3-14-52057/49 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm 5. jaanuar 2016, Jõhvi 3-14-52057 Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot Kaebaja – Aleksei Pokras Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Eve Kangro Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Aleksei Pokrase kaebus rahuldamata. 2. Jätta Aleksei Pokrase menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 4. veebruaril 2016.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-52057 2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas registreeriti 13. mail 2014 Aleksei Pokrase kahju hüvitamise taotlus (tl 10). A. Pokras selgitas, et 8. mail 2014 kella 10.40 paiku tulid tema kambrisse kontaktisikud K. Ortus ja M. Varik ning viskasid talle põrandale prügi valvur A. Jaani juuresolekul. 13. detsembril 2013 viskas kontaktisik O. Bertram talle läbi toiduluugi kambri põrandale prügi. Pärast seda libastus A. Pokras sellel prügil ja sai põlvetrauma, mille fikseeris meditsiiniosakond. Pärast seda intsidenti viskavad kontaktisikud jätkuvalt tema kambrisse prügi, millega solvavad tema väärikust, sest ta on sunnitud nende järelt koristama, samuti võivad selle tagajärjel tekkida vigastused, kuna A. Pokrasel on väga halb nägemine ning ta võib prügi märkamata sellel libastuda ja saada vigastuse, nagu juhtus 13. detsembril 2013. A. Pokras nõudis tema väärikuse solvamise ja ohutusnõuete rikkumise eest, millega võib kaasneda vigastus, mittevaralise kahju hüvitamist.

2. Viru Vangla jättis 8. augusti 2014. a otsusega nr 6-16/145-5 A. Pokrase kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, sest ei tuvastanud õigusvastasust vangla 8. mai 2014. a tegevuses (tl 11).

3. A. Pokras esitas 10. septembril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 8. augusti 2014. a otsuse ja Viru Vangla ametnike K. Ortuse ja M. Variku toimingud ning mõista Viru Vanglalt välja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 1000 eurot (tl 2-3, tõlge tl 5). Kaebaja märkis, et kõik põhjendused on välja toodud tema vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses. Täiendavalt juhtis kaebaja kohtu tähelepanu Tartu Halduskohtu 31. juuli 2014. a otsusele haldusasjas nr 3-14-50827, millega kohus tunnistas õigusvastaseks vanglaametnike toimingud dokumentide kättetoimetamisel.

4. Tartu Halduskohus jättis 4. novembri 2014. a määrusega kaebuse käiguta (tl 15). Kohus palus kaebajal täpsustada, millistel kuupäevadel ja kellaegadel on kontaktisikud tema kambrisse prügi visanud, milliseid esemeid ta prügi all silmas peab, mis põhjendusel Viru Vangla ametnikud tema kambri põrandale vaidlusaluseid esemeid on visanud ja miks kaebaja leiab, et ametnike vaidlustatud tegevus oli õigusvastane. Samuti palus kohus kaebajal arusaadavalt välja tuua, milles seisneb talle õiguste rikkumise tagajärjel juba tekitatud mittevaraline kahju, mille hüvitamist ta nõuab. Lisaks palus kohus kaebajal selgitada, mida ta on teinud selleks, et talle mittevaralise kahju tekkimist ära hoida või vähendada, ning miks ta peab hüvitist summas 1000 eurot õiglaseks.

5. Tartu Halduskohtusse saabus 13. novembril 2014 A. Pokrase kaebuse täpsustus (tl 20-23, tõlge tl 25). Kaebaja selgitas, et 5. septembril 2013 kell 12.30 viskas kontaktisik M. Pihlak ukseluugi kaudu paberid otse kaebajale näkku (asi läbivaatamisel Tartu Halduskohtus numbriga 3-14-50481), 4. detsembril 2013 kella 16.00 paiku viskas kontaktisik O. Bertram ukseluugi kaudu kambri põrandale paberid, 6. detsembril 2013 kell 7.50 viskas kontaktisik O. Bertram paberid ukseluugi kaudu kambri põrandale, 13. detsembril 2013 kella 8.00 paiku viskas kontaktisik O. Bertram paberid ukseluugi kaudu kambri põrandale (asi läbivaatamisel Tartu Halduskohtus numbriga 3-14-50827), 8. aprillil 2014 kella 12.10 kuni 12.30 paiku viskas kontaktisik M. Pihlak ukseluugi kaudu paberid kaebaja pihta (asi läbivaatamisel Tartu Halduskohtus numbriga 3-14-51399) ning 8. mail 2014 kell 10.40 viskasid kontaktisikud K. Ortus ja M. Varik paberid kambri põrandale. Samuti selgitas kaebaja, et ta on sunnitud prügi järele kummarduma, tundes seejuures tugevat valu seljas, selle üles tõstma ja minema viskama, mis alandab tema inimväärikust. Samuti teadsid kontaktisikud, et põrandale visatud prügi tekitas juba ühel korral kaebajale trauma. Kaebaja väitis, et on ülalnimetatud kontaktisikutelt korduvalt tunnistajate juuresolekul nõudnud, et nad lõpetaksid prügi viskamise tema kambrisse,

3-14-52057 3

ja selgitas neile, et ta keeldub nende käest vastu võtmast dokumente ilma tõlketa ja et oma tegevusega alandavad nad tema väärikust, asetavad ohtu tema julgeoleku ning rikuvad sanitaar- ja hügieeninõudeid. Kaebaja selgitas, et on kontaktisikuid korduvalt palunud saata talle dokumendid ümbrikus siseposti kaudu, mitte visata neid ilma hoiatamata kambri põrandale, aga kontaktisikud jätkasid meelega prügi viskamist, teades, et kaebajal valutab kõvasti selg ja et talle tehakse pidevalt valuvaigistavaid süste ja et tal on valus kummardada. Kaebaja leidis, et nõutud kahjuhüvitis on õiglane, võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat analoogsetes asjades ja kirjeldatud õigusvastaste toimingute regulaarset iseloomu.

6. Tartu Halduskohus jättis 16. jaanuari 2015. a määrusega kaebuse uuesti käiguta (tl 27-28). Kohtu jaoks oli ebaselge, milliste Viru Vangla kontaktisikute toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kaebaja praeguses haldusasjas nõuab. Kohtule algselt esitatud kaebuses palus kaebaja tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 8. augusti 2014. a vastuse ning kontaktisikute K. Ortuse ja M. Variku toimingud ning mõista talle välja mittevaralise kahju hüvitis. Viru Vangla leidis 8. augusti 2014. a vastuses kahju hüvitamise taotlusele, et K. Ortus ja M. Varik ei käitunud 8. mail 2014 õigusvastaselt. Seega saab kaebaja algselt kohtule esitatud kaebust mõista kohtu hinnangul nii, et kaebaja taotleb Viru Vangla kontaktisikute K. Ortuse ja M. Variku 8. mai 2014. a toiminguga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. 13. novembril 2014 Tartu Halduskohtusse saabunud kaebuse täpsustuses viitas kaebaja aga ka muudele juhtumitele, kui kontaktisikud on väidetavalt tema kambrisse pabereid visanud. Kohtule jäi arusaamatuks, kas kaebaja soovib praeguses haldusasjas vaidlustada ka neid toiminguid. Seetõttu palus kohus kaebajal selgelt väljendada, milliste Viru Vangla kontaktisikute toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ta praeguses haldusasjas nõuab.

7. Tartu Halduskohtusse saabus 27. jaanuaril 2015 A. Pokrase kaebuse täpsustus (tl 33-34, tõlge tl 35). Kaebaja selgitas, et 13. novembril 2014 kohtusse saabunud kaebuse täpsustuses loetles ta kõik juhtumid, mil tema kambrisse prügi visati, vastavalt kohtu 4. novembri 2014. a määruses esitatud nõudmisele. Selles täpsustuses loetletud juhtumid, v.a 8. mai 2014. a juhtum, vaatab kohus läbi teistes asjades. Kaebaja taotles nende asjade liitmist üheks asjaks. Haldusasjas nr 3-14-52057 nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist vanglaametnike K. Ortuse ja M. Variku õigusvastase tegevuse eest, kes 8. mail 2014 viskasid prügi tema kambri põrandale, millega alandasid tema inimväärikust, tekitasid valu, sest kaebaja oli sunnitud haige seljaga prügi järele kummarduma, ohustasid tema julgeolekut ning rikkusid sanitaar- ja hügieeninõudeid. Kaebaja selgitas, et asjadel nr 3-14-50481, 3-14-50827 ja 3-14-51399 on otsene põhjuslik seos 8. mail 2014 toimunud intsidendiga ja need tõendavad vanglaametnike sarnase õigusvastase tegevuse regulaarsust kaebaja suhtes. Seetõttu palus kaebaja lisada need ainult tõendina haldusasja nr 3-14-52057 juurde.

