2-12-14733/57 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

05.01.2016.a, Tallinn, Kentmanni tn kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-14733

Tsiviilasi

XXXOÜ avaldus XXX vastu kinnisasjale juurdepääsu

määramiseks

ja

vastavasisulise

märkuse

kinnistusraamatusse kandmiseks

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja: XXXOÜ (registrikood: XXX, asukoht XXX)

Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Mikk Lõhmus

(e-post: mikk.lohmus@varul.com)

Puudutatud isik 1: XXX (isikukood: XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik 1 lepinguline esindaja: vandeadvokaadi

vanemabi Katrin Prükk (e-post: katrin@advokatus.ee)

Puudutatud isik 2: Kuusalu Vallavalitsus (registrikood:

75033496, e-post: vallavalitsus@kuusalu.ee)

Puudutatud isik 3: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik 4: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XXXOÜ-lt

välja XXX kasuks menetluskulud kogusummas 1223,60 eurot käibemaksuga

(õigusabi 1173,60 eurot käibemaksuga + riigilõiv 50 eurot).

3. Jätta rahuldamata XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 2258,40 euro

ulatuses (õigusabikulu).

4. XXXOÜ kohustub määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma XXX´le

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust

ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Harju Maakohtu menetluses oli XXXOÜ avaldus XXX vastu kinnisasjale juurdepääsu

määramiseks

ja

vastavasisulise

märkuse

kinnistusraamatusse

kandmiseks.

Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 17.08.2015 kohtumäärusega maakohtu 15.10.2014 määruse osaliselt ja

jättis nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud XXXOÜ kanda. Riigikohus

jättis 02.11.2015 kohtumäärusega XXXOÜ määruskaebuse menetlusse võtmata, seega jõustusid

kohtulahendid 02.11.2015.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et antud juhul on tegemist hagita menetluses lahendatud

tsiviilasja menetluskulude kindlaksmääramisega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-58-13 asunud

seisukohale, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude

väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–3¹. Kohus märgib siinjuures, et kuigi tegemist on

viitega kehtetule redaktsiooni sättele, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 175

lg 1 alates 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsioon võrreldava tähendusega menetluskulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise aspektist, mistõttu peab kohus põhjendatuks juhinduda

käesoleva tsiviilasja lahendamisel TsMS § 175 lg 1 sätestatust.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt

Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 1

kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS

§ 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1)

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg

2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS

§ 177 lg 1 p 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse

kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumisest.

Kohus andis 04.11.2015 menetlusdokumendiga puudutatud isikutele tähtaja kuni 7 päeva, mille

kestel tuli esitada menetluskulude nimekirjad käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude

kohta.

Puudutatud isikud XXX ja XXX ei esitanud tähtaegselt kohtule menetluskulude nimekirjasid.

Puudutatud isik XXX esitas 23.11.2015 taotluse tsiviilasjas kantud menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks ja avaldajalt väljamõistmiseks. XXX palub avaldajalt välja mõista

menetluskulu 3482 eurot.

Avaldaja vastuväidete kohaselt on XXX menetluskulud ilmselgelt ülepaisutatud ning

põhjendamatult suured. Avaldaja on seisukohal, et XXX ei ole tõendanud piisavalt

menetluskulude kandmist käesolevas kohtuasjas ning seetõttu tuleb jätta avaldus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks tervikuna rahuldamata.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja

on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust

(Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi

põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).

Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades XXX lepingulise esindaja

vandeadvokaadi vanemabi Katrin Prükk kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asub seisukohale,

et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 120

eurot käibemaksuga.

XXX menetluskulud on menetluskulude nimekirja kohaselt järgmised:

1) nõupidamised, õiguse selgitamine, abimaterjalide, õigusallikate, kohaste seadusandlike,

kohtupraktika, õiguskirjanduse viidete kogumine ja nendega tutvumine 2 tundi,

2) esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusele vastamise korraldamise määrusega tutvumine ja

menetlusse võetud avalduse materjalide läbitöötamine 1 tundi,

3) õigusabi puudutatud isiku 02.05.12 kirjaliku vastuse koostamiseks esialgse õiguskaitse

kohaldamise taotlusele 1,5 tundi,

4) õigusabi puudutatud isiku 04.06.12 kirjaliku vastuse koostamiseks avaldusele 8 tundi,

5) tutvumine avaldaja 22.06.12 vastusega 0,25 tundi,

6) õigusabi puudutatud isiku 16.01.2013 kirjaliku avalduse koostamiseks menetlusse kaasamises

1 tund

Kohus ei nõustu XXX menetluskuludega, mis nähtuvad menetluskulude nimekirja p 1-6. Kohus

juhib poolte tähelepanu, et TsMS § 394 lg 3 kohaselt juhul, kui menetlusosalist esindab

menetluses esindaja, tuleb menetlusdokumendis märkida ka esindaja andmed. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja

kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil,

samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus on

seisukohal, et juhul, kui menetlusosalist esindab tsiviilasjas lepinguline esindaja, peab see olema

menetluse kestel vastaspoolele selge, vastasel juhul ei ole puudutatud isiku 1 õigusabikulu

avaldajale tsiviilprotsessi kestel ettenähtav. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11 selgitanud,

et õigusabikulusid tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi

mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja

kuludega.

