaline. Ka väide volituseta asjaajamisest on paljasõnaline ning asjas uuritud tõenditega kummutatud, sest R OÜ ainus juhatuse liige HK on kohtueelses menetluses andnud vaidlusaluste arvete kohta ütlusi, milles on eitanud R OÜ nimelt niisuguste arvete esitamist või seda, et need võiks olla selle äriühingu huvides esitatud. HK

on nimelt väitnud alljärgnevat: „ “ (vt V kd, tl 10). HK ütlustest nähtub ka üheselt mõistetavalt see, et ta ei ole I.K tegevust tagantjärele heaks kiitnud ega olnud üldse teadlik sellest, et I.K vaidlusaluse remondihanke raames R OÜ nimelt Kiili Vallavalitsusele arveid esitas. Ta on tunnistajana ülekuulamisel ses osas vastates küsimusele, mis põhjusel tema hinnangul oli tarvis koostada ja esitada arved R -lt Kiili Vallavalitsusele ning samuti kanda OÜ raamatupidamisse arved M - OÜ lt Kiili Vallavalitsusele, selgitanud alljärgnevat: „ “ (vt V kd, tl 10).

7.7. Kuna kolleegiumi hinnangul on I.K käitumises võltsimise kahtlemata olemas tunnused , siis on asjakohatu apellatsioonis esitatud seisukoht, nagu ei KarS § 344 tähenduses oleks ta saanud toime panna võltsitud dokumendi kasutamise süütegu.

7.8. Apellandi hinnangul on I.K-le esitatud süüdistus üldsõnaline ja konkretiseerimata ning nõnda vastuolus kaitseõiguse ja õiglase kriminaalmenetluse põhimõtetega. Arutatavas asjas ei ole süüdistuses avatud I.K-le tehtava etteheite objektiivset sisu, aga samuti on jäänud täpsustamata süüdistuse subjektiivne koosseis. Süüdistuses ei ole välja toodud, millist väidet millise tõendiga tõendada soovitakse Needki kaitsja väited on ebaõige .

d.

7.8.1. I.K-le esitatud süüdistuse objektiivne külg on avatud väga üksikasjalikult – esitades samm sammu haaval kogu tema keerulise ja konspireeritud tegevuse kirjelduse ning tehes selle põhjal süüdistusaktis ka täiesti konkreetsed süüetteheited. Süüdistus sisaldab kõiki olulisi faktilisi asjaolusid ja viitab nendele asjaolude subsumeeritavatele õigusnormidele. Sealhulgas on süüdistusaktis avatud ka I.K-le tehtavate etteheidete subjektiivne külg. Süüdistusakti täiendatud (27. aprillil 2015 esitatud) ärgitud alljärgnevat: tekstis on selle kohta m

„ “ (vt süüdistusakti täiendust I kd, tl 11).

7.8.2. Kaitsja väited süüdistuse konkretiseerimatusest on paljasõnalised. Kaitsja ei ole apellatsioonis osanud osutada mitte ühelegi süüdistuse punktile, mis oleks jäänud ebaselgeks või mis võimaldaks kahtluse alla seada kaitseõiguse või õiglase kriminaalmenetluse põhimõtete järgimise.

7.8.3. Ainetu on ka kaitsja väide, nagu ei oleks süüdistusaktis näidatud tõendite puhul näidatud, mida mingi tõendiga tõendada soovitakse. Vastupidiseks veendumiseks ei ole vaja teha muud, kui vaadata prokuratuuri esitatud süüdistusakti p-i 14 ja selle alapunkte, millest nähtub, et prokurör on tõendite loetelu juurde lisanud ka selgitused konkreetse tõendi sisu kohta ja selle kohta, millist asjaolu sellega tõendatakse.

8.

337 lg 1 p-st 1 Eeltoodust johtuvalt ja juhindudes KrMS § jätab kriminaalkolleegium apellatsiooni rahuldamata ning maakohtu vaidlustatud otsuse muutmata.

/ /