8. Halduskohus võttis 12. veebruari 2015. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 37-40). Kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse kaebuste liitmiseks.

9. Vastustaja palus 2. märtsi 2015. a vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata (tl 50-51). Vastustaja jääb kohtueelses menetluses esitatud seisukohtade juurde ja palub kohtul nendega arvestada. Täiendavalt märgib vastustaja järgmist.

1) Kaebaja leiab, et inspektor-kontaktisikud K. Ortus ja M. Varik viskavad tema kambrisse prügi. Asjaolude kontrollimisel on selgunud, et kaebaja sellekohased väited ei vasta tõele.

2) Viru Vangla distsiplinaarmenetluse käskkirja nr 6-3/760-D lõpus, mille koostajaks oli kontaktisik K. Ortus, on kontaktisiku poolt käsikirjaliselt kirjutatud tekst, millest nähtub, et

3-14-52057 4

kaebaja ei tulnud ametnikega suhtlemiseks toiduluugi juurde ja seetõttu sisenesid vanglaametnikud kaebaja kambrisse. Kaebajale, kes istus toolil seljaga ametnike poole, tutvustati käskkirja sisu ning käskkiri asetati magamislavatsile. Sama kinnitab ka V üksuse inspektor-kontaktisiku K. Ortuse 3. juuni 2014 õiend. Seega ei asetatud dokumente maha, vaid need pandi lavatsile. Kaebajal oli võimalus võtta dokumendid ametnike käest enda kätte, kuid ta ei soovinud seda teha, mistõttu asetatigi dokumendid lavatsile.

3) Kinnipeetava väidet prügi viskamise kohta ei kinnita ükski menetlejale kättesaadav ning tema poolt uuritud tõend.

4) Kaebaja on 11. novembri 2014. a kaebuse täpsustuses selgitanud, et valged A4 formaadis paberid temale arusaamatus keeles trükitud tekstiga, mida kontaktisikud ilma hoiatamata tema elukambri põrandale viskavad, on tema jaoks prügi. Vastustaja rõhutab, et vanglaametnike poolt kinnipeetavale kambrisse jäetud haldusmenetluse dokumendid ei ole käsitletavad prügina ning nende kambrisse jätmine ei saa solvata kinnipeetava väärikust. Nähtuvalt vanglaametniku 3. juuni 2014. a seletusest jäeti dokumendid kinnipeetava magamislavatsile, mistõttu ei saanud need objektiivselt võttes kuidagi ohustada ka kinnipeetava tervist. Kohustus toimetada distsiplinaarmenetluse otsus kinnipeetavale kätte tuleneb sõnaselgelt vangistusseaduse (VangS) § 64 lg-st 4 ning vanglaametnikel puudus siinkohal teistsuguse käitumise võimalus. Kuigi haldusmenetluse seaduse (HMS) § 30 sätestab võimaluse, et isiku poolt dokumentide vastuvõtmisest keeldumise korral võib kättetoimetaja dokumendid haldusorganile tagastada, leiab vangla, et kinnipidamisasutuse spetsiifikat arvestades ei ole see alati otstarbekas. Kinnipeetaval, kes isegi mingil põhjusel keeldub dokumenti vastu võtmast ning sellega on loetud dokument talle kättetoimetatuks, on siiski õigus dokumendiga ka reaalselt tutvuda, mistõttu on kättetoimetatuks loetud dokumendi jätmine kinnipeetava valdusesse (kambrisse) igati õigustatud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Kaebaja nõuab praeguses asjas talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist vanglaametnike K. Ortuse ja M. Variku õigusvastase tegevuse eest, kes 8. mail 2014 viskasid prügi tema kambri põrandale, millega alandasid tema inimväärikust, tekitasid valu, sest kaebaja oli sunnitud haige seljaga prügi järele kummarduma, ohustasid tema julgeolekut ning rikkusid sanitaar- ja hügieeninõudeid.

11. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

12. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

13. Vaidlust pole selles, et vastustaja (Viru Vangla) on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevat avalik-õiguslikku ülesannet (vangistuse täideviimine).