Antud juhul ei nähtu kohtule tsiviilasja toimikust lepingulise esindaja olemasolu kuni 31.01.2013,

kõik menetlusdokumendid on eelnimetatud ajani esitatud XXX poolt allkirjastatult, seega ei ole

puudutatud isiku väidetavad õigusabikulud kuni 31.01.2013 käsitatavad menetlusosalisele

menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 p 1 mõttes. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus p 1-6 nimetatud ulatuses puudutatud isiku 1 avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks rahuldamata.

7) määratud 31.01.13 istungi ettevalmistamine ja puudutatud isiku 1 esindamine istungil on kohtu

hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 1,5 h ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust ja

kaasuse asjaolusid.

8) tutvumine maakohtu 12.03.13 määrusega kohaliku omavalitsuse kaasamiseks on põhjendatud

ja vajalik õigusabi 0,1 h ulatuses, arvestades kohtumääruse sisu ja mahtu.

9) tutvumine Kuusalu Vallavalitsuse 26.03.2013 seisukohaga on kohtu hinnangul põhjendatud ja

vajalik õigusabi 0,25 h ulatuses, arvestades esitatud seisukoha sisu.

10) tutvumine maakohtu 15.10.13 määrusega XXX ja XXX kaasamiseks on põhjendatud ja

vajalik õigusabi 0,1 h ulatuses, arvestades kohtumääruse sisu ja mahtu.

11) tutvumine maakohtu 27.05.14 määrusega paikvaatluseks on põhjendatud ja vajalik õigusabi

0,1 h ulatuses, arvestades kohtumääruse sisu ja mahtu.

12) määratud 10.06.14 paikvaatluse ettevalmistamine ja seal puudutatud isiku esindamine koos

väljasõidule kulunud ajaga ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui

paikvaatluse kestvus s.o 1,61 h ulatuses. Teeloleku aeg ei ole kohtupraktika kohaselt hüvitatav

õigusabikulu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-64-13), kuna TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning

korra § 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise

esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine

võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole

menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja paikvaatlusele sõitmise

ajakulu.

13) puudutatud isiku 01.09.2014 taotlus istungiaja (05.09.14 kl 10) muutmiseks ei ole

põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,16 h ulatuses, arvestades esitatud

menetlusdokumendi sisu.

14) tutvumine avaldaja 02.09.2014 seisukohaga ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem,

kui 0,08 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu.

15) määratud 17.09.14 istungi ettevalmistamine ja puudutatud isiku esindamine istungil ei ole

põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 2 h ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust ja

kaasuse asjaolusid.

16) maakohtu 15.10.14 määruse analüüs ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,33 h

ulatuses, arvestades kohtumääruse sisu ja mahtu.

17) puudutatud isiku määruskaebus ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 2,5 h

ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu.

18)* riigilõiv puudutatud isiku määruskaebuselt summas 50 eurot tuleb TsMS § 138 lg 2 alusel

puudutatud isiku 1 menetluskuluna kindlaks määrata.

19) tutvumine maakohtu 14.10.14 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmises on

põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,1 h ulatuses.

20) puudutatud isiku määruskaebusele avaldaja 24.10.14 vastuse analüüs ei ole põhjendatud ja

vajalik õigusabi rohkem, kui 0,25 h ulatuses, arvestades menetlusdokumendi sisu.

21) ringkonnakohtu 17.08.15 määruse analüüs ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui

0,25 h ulatuses, arvestades kohtumääruse sisu ja mahtu.

22) avaldaja määruskaebusega tutvumine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi

0,25 h ulatuses.

23) Riigikohtu 02.11.2015 määrusega tutvumine on põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,1 h

ulatuses, arvestades kohtumääruse sisu ja mahtu.

24) tutvumine maakohtu 04.11.15 korraldusega menetluskulude nimekirja esitamise kohta on

kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,1 h ulatuses, arvestades menetlusdokumendi

sisu ja mahtu.

25) puudutatud isiku 23.11.15 avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 0,5 tundi.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-77-14 asunud seisukohale, et menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud

menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes, eeltoodud

põhjendustel

jätab

kohus

p

nimetatud

osas

XXX

avalduse

menetluskulude

kindlaksmääramiseks rahuldamata.

Kohus ei nõustu avaldaja vastuväitega, mille kohaselt ei ole XXX tõendanud piisavalt

menetluskulude kandmist käesolevas kohtuasjas ning seetõttu tuleb jätta avaldus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks tervikuna rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei

oma määravat tähtsust, kas lepingulisele esindajale on õigusabiteenuse eest tasu makstud või

mitte, piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-

1-65-13). Kohus hindab tsiviilasja materjale ja toimikust nähtuvaid menetlusdokumente TsMS §

175 lg 1 kohaselt igakülgselt ning teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja

keerukuse kohta.

TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd XXX on kohtule kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane, siis on ta antud juhul õigustatud nõudma menetluskuludelt arvestatava

käibemaksu hüvitamist.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus XXX avalduse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt õigusabi eest 9,78 h ulatuses x 120 eurot käibemaksuga = 1173,60

eurot käibemaksuga, millele lisandub riigilõiv summas 50 eurot. Kohus jätab rahuldamata XXX

õigusabikulude nõude 2258,40 euro ulatuses.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on XXX esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase avalduse.

Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb XXXOÜ-l alates määruse jõustumisest, s.o

menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik