1-15-8649/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-8649 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-8649 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Orvi Tali ja Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10. detsembri 2015 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Evgeny Kurchikov (ik 38812270324, viibib Tallinna Vanglas), määruskaebus menetluskulude ajatamiseks RESOLUTSIOON

Jätta Evgeny Kurchikovi määruskaebus Harju Maakohtu 10. detsembri 2015 otsuse peale menetluskulude väljamõistmises kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 10.12.2015 otsusega tunnistati E. Kurchikov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 8 ja 9, § 1572, § 184 lg 1 ja § 185 lg 2 p 3 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Vastavalt KarS § 68 lg-le 1 arvati eelvangistuses viibitud aeg, so ajavahemikud 24.03.2015-24.03.2015 ja 30.04.2015-01.05.2015, so kokku 3 päeva karistusaja hulka ning ärakandmata karistuseks loeti 4 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 09.05.2015. Kohtuotsusega rahuldati ka kannatanute tsiviilhagid. Menetluskuludena mõisteti E. Kurchikovilt välja sundraha 975 eurot, ekspertiisitasu 168 eurot ning kaitsjatasu 456 eurot. Kohus määras, et menetluskulud kuuluvad hüvitamisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus kohaldas ka E. Kurchikovi vara, so 125 euro suhtes konfiskeerimist KarS § 832 lg 1 alusel ning määras, et CD plaat turvakaamera salvestisega jääb kohtuotsuse jõustumise järgselt kriminaalasja juurde, narkootiline aine konfiskeeritakse ning jäetakse ekspertiisiasutusele ning mingirip kilekotid ja fooliumvoldikud ning fooliumpaberi rull kuuluvad konfiskeerimisele ja hävitamisele.

2. 28.12.2015 registreeris Tallinna Ringkonnakohus E. Kurchikovi apellatsioonina pealkirjastatud kaebuse, milles ta märgib, et seoses vanglas viibimisega puudub tal sissetulek ja

1-15-8649 2

vangla ei saa talle tööd võimaldada. Seega pole tal võimalik talt väljamõistetud menetluskulusid 12 kuu jooksul tasuda. Sellest tulenevalt taotleb ta menetluskulude tasumise peatamist selliselt, et alles vabanemise järgselt hakkab ta menetluskulusid hüvitama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, so määruskaebekorras. Seega saab määruskaebekorras vaidlustada kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid ning ringkonnakohus käsitleb ka E. Kurchikovi kaebust menetluskuludesse puutuvalt määruskaebusena. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) teine lause lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib KrMS § 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel. KrMS § 390 lg 2 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kaebuse piires ja üksnes isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud. Esitatud kaebusest nähtuvalt taotleb E. Kurchikov talt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumise peatamist ja menetluskulude tasumise võimaldamist karistuse kandmise järgselt. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et see määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega. 29.03.2015 jõustus kriminaalmenetluse seadustiku redaktsioon, mille kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 muudetud võrreldes varasemalt kehtinud redaktsioonidega. Nimelt märgitakse KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana kokkuleppesse. Seletuskirjas kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (770 SE I, lk 28) märgitakse, et kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes. Ka selgitatakse seletuskirjas, et kuna kriminaalmenetluse kulude hüvitamine võib olla süüdistatava jaoks küllaltki koormav, võib see mõjutada ka kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmist. Seega peab isikul juba kokkulepet sõlmides olema ülevaade sellest, millises ulatuses ta kohtuotsuse jõustumisel peab kriminaalmenetluse kulusid kandma. Käesoleval juhul tuleneb 04.12.2015 prokuröri, E. Kurchikovi ja tema kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppest (kd V tl 42-47), et pooled on kokku leppinud selleski, et süüdimõistva

1-15-8649 3

kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele ka sundraha 975 eurot ja kriminaalmenetluse kulud summas 456 eurot (kaitsjatasu) ja 168 eurot (ekspertiisitasu), mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. E. Kurchikov ja tema kaitsja on sellega nõustunud ning on seda kinnitanud oma allkirjaga. Selliselt on maakohus kokkuleppe ka kinnitanud, võimaldades E. Kurchikovil hüvitada menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Seega on maakohus toiminud kooskõlas kehtiva seadusega, täpsemalt KrMS § 245 lg-ga 1 ja § 248 lg 1 p-ga 5 ning E. Kurchikovi taotluse rahuldamiseks alus puudub. Samuti osutab kohtukolleegium kõrgeima astme kohtu lahendi nr 3-1-1-120-12 p-le 7, kus kõrgeima astme kohus selgitas, et menetluskulude tasumise ajatamisega seonduvas osas on asjassepuutuv KrMS § 423, mis sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Kuivõrd rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib KrMS § 417, mille kolmandas lõikes viidatakse KrMS §-le 424, saab menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni ühe aasta võrra. Seega tuleneb Riigikohtu selgitustest menetluskulude ajatamise küsimuses, et menetluskulusid on võimalik ajatada kuni 1 aasta peale, mida maakohtus E. Kurchikovilt menetluskulude väljamõistmises osas on ka teinud. Märgitust tuleneb, et ka seaduslik alus E. Kurchikovi taotluse rahuldamiseks puudub. Kõnealuses lahendis on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul, kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Seega, kuna sellised asjaolud, mis tingiksid maakohtu otsuse muutmise väljamõistetud menetluskulude osas puuduvad ning puudub ka seaduslik alus E. Kurchikovi taotluse rahuldamiseks, siis tuleb Harju Maakohtu 10.12.2015 otsus jätta muutmata ja tühistamata.

4. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/