3-14-52057 5

14. Järgnevalt tuleb võtta seisukoht, kas vangla tegevus oli õigusvastane.

15. Tartu Halduskohtusse 13. novembril 2014 saabunud A. Pokrase kaebuse täpsustuse kohaselt viskasid kontaktisikud K. Ortus ja M. Varik 8. mail 2014 kell 10.40 paberid kambri põrandale. Kaebaja selgitas, et „valged A-4 formaadis paberid temale arusaamatus keeles trükitud tekstiga, mida kontaktisikud ilma hoiatamata tema elukambri põrandale viskavad, on tema jaoks prügi“ (tl 25). Asja materjalidest nähtub, et 8. mail 2014 tahtis Viru Vangla viienda üksuse inspektor-kontaktisik K. Ortus tutvustada kaebajale Viru Vangla 7. mai 2014. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6-3/760-D. K. Ortuse selgituse kohaselt „Kinnipeetav ei tulnud ametnikega suhtlemiseks toiduluugi juurde, mistõttu sisenesin koos Maarika Varik´u ja Aigo Jaani´ga kambrisse. Kui teavitasin kinnipeetavat dist. men. käskkirjast, ütles ta, et ei soovi midagi kuulda ega mingeid pabereid. Kinnipeetavale on selgitatud, tema vastuse põhjal järeldame, et ta on keeldunud käskkirja seda eksemplari allkirjastamast. Kogu info on edastatud kinnipeetavani eesti ja vene keeles. Kinnipeetava eksemplari käskkirjast asetasin magamislavatsile, mida ütlesin ka kinnipeetavale, kes istus toolil meie poole seljaga.“ (tl 54). Seda sama on K. Ortus korranud ka 3. juuni 2014. a õiendis Viru Vangla direktorile (tl 57). Seega nähtub käskkirjast ja õiendist, et kuna kaebaja ei tulnud ametnikega suhtlemiseks toiduluugi juurde, sisenesid vanglaametnikud kaebaja kambrisse. Kaebajale, kes istus toolil seljaga ametnike poole, tutvustati käskkirja sisu ning käskkiri asetati magamislavatsile, mitte ei visatud põrandale. Dokumentide lavatsile asetamisega ei ole vanglateenistujad sanitaar- ja hügieeninõudeid rikkunud. Samuti ei saanud vangla dokumentide asetamisega magamislavatsile kaebaja haigele seljale valu tekitada. Kaebajal oli võimalus võtta dokumendid enda kätte, kuid ta ei soovinud seda teha, mistõttu asetati dokumendid lavatsile.

16. Kohus nõustub vastustajaga, et vanglaametnike poolt kinnipeetavale kambrisse jäetud haldusmenetluse dokumendid ei ole käsitletavad prügina ning nende kambrisse jätmine ei saa solvata kinnipeetava väärikust. K. Ortuse 3. juuni 2014. a seletus tõendab, et 7. mai 2014. a käskkiri jäeti kinnipeetava magamislavatsile, mistõttu ei saanud need objektiivselt võttes kuidagi ohustada ka kinnipeetava tervist.

17. Kohustus toimetada distsiplinaarmenetluse otsus kinnipeetavale tuleneb sõnaselgelt VangS § 64 lg-st 4, mille kolmas lause sätestab, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Selle dokumendi kättetoimetamise viisi üldine regulatsioon sisaldub haldusmenetluse seaduses. HMS § 30 sätestab, et kui menetlusosaline keeldub dokumenti vastu võtmast, teeb dokumendi kättetoimetaja kindlaks keelduja isiku ning teeb dokumendile märke, mille kinnitab oma allkirjaga. Märkega dokumendi tagastab ta haldusorganile. Sel juhul loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks, välja arvatud juhul, kui dokumendi vastuvõtmisest keelduti HMS § 29 lõigete 1–3 rikkumise tõttu. Praegusel juhul on vangla järginud HMS §-s 30 sätestatut ning ei nähtu HMS § 29 lg-tes 1-3 nimetatud nõuete rikkumist.

18. Kohtu hinnangul on vastustaja tegutsenud õiguspäraselt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajale ei tekitatud mittevaralist kahju, mis kuuluks hüvitamisele. Seetõttu jääb rahuldamata A. Pokrase kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot.

19. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 12. veebruari 2015. a määrusega (tl 37-40). HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud

3-14-52057 6

hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm kohtunik